Jukuraadio 443. köögilaud sõidab rongiga. Ja mitte tavalise rongiga, vaid kitsarööpmelise rongiga, mille ette käib auruvedur. Uurime, kuidas kitsarööpmeline raudtee Eestisse ehitati ning vaatame, kui palju vastab tõele ütelung “Seal kus lõpeb mõistus, algab raudtee”. Kitsarööpmeline oli võrreldes “suure” raudteega rohkem nagu klubi: sõitis aeglaselt ja väikestesse metsatagustesse kohtadesse. Rong on käinud Paidesse, Virtsu ja isegi Peipsi äärde Mustveesse. Rongis kuulis nii mõndagi uudist, mis ilmapeal toimunud oli. Oli palju ka igasugu turujutte, aga eks käinud needki asja juurde. Kuna reisijate maksevõimekus oli erinev, siis jaotati sõidumugavused erinevatesse klassidesse, Eestis kasutati II ja III klassi vaguneid. Kitsarööpmeline raudtee töötas Eestis kuni 1975. aastani. Ka vedurijuhid olid raudteel kirevad tegelased. Kaks Lavassaare raudteemuuseumi taastajat – Mehis Helme ja Andrus Roosma meenutavad ülimalt naljakaid seiku, mis neil aegadel ette tulid. Näiteks vedurijuhist, kes kaotas aknasst välja kõõludes suitsupitsi, mida kogu rongitäis reisijaid kraavist otsis, või siis ka juhtum, mil peatati rong kinni ja mindi raudteeäärsesse pulma külaliseks.