Jutupiigade Podcast

Seekord loeme ette kolm kirja, mis meie kuulajad saatsid. Piigadel oli seekord hingel:

* dilemma laste saamise osas - vanus pressib peale ja ei tea, kas seda teekonda ette võtta

* kuidas leida oma seltskonda/sõpru

* iluteenustel käimine - kas tasub ära või mitte

Jagame oma vaateid ja nippe, mis nendes olukordades võivad ehk aidata ja rohkem selgust tuua.

Ootame teie anonüümseid kirju alati: https://forms.gle/AeLVNLkbkxVQ7KC38

Räägime veel törts raseduse jutte. Seekord aga veidi spetsiifilisemalt, et kuidas need süsteemid on USA-s ja kuidas Saksamaal. Ehk siis kogu kupatus ja kogemus läbi esmarasedate silmade läbi - segadus, bürokraatia, samas põnevus...

Avame ka veidi rohkem oma rasedusekulgu - rasedusdiabeet, doula ja ämmaemanda süsteemid, günekoloogid ja testid.

Eelmises episoodis siis avalikustasime oma suure saladuse, mida mitu kuud endas oleme hoidnud. Yep, me duubeldame enda perekonda! Nii uskumatu kui see ka ei ole, see kõik toimub meil samaaegselt - seega, kui sa veel end kurssi viinud ei ole, siis on tungivalt soovituslik kuulata 73. episoodi, et saada osa sellest uskumatust loost.

See episood on aga järg eelnevale, kus avame veidi rohkem oma mõtteid - ja ka sisulist poolt raseduse teekonnal. Räägime, kuidas saime teada sood ja kas toimus ka see popp *gender reveal* pidu.

Ehk siis järjekordne episood rasedusest ja kõigest sellest kaasnevast, läbi eheda ja brutaalse prisma. Enjoyyy!

Kas Sa oled kunagi enda peas mõelnud, et "appi, kas ma olen rase?!" või siis hoopiski karjatanud "OMG, ma olen rase?!" või lihtsalt mõnel kuul mõelnud, et "äkki ma olen rase?!".

Meile tundub, et selle teemaga on päris paljud naised pidanud kokku puutuma ja meie, Piigade esindajad, võtame selle teema seekord käsile. Isegi, kui sa ei ole rase olnud, siis see teema võib sind ikkagi kõnetada. Lihtsalt kuula! ;)

Seekordses suve-eelses episoodis loeme ette ühe naise kirja, mille oleme teiselt platvormilt näpanud. Kuidagi juhtus nii, et see kõnetas ja tahtsime oma arvamuse sekka öelda.

Selle kirja autoril on raskustunne õlul - lapsed ajavad ketta, tehtud otsused on lämmatavad ja see on viinud olukorrani, et vihkab oma elu.

Kas me oleme ka oma elu vihanud? Või teeme seda senimaani? Kas elu üle virisimine ja kurtmine näitab, et sa ei ole oma eluga rahul?

Kogusime kokku paar küsimust, mida avalikult nüüd lahkame. Hakkame vaikselt suvepuhkusele jääma, aga enne päikest ja trilallaad teeme veel mõned sotid selgeks.

Eks neid aastaringe lisandub meil kõigil. Mõnele kohe meeldib seda suurelt tähistada, naudib sellega kaasnevat tähelepanu ja rõõmu. Mõnele aga tundub, et tegemist on neetud päevaga, ning sünnipäeva ümber keerlevad pidevad draamad, valupunktid ja pettumus. Nii need traumad alguse saavad. Aga mis seal ikka - järgmisel aastal on uued lootused, et sel korral tuleb raju värk. Kuniks jälle pisarad silmis... :D

Kirjutage meile ka oma traumeeriv sünnipäeva kogemus:

Kuidas eesti keeles nende inimeste kohta öelda, keda inglise keeles tunneme "people pleaser" sõnapaari all? Teiste meelejärgi olejad? Inimeste rahuldajad (lol)?

Ega vahet vist polegi, sest toome mõned näited elust enesest, aktuaalsetest situatsioonidest nagu artistide keeruline elu ja peika perekonnaga läbisaamine. Just selles viimases olukorras on seda hea nägu tegemist päris palju, kuniks lõpuks absull kõik üle viskab ja potikaas pealt lendab.

Istud juuksuripingis ja pisarsilmis vaatad pealt, kuidas Sulle lõigatakse täielik õudus pähe, oled vaikselt katastroofi äärel, aga ei ütle mitte midagi...

Lähed järjekordsele iluteenusepakkuja juurde, maksad hingehinda, aga midagi nagu paremaks ei lähe...

Valid välja uue iluteenindaja, lähed reipalt salongi, kuid lõpuks istud mitu tundi vaikuses ja igavuses ning pettud tehtud töös...

Neid ja teisigi lugusid seekord.

Nääksumine ehk näägutamine ehk vingumine ehk mögisemine ehk... noh, saate aru küll, mida me öelda tahame. Eks igal naisel seda rohkem või vähem ette tulnud. Paistab, et tegu on normaalse nähtusega ja et meil kõigil parem hakkaks, toome mõned näited oma elust. Ja muidugi leiame ka selgituse kõigele sellele, et ikkagi õigustada oma nääksuvat käitumist :P