Iseendaks kasvamine

Mis siis, kui meel kipub märkama esimesena seda, mis võib valesti minna? Negatiivsuse / pessimismi skeemi puhul on inimese tähelepanu sageli tugevalt suunatud elu võimalikele probleemidele, raskustele, pettumustele ja kaotustele – sellele, mis võib minna halvasti või valesti. Isegi siis, kui praegu on kõik hästi, võib kusagil taustal kõlada küsimus: „Aga mis siis, kui…?”. Nii võib elu hakata olema rohkem halbade kogemuste ärahoidmine kui heade kogemuste saamine. Selles episoodis räägime, kust pessimistlik viis maailma vaadata võib tulla ja kuidas see väljendub meie mõtetes, tunnetes, valikutes ja suhetes. Uurime ka pessimismi kaitsvat poolt – miks võib tunduda turvalisem mitte liiga palju loota ega ette rõõmustada ning kuidas püüd end pettumuse eest kaitsta võib samal ajal vähendada ruumi rõõmule, kergusele ja uutele võimalustele. Räägime sellestki, kuidas negatiivsuse / pessimismi skeemi märgata ja sellega teisiti suhestuda. Eesmärk ei ole hakata uskuma, et kõik läheb alati hästi, vaid õppida nägema avaramat pilti: elus võivad juhtuda rasked asjad, kuid halb ei ole ainus võimalik tulemus.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Katrin Kaljula ja Ann-Liis Ojaots. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Ohu või haigestumise suhtes haavatavuse skeemi keskmes on liialdatud ootus, et peagi võib juhtuda midagi katastroofilist ning inimene ei suuda seda ära hoida ega tagajärgedega toime tulla. Fookus võib olla enda või lähedaste tervisel, haigustel, õnnetustel, rahalisel kokkuvarisemisel või mõnel muul raskesti kontrollitaval ohul. Skeem kuulub kahjustatud autonoomia ja soorituse valdkonda ning selle põhiteemadeks on samaaegselt „maailm on ohtlik“ kui ka „mina olen ohu ees abitu“. Inimesele valmistab see skeem palju kannatusi, mis võib arstide poolt saada diagnoositud kui üldistunud ärevus, terviseärevus, paanikahood või paanikahäire, ning spetsiifline foobia. Antud skeemi tõttu on inimestel ka unehäireid, keskendumisraskusi, sagedasi somaatilisi kaebuseid, tööalast perfektsionismi ja läbipõlemist ning depressiooni. Haavatavus ohu või haigestumise skeem võib kujuneda, kui lapseeas pole saadud piisavalt kogeda turvalisust ja kaitstust ohu eest ning piisavat tuge oma keha, mõtete, tunnete ja toimetulekuoskuste usaldamiseks.

Saatekülalised on kliinilised psühholoogid ja superviseeritavad skeemiterapeudid Triin-Ketlin Siska ja Kadri-Liis Sits. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Sõltuvuse/ebapädevuse skeem kirjeldab püsivat tunnet, et inimene ei saa ise hakkama ning vajab teisi enda eest otsustama, juhendama või toetama. Inimesel võib olla raske usaldada oma hinnanguid, teha iseseisvaid otsuseid ja võtta vastutust, sest sisimas tundub, et tal puuduvad selleks vajalikud teadmised, oskused või võimekus. Ka olukordades, kus inimene tegelikult saab hästi hakkama, võib ta endas kahelda ja otsida kinnitust teistelt.Skeem võib avalduda raskustes otsustamisel, pidevas nõu küsimises, vastutuse teistele delegeerimises või oluliste ülesannete edasilükkamises. Inimene võib vältida uusi olukordi, sest kardab eksida, ebaõnnestuda või näidata, et ta ei saa hakkama. Kui inimene on harjunud toetuma teistele, ei saa ta ka kogemust, et suudab ise otsustada, probleeme lahendada ja raskustega toime tulla. Nii võib sõltuvus hakata iseennast taastootma – mida vähem inimene ise proovib, seda ebapädevamana ta ennast tunneb.

Selles podcasti episoodis arutlevad skeemiterapeudid Katri Lamesoo ja Liis Vahtra-Šmutov sõltuvuse/ebapädevuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning räägivad sellest, kuidas see muster meie igapäevaelu ja suhteid mõjutab. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas õppida rohkem usaldama iseennast, tegema iseseisvaid otsuseid ja kasvatama enesekindlust. Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Emotsionaalse pidurdatuse skeem tähendab kalduvust hoida liigselt tagasi oma tundeid, käitumisimpulsse ja spontaanset eneseväljendust. Inimene usub, et emotsioonide näitamine on nõrkuse märk, võib tekitada probleeme või viia hukkamõistu ja tõrjumiseni. Seetõttu õpitakse tundeid kontrollima, peitma või ratsionaliseerima.Väliselt võivad selle skeemiga inimesed paista rahulikud, mõistlikud ja hea enesekontrolliga. Sisemiselt võivad nad aga kogeda üksildust ja pinget ning tajuda, et teised ei tunne neid päriselt. Raskusi võib esineda nii rõõmu, kurbuse, viha kui ka kiindumuse väljendamisel. Sageli eelistatakse rääkida faktidest ja lahendustest, mitte tunnetest.Skeem kujuneb tavaliselt keskkonnas, kus emotsioonidele ei olnud piisavalt ruumi. Laps võis saada sõnumi, et nutmine, viha, hirm, elevus või haavatavus ei ole lubatud või on midagi häbiväärset ja ohtlikku. Eeskujuks võisid olla täiskasvanud, kes samuti oma tundeid ei väljendanud, või vastupidi, kes väljendasid neid reaktiivsel ja hirmutaval viisil. Mõlemal juhul õpib laps, et turvalisem on emotsioonid enda sisse jätta.Emotsionaalse pidurdatuse hind võib olla kõrge. Kannatada võivad lähedussuhted, enese mõistmine ning võime kogeda elu täies värvigammas. Tunnete allasurumine ei kaota neid, vaid sageli suurendab sisemist pinget ning kaugenemist iseendast ja teistest.Selles podcasti episoodis räägivad skeemiterapeudid Kairi Lenk ja Julia Tuisk emotsionaalse pidurdatuse skeemi eripäradest ning sellest, miks on oluline õppida oma tundeid ära tundma ja turvaliselt väljendama. Tervenemise eesmärk ei ole kontrolli kaotamine ega impulsiivne käitumine, vaid oskus lubada endale tundeid ja neid ka teistele turvaliselt näidata. Kui inimene julgeb olla autentsem, tekib rohkem lähedust, elurõõmu ja sisemist vabadust.

Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Jäigad standardid / ülikriitilisus on skeem, mis kirjeldab sisemist survet olla pidevalt parem, saavutada rohkem ja vältida vigu. Inimese väärtusetunne hakkab sõltuma tulemustest ning saavutustest, mistõttu ei tundu miski kunagi piisavalt hea. Ka edu ja tunnustuse korral keskendub tähelepanu pigem puudustele kui saavutustele. Skeem võib avalduda perfektsionismi, jäikade reeglite või kinnisideelise tõhususe nõudena. Inimene usub, et eksimine pole lubatud, puhkus tuleb välja teenida ning iga hetk peaks olema produktiivne. Sageli kaasnevad kõrge ärevus, läbipõlemine, rahulolematus, raskused suhetes ning võimetus oma saavutusi nautida. 

Skeemi keskmes on tavaliselt hirm ebapiisavuse ees. Sisemine Kriitik püüab kaitsta inimest häbi, kriitika ja läbikukkumise eest, kuid teeb seda pideva (enese)süüdistamise kaudu. Sageli peitub selle all sügavam uskumus: „Ma ei ole piisavalt hea.“ 

Jäikade standardite skeem kujuneb sageli lapsepõlves keskkonnas, kus väärtustati saavutusi rohkem kui last ennast, eksimused tõid kaasa kriitikat, lapsi võrreldi omavahel või puhkamist peeti laiskuseks. Ka vanemate enda kõrged nõudmised võivad seda mustrit edasi anda. 

Selles podcasti episoodis arutlevad skeemiterapeudid Julia Tuisk ja Kairi Lenk jäikade standardite / ülikriitilisuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning pakuvad lahendusi, kuidas seda skeemi vähendada. Tervenemise eesmärk ei ole loobuda arengusoovist või ambitsioonikusest, vaid õppida tasakaalustama saavutamist enese aktsepteerimisega ning arendama paindlikkust. Saatejuht on Katrin Saali Saul.

Enesetähtsustamise / grandioossuse skeemi korral peab inimene ennast teistest paremaks ja olulisemaks ning ta ootab teistelt erikohtlemist, sest ta tunneb, et tavalised reeglid tema kohta ei kehti. Selle skeemi puhul ei oska inimene teistega arvestada, ta võib alahinnata või ignoreerida teiste vajadusi ega tunne nende suhtes eriti empaatiat. Teistes võib ta käivitada ühelt poolt imetlust, sest sageli on sellise skeemiga inimene karismaatiline, aga teisalt ka alaväärsustunnet. See skeem viib sageli suhteprobleemideni, raskusteni lähisuhteid hoida ja sellest tuleneva üksinduseni. Enda upitamine ei täida vajadust tingimusteta armastuse järele ja inimese sisse jääb siiski tühjus ja rahulolematus.

Enesetähtsustamise skeemi tagamaid avavad skeemiterapeudid Signe Noppel ja Marika Paaver. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Üleseotuse / väljakujunemata minapildi skeem väljendub inimesel uskumuses, et ta ei ole teistest – enamasti mõnest lähedasest inimesest – eraldiseisev ja autonoomne, vaid peab nendega tugevalt seotud olema, et tunda end turvaliselt ja terviklikuna. Seda skeemi  kujundab sageli varane kogemus, kus iseseisvumist ei ole piisavalt toetatud või kus kiindumussuhe on tähendanud identiteetide segunemist, näiteks kui laps on pidanud arvestama eelkõige vanema emotsionaalsete vajadustega või kui eraldumine on toonud kaasa süütunnet või hülgamishirmu. 

Üleseotuse skeemiga kaasneb raskus oma soovide, tunnete ja identiteedi eristamisel, samuti ärevus, süü ja ebakindlus, kui viibitakse lähedasest eraldi, tuntakse või mõeldakse neist erinevalt, samuti isiklikest vajadustest ja soovidest lähtumisel.

Skeemiteraapias keskendutakse selle skeemi puhul oma vajaduste, tunnete ja identiteedi teadlikumale eristamisele ning autonoomia järkjärgulisele tugevdamisele. Uuritakse varaseid suhtekogemusi ja nendest kujunenud uskumusi ning harjutatakse turvaliselt iseseisvate otsuste tegemist, piiride seadmist ja enesele toetumist, et kujuneks selgem ja kindlam sisemine mina-tunnetus. 

Saatekülalised on skeemiterapeudid Marika Paaver ja Signe Noppel, saatejuht Katrin Saali Saul.

Allutatuse skeemi korral usub inimene, et ebameeldivate tagajärgede vältimiseks peab ta teiste soovidele järele andma ja alluma nende kontrollile. Skeemi keskmes on veendumus, et oma vajadused, soovid, arvamused ja tunded ei ole õigustatud või olulised ning hirm, et enese kehtestamine võib kaasa tuua teiste viha, hülgamise või suhte katkemise. Allutatuse skeemiga inimesed valivad pigem mitte oma arvamust avaldada või oma vajadusi väljendada. Mõnikord ei väljenda nad oma soove sõnaliselt, aga käituvad kuidagi passiiv-agressiivselt. Mõnikord aga võivad need lõpuks ka vihapurske või mässuna väljenduda. Seetõttu tekivad allutatuse skeemiga inimesel sageli probleemid lähisuhetes.

Allutatuse skeem kujuneb olukordades, kus lapse põhivajadused autonoomia, spontaansuse ja eneseväljenduse järele jäävad krooniliselt rahuldamata. Sageli esineb see kasvukeskkondades, mis on lapse suhtes liigselt domineerivad, kontrollivad või kus tunnete ja vajaduste väljendamist piiratakse, naeruvääristatakse või karistatakse ning kus allumist ja kohandumist aktiivselt soodustatakse.

Skeemiteraapias keskendutakse skeemi äratundmisele igapäevaelus, selle aluseks olevate varajaste kogemuste ja sisemiste uskumuste mõistmisele ning uute toimetulekuviiside harjutamisele. Kasutatakse nii emotsioonikeskseid kui ka kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid, et toetada enese kehtestamist, piiride seadmist ja turvalise eneseväljenduse kujunemist.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Kadri-Liis Sits ja Kristi Esperk. Saatejuht Katrin Saali Saul.

Selles episoodis räägime eneseohverduse skeemist – elamise mustrist, kus inimene seab teiste vajadused järjekindlalt enda omadest ettepoole. See võib tunduda hoolivuse ja headusena, kuid sageli peitub selle taga sügav sisemine uskumus: “Hea inimene mõtleb enne teistele kui iseendale.” Räägime, kuidas see muster võib alguse saada juba lapsepõlves – näiteks siis, kui laps pidi vara teisi toetama või õppis, et armastus sõltub tema “tublidusest”. Eneseohverdus võib täiskasvanuna väljenduda pidevas abistamises, raskustes “ei” ütlemisel või süütundes, kui tekkib  vajadus enda eest hoolitseda. Vaatleme, miks selline käitumine võib viia kurnatuse ja läbipõlemiseni. Selgitame ka, mis vahe on hoolimisel ja eneseohverdusel ning kuidas õppida teistest hoolima iseennast kaotamata.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Katrin Kaljula ja Piret Evert, saatejuht Katrin Saali Saul.

Usaldamatuse / väärkohtlemise hirmu skeemiga inimene eeldab, et teised üldjuhul valetavad, petavad, kasutavad teda ära ja tahavad temaga manipuleerida. Äärmuslikumal juhul arvab ta, et ümbritsevad inimesed plaanivad pidevalt tema alandamist ja väärkohtlemist. Nad ei usalda inimesi, on kahtlustavad ja  raskematel juhtudel lausa paranoilised. Selle tõttu antud skeemiga inimesed pigem väldivad lähedust ja intiimsust ning ei avalda oma sügavamaid mõtteid ja tundeid teistele. On inimesi, kes aga alistuvad väärkohtlemise ideele ja lubavad ennast jätkuvalt ära kasutada, valides endale väärkohtlevad partnerid või sõbrad. Nad ei usu, et on teistsuguseid valikuid. Mõningatel juhtudel hakkavad selle skeemiga inimesed enesekaitse eesmärgil  hoopis ise teisi ründama ja väärkohtlema. Neil on põhimõte: “olen hunt huntide seas” ja “parim kaitse on rünnak.” Vahel hakkavad nad skeemi  tulemusel jõuliselt nö teiste inimeste “päästjateks”. Sageli need käitumisviisid vahelduvad. Skeemi all kannatajate tegelikud vajadused on turvatunne, lähedus, ühendus ja kontrollitunne. Nende inimeste elus on nõiaring, sest alistudes, vältides või üle kompenseerides kinnitub uskumus, et inimesed on ohtlikud, mistõttu jätkuvalt tuleb üles näidata usaldamatust ning tõelised vajadused jäävad täitmata.

Saatekülalised on skeemiterapeudid Kristi Esperk ja Lemme Haldre. Saatejuht Katrin Saali Saul.