Ilmaparandaja

Lükkame ümber ütluse: tumm kui kala. Kuulame, kuidas kalad juttu ajavad; püüame selgust saada, kas nad näevad värvilist või must-valget pilti; kuidas nad toitu maitsevad ja kas nad ka vett joovad. Kalade hingeelu õpetab tundma kalauurija Arvo Tuvikene.

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Seekordses Ilmaparandajas tuleb pikemalt juttu keskkonna haridusest. Nimelt räägime keskkonnameti keskkonnahriduse osakonna juhataja Maris Kivistikuga nii ameti korraldatavatest hariduslikest konverentsidest kui ka sellest, millised on Hispaania ja Eesti ühised keskkonnahariduse murekohad. Saate teises pooles saab aga sõna Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna programmijuht Garri Raagmaa, kellega me hakkame rääkima linnadest ja sellest, milline saab olema meie tulevik lähiaastail - kuidas teha õigeid valikuid nii, et me jätkusuutlikud ka edaspidi oleksime. Seekordne püsirubriik võtab aga kokku Teeme Ära maailmakoristamise tulemused.

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Teeme seekord suuga suure linna ja vaatame, kuidas teised käega sooja kodu ehitavad. Käime esimese passiivmaja ehitusel Põlvas, pistame nina selle maja keldrisse ja katusele, uurime, kas madal energiatarve ja küttekulud on tegelikkuses saavutatavad või tuleb selle eest tegelikult hiigelsuuri ehitusarveid tasuda ning kuidas maja oma energiatootmisega ise hakkama saab ning kas päike on parem kui tuul? Vaatame ka teisi tulevikumaju - neid, mille plaanimist noored arhitektid alles välja mõtlevad.

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Aitame otsida eestimaiseid James Camerune ja Jane Goodalle, kes maailma loodusteadust oma pööraste ideede ja visadusega rikastavad. Ja talvele vastu minnes arutleme, milline küte oleks meie kodudes loodust ja rahakotti säästvam. Saatejuht on Kadri Valner.

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Nädal tagasi tõi ehmatava uudise 60 siidisaba hukkumisest Harjumaal. Küll räägiti sellest, et linnukesed jäid purju pihlakamarjade söömisest ning suunataju kaotanuna peksid end vastu aknaklaase puruks, siis arutleti, et ehk on linde tabanud viirused. Mis võis lindude veidra käitumise ja hukkumise põhjuseks olla? Uurime ornitoloogidelt ja sirvime just valminud laboriuuringiute vastuseid.

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Charles Darwini "Liikide tekkimist" peetakse üheks mõjusaimaks loodusteaduslikuks raamatuks maailmas alates selle ilmumisest 1859. aastal, mil Londonis müüdi ühe päevaga läbi esimese trüki kõik 1250 eksemplari. Tänaseks on see tõlgitud neljakümnesse keelde - viimasena just värskelt eesti keelde. Miks üks pastor nagu Darwin hariduselt oli, hakkas uurima liikide tekkimise põhjuseid ja kulgu ja kas täna need enam kui 150 aastat tagasi kirjapandud mõttekäigud on vastuvaidlematult aktsepteeritavad?

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)

Keset päist päeva räägitakse Ilmaparandajas juttu ööst, täpsemalt teadlaste ööst, mis mõned tunnid enne saadet otsa saanud. Käime Tartu raekojaplatsi teaduskupli all vaatamas teadusteatrit ning uurime ülikooli botaanikaaias taimi, mis on juba mitu “maailma lõppu” üle elanud.

(Kadri Valner, Mirjam Nutov.)