Kohtulood

Podcasti „Kohtulood“ värskeimas episoodis võõrustab saatejuht Kai Härmand kahte õiguseksperti – vandeadvokaat Carri Ginterit (advokaadibüroo Sorainen) ja Harju Maakohtu vanemkohtujurist Triin Masingut. Arutelu keskmes on üha enam levinud solvumis- ja kiusuhagid – teemad, mis puudutavad nii individuaalseid õigusi kui ka laiemalt ühiskonna väärtushinnanguid.

Kohtunikutöö oluliseks osaks on kohtuotsuse tegemine ja selle osapoolte jaoks kirja panemine. Kui kohtunik on oma peas aga otsuse langetanud, siis kas selle kirja panemise võiks jätta ehk kellegi teise hoolde – näiteks muuta selle tehisintellekti pärusmaaks? Selle küsimuse ja laiemalt kohtuotsuse langetamise ning kirjutamise protsessi üle arutlevad seekordses saates kriminaalasjadega tegelevad riigikohtunik Heili Sepp ning kohtunikud Sten Lind ja Erkki Hirsnik.

Kui kinnisvara kuulub mitmele inimesele – olgu need elukaaslased, abikaasad või pärijad –, võib varaga seotud õiguste ja kohustuste selgus kiiresti kaduda. Mis juhtub siis, kui üks omanik soovib müüa, aga teine keeldub? Kas inimene, kes on rohkem panustanud, saab ka suurema osa? Kuidas jagatakse omand, kui pooled ei jõua kokkuleppele? Saate „Kohtulood“ uues episoodis arutavad Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo, advokaadibüroo Rask partner Annika Vait ja vandeadvokaat Kai Villemson, kuidas ennetada omandivaidlusi ning millised on võimalused kaasomandi lõpetamiseks.

Kohtunikuks saamine vajab pingutusi, õppimist ja eraldi eksamite sooritamist, kuid lisaks sellele nõuab inimeselt ka teisi isikuomadusi, et õigust mõista. Mis need omadused on ja kuidas kohtunikuks saada, sellele ka järjekordne saade keskendub. Stuudios räägivad enda kohtunikuks saamise lugu Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud Kairi Piirisild ja Markus Kärner. Saadet juhib Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.

Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kus firma ärimudel enam ei tööta ja tuleb midagi ette võtta ehk siis juriidiliste isikute pankrotimenetlusest ja saneerimismenetlusest. Saates on Tartu Ringkonnakohtu pankrotimenetlusega tegelev kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, kes on 30 aastat õigust mõistnud ja Andres Hermet, kes on pankrotihaldurina 29 aastat aidanud kohtul ja kohtunikel neid sasipuntraid lahendada. Saadet juhib Kai Härmand Harju Maakohtust.

Kui kohtusaalis või meedia vahendusel kohtub tavainimene kohtunikuga reeglina vaid rangelt ametlikus vormis, siis tegelikult on hulk mõtteid ja tundeid, mida erinevad kaasused kohtunikes igapäevaselt tekitavad. Seekordne saade on eriline, sest peamine fookus ei ole mitte teemadel, millega kohtunikud silmitsi seisavad, vaid kohtunikel kui inimestel endil. Kohtunike hingeelu ja lugusid karjäärivaliku kujunemisest on stuudiosse tulnud avama kolm kogenud Tartu Maakohtu kohtunikku: Margit Jõgeva, Hele Kaldma ja Gerty Pau. Saadet juhib Marek Vahing.

Kuigi uuringud näitavad, et teadlikkus lähisuhtevägivallast on Eestis tõusuteel, on politseisse pöördumiste arv viimasel ajal kahanenud. Küsimusele, miks see nii on, otsivad seekordses saates vastuseid stuudiokülalised Kersti Kaljulaid ja Mairi Heinsalu ning saatejuht Liina Naaber-Kivisoo.

Juunis otsustame, kes järgmised viis aastat Euroopa Parlamendis töötavad. Valimiste sõltumatus ja ausus on üks demokraatia alustala ning nende õigsuse eest vastutab Vabariigi Valimiskomisjon (VVK).

Seekordses saates võetakse luubi alla olukord, kui kinnistu ja kodu on olemas, kuid soovitud kujul juurdepääsu sinna ei ole. Eriti maapiirkondades esile kerkiv probleem võib nõuda naabriga läbirääkimist, aga kui see ei õnnestu, siis millised on erinevad õiguslikud võimalused?

Kevade saabudes on paras aeg heita pilk looduse poole ja seekordses saates tulebki juttu kohtu kaudu looduse kaitsmisest ning eelkõige keskendutakse lindudele. Saates räägivad Tallinna Halduskohtu kohtunik Pihel Sarv, Riigikohtu nõunik ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna teadur Kaarel Relve ja bioloogiadoktor Marko Mägi, kes töötab Tartu Ülikoolis linnuökoloogia teadurina ja Keskkonnaametis looduskasutuse spetsialistina. Kuula Eesti kohtute põnevat „Kohtulugude“ saadet sellest, kuidas kohtus saavad kokku loodusseadused ja inimeste loodud seadused. Aga jutuks tuleb seegi, miks on lindude kaitseks oluline tagada raierahu, kui samal ajal hukkub ainuüksi Eestis kodukasside hambus 11 miljonit lindu aastas ning mida tuleb silmas pidada meretuuleparkide rajamisel.