Kohtulood

Õigusteadus ja psühholoogia ristuvad omavahel eriti kõnekalt kriminaalmenetluses. Seda just inimese mälu ja küsitlemise meetodite vaatest, mis mõjutavad seda, milline info kriminaalmenetluse käigus kokku kogutakse. Mil moel psühholoogiaalased teadmised kriminaalmenetluses täpsemalt väljenduvad ja millised eksiarvamused selles osas levivad, avab seekordses „Kohtulood“ saates õiguspsühholoog ja Tartu Ülikooli nooremlektor Annegrete Palu. Saadet juhtis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Heili Sepp.

Tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse järgi tuleb kohtul suunata vaidluse osapooli asjas kokkulepet saavutama, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Praktikas selliste kokkulepeteni liiga tihti aga ei jõuta. Mis on selle põhjusteks ja kuidas võiks kompromissile jõudmist soodustada, arutlevad seekordses saates „Kohtulood“ Paide notar Eve Põtter ja advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Merle Veeroos.

Põtter võtab jutuks lepitusseaduse, mille kohaselt saab küll notar lepitajana tegutseda, kuid mida praktikas notaritelt kahetsusväärselt pea kunagi teenusena ei soovita. Nõuandmise funktsioon kuulub aga notari ametiülesannete hulka sellegipoolest ning Põtteri sõnul küsib ta tehingupooltelt juba tehingu sõlmimise ajal mitmeid eluliselt olulisi küsimusi.

„Näiteks kui kaks elukaaslast, kes ei ole abielus, ostavad kahe peale korteri, siis ma esitan neile alati küsimuse, et mis siis saab, kui midagi juhtub. Abielu sõlmimisel samuti – ei ole kohane hakata küsima, et mis saab lahkumineku korral, aga oma klientidele ütlen ma alati, et kõik abielud saavad otsa, sest surmast mitte keegi pääsenud ei ole. Seega tuleks varakult mõelda juba ka pärimisküsimuste peale,“ selgitab Põtter.

Kas kokkuleppele jõudmist aitaks soodustada see, kui enne kohtusse pöördumist teha lepitusmenetlus kohustuslikuks? Advokaat Veeroos leiab, et küsimus on siiski laiapõhjalisem. „Oluline on juurutada kohtuväliseid vaidluste lahendamise viise, sest täna toimib lepitusmenetlus arvestatavas mahus vaid perelepituses ja kindlustusvaidlustes. Esmalt on oluline ühiskonna teadlikkust suurendada lepitusvõimaluse olemasolust, et tekiks lepituskultuur kui selline,“ ütleb Veeroos.

Millest saates veel juttu tuli, kuula lähemalt Delfi Taskust. Saadet juhib Harju Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.

Podcast’i „Kohtulood“ uus saade viib kuulaja harukordselt otse kriminaalmenetluse köögipoolele. Saatejuht, riigikohtunik Heili Sepp vestleb õigusteadlase ja sisulooja Kärt Pormeistriga, keda paljud tunnevad Tavakodanikust Naisterahvana.

Eesti kohtute ja tarbijakaitseametnike ühine tööpõld on tihedalt seotud inimeste igapäevamuredega, mis sageli saavad alguse lepingute „väikeses kirjas” ridadest. Saates räägivad Harju Maakohtu kohtunikud Kai Härmand, Ann Meriluht ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juht Merike Koppel sellest, kuidas lepingute tüüptingimused mõjutavad meie õigusi ja millal tasub sekkuda enne, kui vaidlus jõuab kohtusse.

Podcasti "Kohtulood" uues episoodis võetakse luubi alla kohtunikutöö igapäev ja vaadatakse täpsemalt, millega kohtunikud tegelevad. Stuudios räägivad oma tööst Harju Maakohtu kohtunikud, ühtlasi endised advokaadid, Helvia Räägel ja Ahti Kuuseväli ning Raude advokaadibüroo vandeadvokaat Martin Raude. Saadet juhib Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.

Igal aastal tegeleb halduskohus tuhandete kaebustega, millest statistika kohaselt vaid 3–10% lõpevad osapoolte kompromissiga. Miks on see number nii väike? Saates arutlevad Tallinna halduskohtunikud Pihel Sarv ja Daimar Liiv ning advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman, millal oleks mõistlik kohtunikul pakkuda kompromissi ja mida sellest võidetakse. Saadet juhib halduskohtunik Karolin Soo.

„Kohtulugude“ värskes episoodis on fookuses halduskohtumenetlus sotsiaalõiguse valdkonnas. Halduskohtunik Karolin Soo vestleb kolleegide Maret Hallikma ja Daimar Liiviga ning sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna juhi Leila Siirojaga. Arutatakse, millised sotsiaalvaldkonna küsimused jõuavad kohtusse, miks need on ühiskonnale olulised ning kuidas leida tasakaal õiguse, inimliku vajaduse ja piiratud ressursside vahel.