Kerelihased on need, mida spordis sageli otseselt ei näe, ent mille mõju märkame praktiliselt igas liigutuses. Kerelihased on otsekui mehhaaniline ülekande süsteem, millest hakkab peale iga jooksusamm, vändapööre või üleshüpe. Räägime sellest, miks vehkida sangpommidega, kuidas mõistlikult planku teha (kui teha) ning miks kerelihaste treenimine on otsekui hügieen - füüsiline eeldus selleks, et üldse paremaks jooksjaks, ratturiks või korvpalluriks saada.

Kas AI teeb parema treeningplaani kui inimene? Ja kas tema nõuandeid - olgu Garmini, Strava, Suunto, Wahoo, Apple Watch'i või misiganes äpi kaudu - tasub uskuda? Räägime sellest, kuidas AI tegutseb harrastussportlase elus üha aktiivsemalt. Ent kas temast on ka kasu, on ta ka piisavalt pädev, tasub teda uskuda? Vastused on kohati üllatavad.

Kas uue aasta lubaduste andmine on mõistlik? Tuleb välja, et enamik uue aasta lubadustest on seotud füüsilise liikumisega ning üle poole lubaduste andjatest suudab nendest ka kinni pidada. Ent mõned eesmärgid ja lubadused on tulemuslikumad kui teised ja üllatuslikult ei ole parimad eesmärgid liiga konkreetsed. Räägime ka sellest, kuidas nn ajastatud verstaposte saavad ära kasutada need inimesed, kes on juba aastaid harrastusspordiga tegelenud. Ja siis ka sellest, kui kaua ikkagi võtab aega, et jõuda alustamise vaevadest tajutava eduni.

Kui tahad kaugele jõuda, mine koos, ütleb üks Hiina vanasõna. Kas see ikka vastab tõele ka harrastusspordis? Kas liituda mõne treeningpundiga või pusida üksi metsa all? Vaatame koos ja eraldi treenimise kasusid ja takistusi nii füsioloogia kui mentaalse nurga alt.

Harjumuste peamine tekke põhjus on: nii on lihtsam. Nii on lihtsam ajul ennustada tulevikku, kehal ja peal olukordadega kohaneda. Harjumused pole algselt head või halvad, selle tähenduse annab inimene neile tagantjärgi.

Mistahes harjumuse tekkimine ja tegemine ei tähenda aga kaugeltki seda, et kunagi enam ei pea pingutama selle tegevuse tegema hakkamiseks, lihtsalt enamikel kordades ei pea enam eriti pingutama.

Räägime ka sellest, kas ikka peab ennast eraldi motiveerima trenni minema, kus elab harjumuse motivatsioon ning mis meid ikkagi regulaarselt ja rutiinselt tegutsema paneb.

Seekord räägime meestest. Sellest, kuidas ja miks mehed spordini jõuavad ja missugused muutused ajaga mehe füüsises ning mentaalses pooles toimuvad. Ja ka sellest, kuidas mehed reageerivad üleliigsele stressile eelkõige füüsiliselt ehk kuidas mehed jäävad kergemini haigeks. Mehed elavad oma peas sageli üksi ja "panna tuleb" tüüpi trenn või võistlus võib olla reaktsioon ülemäärasele stressile. Räägime ka melatoniini olulisusest meestele, "kõvatamisest " ja une järjekindlusest.

Räägime sellest, millised on muutused 40+ aastase naise elus, nii füsioloogilisest kui mentaalsest vaatest. Menopausist, kehakompositsiooni muutusest, meeleolu kõikumistest, tähenduse muutmusest. Ja kuidas selle kõigega on seotud trenni tegemine. Ehk millist trenni peaks tegema, et hoida elukvaliteeti paratamatult iga naist puudutavates muutustes.

Enamik harrastuspordi juttudest räägivad sellest, kuidas ja kui palju trenni teha. Ja natukene vähem on juttu mõistliku sporditegemise võrrandi teisest tegurist ehk taastumisest. Aga just sellest me selles podcasti osas räägime - mis protsesse meie peades ja kehades taastumine mõjutab ja kuidas mõistlikult taastuda. Magamine, söömine, molutamine, puhkus ja teised sarnased märksõnad, ilma milleta arengut ei toimu.

Räägime spordi tegemise tähendusest ja eesmärkidest.

Mis vahet on saavutussportlasel ja harrastussportlasel? See, kellena inimesed ennast näevad, mõjutab oluliselt muuhulgas tulemust, ent veelgi enam inimese rahulolu tunnet. Seda, kas võistlused on pettumuste jada või mõnikord saab päriselt ka võistlust ning treeninguid nautida.

Räägime ka sellest, miks inimesed panevad endale ajalisi 0 ja 5ga lõppevaid eesmärke ning miks samas konkreetsed eesmärgid pole paljudel juhtudel kaugeltki kõige mõistlikum viis enda võistluse või ka trenni eesmärgistamiseks.

Kuula ja räägi kaasa teemades, millest võiksime järgmises osades rääkida. Kirjuta siia kommentaaridesse või [email protected] või [email protected].

Trenni tegemine on mõistlik, ent kõik trennid pole ühesugused. Erinevad trennid treenivad erinevad keha ja vaimu osasid. Kas jalutuskäik on trenn, kuidas mõjutab aeroobne trenn sinu ainevahetust, mida juhtub sinu kehas ja peas, kui ajad pulsi järsku üles ning miks on hea mõte minna jõusaali? Ja veel - kui sa saaksid teha vaid ühte tüüpi trenni elu lõpuni, siis mis trenn see oleks - pidades silmas kasulikkust? Vastus võib olla üllatav.