Eesti kohtute ja tarbijakaitseametnike ühine tööpõld on tihedalt seotud inimeste igapäevamuredega, mis sageli saavad alguse lepingute „väikeses kirjas” ridadest. Saates räägivad Harju Maakohtu kohtunikud Kai Härmand, Ann Meriluht ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juht Merike Koppel sellest, kuidas lepingute tüüptingimused mõjutavad meie õigusi ja millal tasub sekkuda enne, kui vaidlus jõuab kohtusse.

Podcasti "Kohtulood" uues episoodis võetakse luubi alla kohtunikutöö igapäev ja vaadatakse täpsemalt, millega kohtunikud tegelevad. Stuudios räägivad oma tööst Harju Maakohtu kohtunikud, ühtlasi endised advokaadid, Helvia Räägel ja Ahti Kuuseväli ning Raude advokaadibüroo vandeadvokaat Martin Raude. Saadet juhib Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.

Igal aastal tegeleb halduskohus tuhandete kaebustega, millest statistika kohaselt vaid 3–10% lõpevad osapoolte kompromissiga. Miks on see number nii väike? Saates arutlevad Tallinna halduskohtunikud Pihel Sarv ja Daimar Liiv ning advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman, millal oleks mõistlik kohtunikul pakkuda kompromissi ja mida sellest võidetakse. Saadet juhib halduskohtunik Karolin Soo.

„Kohtulugude“ värskes episoodis on fookuses halduskohtumenetlus sotsiaalõiguse valdkonnas. Halduskohtunik Karolin Soo vestleb kolleegide Maret Hallikma ja Daimar Liiviga ning sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna juhi Leila Siirojaga. Arutatakse, millised sotsiaalvaldkonna küsimused jõuavad kohtusse, miks need on ühiskonnale olulised ning kuidas leida tasakaal õiguse, inimliku vajaduse ja piiratud ressursside vahel.

Podcasti „Kohtulood“ värskeimas episoodis võõrustab saatejuht Kai Härmand kahte õiguseksperti – vandeadvokaat Carri Ginterit (advokaadibüroo Sorainen) ja Harju Maakohtu vanemkohtujurist Triin Masingut. Arutelu keskmes on üha enam levinud solvumis- ja kiusuhagid – teemad, mis puudutavad nii individuaalseid õigusi kui ka laiemalt ühiskonna väärtushinnanguid.

Kohtunikutöö oluliseks osaks on kohtuotsuse tegemine ja selle osapoolte jaoks kirja panemine. Kui kohtunik on oma peas aga otsuse langetanud, siis kas selle kirja panemise võiks jätta ehk kellegi teise hoolde – näiteks muuta selle tehisintellekti pärusmaaks? Selle küsimuse ja laiemalt kohtuotsuse langetamise ning kirjutamise protsessi üle arutlevad seekordses saates kriminaalasjadega tegelevad riigikohtunik Heili Sepp ning kohtunikud Sten Lind ja Erkki Hirsnik.

Kui kinnisvara kuulub mitmele inimesele – olgu need elukaaslased, abikaasad või pärijad –, võib varaga seotud õiguste ja kohustuste selgus kiiresti kaduda. Mis juhtub siis, kui üks omanik soovib müüa, aga teine keeldub? Kas inimene, kes on rohkem panustanud, saab ka suurema osa? Kuidas jagatakse omand, kui pooled ei jõua kokkuleppele? Saate „Kohtulood“ uues episoodis arutavad Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo, advokaadibüroo Rask partner Annika Vait ja vandeadvokaat Kai Villemson, kuidas ennetada omandivaidlusi ning millised on võimalused kaasomandi lõpetamiseks.

Kohtunikuks saamine vajab pingutusi, õppimist ja eraldi eksamite sooritamist, kuid lisaks sellele nõuab inimeselt ka teisi isikuomadusi, et õigust mõista. Mis need omadused on ja kuidas kohtunikuks saada, sellele ka järjekordne saade keskendub. Stuudios räägivad enda kohtunikuks saamise lugu Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Kairi Piirisild ja Markus Kärner. Saadet juhib Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.

Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kus firma ärimudel enam ei tööta ja tuleb midagi ette võtta ehk siis juriidiliste isikute pankrotimenetlusest ja saneerimismenetlusest. Saates on Tartu Ringkonnakohtu pankrotimenetlusega tegelev kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, kes on 30 aastat õigust mõistnud ja Andres Hermet, kes on pankrotihaldurina 29 aastat aidanud kohtul ja kohtunikel neid sasipuntraid lahendada. Saadet juhib Kai Härmand Harju Maakohtust.