Kui Sul oleks võimalik teha ainult ühte tüüpi trenni elu lõpuni, mida teeksid? Ujumine? Käimine? Jalutamine? Jooga? Hmm... Võib-olla on õige vastus: jõutrenn. Seekord tõstsime kangile mitte "miks?", vaid pigem "kuidas?". Konkreeetselt: kas pilates asendab jõusaali (vihje: ei)? Kas treenida üle keha või teha eraldi jala ja keha päevad? Või mis hetkel aru saada, kas äkki on peale pandud liiga suur või liiga väike raskus... Ühesõnaga - jõusaali 101.

Detsember on käes, jõuluroad ootavad ja aeg rääkida... sportlase kehast. Kui peaks valima ühe näitaja, mille järgi teha järeldusi oma keha heakorra kohta, siis mis see oleks? Esimene mõte on ehk number, mis vaatab vastu kaalule minnes, eriti kui see number kipub talviti ehk suurenema. Ent kaalunumber pole mõistlik suund.

Keha heakord hakkab pihta keha koostisest, ehk olulisima näitajana sellest: milline on keha rasvaprotsent. Milline on harrastussportlase jaoks mõistlik rasvaprotsent naistel, milline meestel? Nii et jaksaks töö ära teha ning - mis pole vähetähtis - näeks ka terve ja sportlik välja. Ja kuidas me keha koostist mõjutada saame, sellest räägimegi. Olge ka hoiatatud - me ei räägi ühestki kuulsast või vähem kuulsast dieedist - nendel pole enamikel juhtudel keha koostise ehk keha pikaajalise heaoluga suut pistmist.

Karmen ja Raimo teevad 19. novembril töötoa harrastussportlastele. "Kuidas mitte katki minna" töötoas räägime põhjustest, mis võivad viia katki minemiseni ning mõistagi sellest, kuidas seda vältida ja, veelgi enam, kuidas hästi sporti teha ja elu elada nii, et see pakuks nii naudingut kui tulemusi. Räägime treeningust, ambitsioonist, perfektsionismist, metoodikatest kuni selleni, miks on hea aeg-ajalt platool istuda. Töötoa link: https://fienta.com/et/kuidas-mitte-minna-katki-spordis-ega-elu Ja, tshh, siin on sulle kood, millega saad osalema soodushinnaga: CRU26 Võib jagada sõbraga :-)

Me kõik hingame. See on eluks hädavajalik tegevus, me teeme seda enamasti alateadlikult, see on elu loomulik osa. Ja samas on hingamine ainus keha autonoomne funktsioon, mida me saame tahtlikult mõjutada. See on otsekui otselüliti inimese närvisüsteemile ja ka keha funktsioonidele. Kuidas hingamine mõjutab keha, tähelepanu, emotsioone ja muidugi sportlikku sooritust, sellest räägimegi. See, mida sisse hingame, ongi elu. See, kuidas me hingame, määrab aga selle, kuidas me elame.

Me kõik oleme aeg-ajalt väsinud. Väsinud pingutusest, hooajast, keskendumisest. Väsimus pole laiskus ja ehkki tundena mitte kõige parem, siis erakordselt vajalik ja sageli ka kasulik. Kuidas? Kuula ja räägime. Ja veel. "Kui sul on nälg, siis söö. Kui sa oled väsinud, siis puhka. Rumalad naeravad minu üle, ent targad inimesed saavad aru," on öelnud Linji Yixuan, zen-budismi munk. Ehk mida väsimusega peale hakata, räägime ka.

Karmen peab igapäevast heitlust söömisega. Raimo ärkab keset ööd ja enam magama ei jää. Karmen naudib intellektuaalseid väljakutseid. Ja Raimo on võtnud endale kohustuse teha igal aastal kolm uut asja. Ehk räägime kontseptsioonist "Elu väärt elamist", baasist ehk füüsilisest kehast, suunast ja väljakutsest ehk sellest, mis liikuma paneb ning turvalisest keskkonnast ehk suhetest. Räägime kontseptsioonist, ent seejuures väga isiklikult oma elu näidete varal - nii heas kui halvas.

Selles podcasti osas räägime iseendast. Räägime selle hooaja kordaminekutest, sellest, mille üle oleme uhked. Ja mis on nendel kordaminekutel ühist ehk miks nad tunduvad meile edulugudena. Ning muidugi räägime ka "väljakutsetest", mis on eufemism jamadele, läbikukkumistele, rasketele aegadele. Kummalisel kombel jõuame otsapidi füsioloogia ja psühholoogia juurest ka filosoofiasse ning sealt jälle tagasi. Ehk jagame isiklikku kogemust ja proovime leida sealt nii enda kui kuulajate jaoks kasulikku.

Kõigil juhtub. Vigastus, alla võimete tegemine, tagasilöök, pettumus, frustratsioon. Ja siis on vaja taastuda, sageli ka füüsiliselt, ent alati mentaalselt. Ja tuleb välja, et naised ja mehed kipuvad seda tegema erinevalt, lähtuvalt nö eelsoodumustest. Ehk räägime sellest, kuidas mentaalselt tagasilöökidest, ülemäärasest stressist taastuda, eelkõige lähtuvalt soolistest eripäradest.

Veel 19. sajandi lõpus arvati, et toore liha söömine aitab parandada sportlikku sooritust. Ja 1950ndatel usuti, et suitsetamine laiendab hingamisteid. Tänaseks on need ja veel mitmed arusaamad ajaloo hämarusse jäänud. Ent sinna on jäänud või jäämas ka mitmed pealtnäha mõistlikud nähtused nagu ülipikad madala pulsiga tiksumised, keskendumine ainult erialale - jooksjad jooksevad ja ratturid sõidavad vaid rattaga. Asemele on tulnud mitmekülgsus, jõusaal ja muudki. Ehk räägime, kuidas on aja jooksul teaduse arenedes muutunud arusaamad treeningmetoodikatest.

Trennisõltuvus on salakaval nähtus, mis esimese hooga hiilib ligi kui hea tunde tekitaja või kehva tunde leevendaja. Ajas võib aga sellest kasvada tugev sõltuvus, kus inimene vajab emotsioonide reguleerimiseks üha suuremat doosi ehk pikemaid ja/või intensiivsemaid treeninguid. Ja see kõik võib päädida olukorraga, kus treenitakse ennast "auku", minnakse vigastusega võistlema ning tehakse endale mentaalselt ja füüsiliselt haiget. Rääkimata sotsiaalsest isolatsioonist - ma ei taha sinna pulma minna, kuna siis ma ei saa trenni teha!

Trennisõltuvuse risk on jahmatavalt suurel osal harrastussportlastel, eriti kestvusalade harrastajatel. Mis see on, kuidas ära tunda ja kuidas seda kontrolli all hoida - sellest räägime.