395. Jukuraadio köögilaud sõidab viikingipaadiga rohkem kui 1000 aastat tagasi. Paati on kogunenud muinaspõhja keele tõlkija Askur Alas, kelle näppude alt ilmus just legendaarse viikingipealiku Ragnari tegemisi käsitlev teos. Viikingid on viimaste aastate kuum kaup, selle teemaga flirditakse nii muusikas, kirjanduses kui ka teleseriaalides. Kui paluda nimetada mõni kuulus viikingikuningas, tulebki tihti vastuseks populaarse telesarja “Viikingid” peakangelane Ragnarr. Näiteks vallutas Ragnarr Pariisi 845. aasta 29. märtsil, ühel tähtsamal kristlikul pühal ‒ ülestõusmispühal, mis peaaegu kindlasti oli sihilikult valitud aeg, kui kristlased olid kirikutes. Karl II nõustus Ragnarile maksma lahkumise eest 7000 naela hõbedat (ca 3,2 tonni). Saates pajatame viikingisõdadest, suulisest pärimusest ning reaalsest ajaloost. Ingliskeelses maailmas algas Ragnari-hullus pärast seda, kui Thomas Percy avaldas 1758. aastal „Five Pieces of Runic Poetry“, millest üks oli Krákumál ehk Ragnari surmalaul. Järgnes „põhjamaise“ ja „gooti“ atmosfääri esilekerkimine luules ja muusikas ning kangelasliku surma igatsuse idealiseerimine. Kujutasid ju ka inglise kirjamehed end sageli viikingite järeltulijatena, viidates põlvnemisele anglidest, saksidest ja normannidest. Legend Ragnarist lõi nii tugevalt õitsema, et genealoogid ajasid kuninganna Victoria suguvõsaliini Ragnarini välja.