Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu.

Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.

Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust.

Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele.

Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse.

Saatejuht on Ronald Liive.

Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel.

Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad.

Saatejuht on Ronald Liive.

Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom.

Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne "Kriitiline intsident".

Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid.

RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet.

Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta.

Saatejuht on Ronald Liive.

Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem.

Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal.

• Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab;
• Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud;
• Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima;
• Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis;
• Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis;
• Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis "lugemata".

Saatejuht on Ronald Liive.

Sel nädalal keskendub „Kriitiline intsident" tõeliselt kriitilisele teemale – ohuteavitusele. Kui kriis on käes, loeb iga sekund. Aga kuidas tagada, et info jõuaks inimesteni ka siis, kui telefon on hääletu, mobiililevi puudub, tavalist FM-raadiot ei ole või üle linna huilgav sireen ei kostu kaugele?

Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas andis detailse ülevaate eelmisel nädalal testitud maailmas ainulaadsest taskusireeni süsteemist. Räägime sellest, kuidas töötab 5G broadcast-tehnoloogia, miks testis osales vaid valitud hulk inimesi, ning miks teavitused jõudsid isegi Soomes asuvate telefonideni.

Saates veel:

• Milliseid seadmeid uus süsteem juba toetab;
• Mis rolli mängivad tootjad ja operaatorid;
• Kuidas eri teavituskihid (SMS, äpid, raadio, taskusireen) omavahel seotud on;
• Kuidas 5G broadcast-tehnoloogia töötab;
• Kuidas käib koostöö teiste riikidega;
• Kuidas Euroopa satelliitsüsteem Galileo võimaldab tulevikus edastada ohuteavitusi otse nutitelefonidesse.

Saatejuht on Ronald Liive.

Värskes "Kriitilise intsidendi" osas räägime sellest, mida tähendab vibe-koodimine ehk AI abil koodi kirjutamine. Arutame selle üle, kas tehisaru suudab juba täna aidata ehitada päris äppe või riiklikke e-teenuseid. Kui palju on selles päriselt potentsiaali ja kui palju niisama kära?

Stuudios on külas riigi infosüsteemi ameti tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja Markko Liutkevičius, kelle käe all arendatakse Bürokratti ja testitakse, kuidas AI saab avalikus sektoris päriselt kasulik olla. Uurime, kui kaugel on Eesti sellest, et AI kirjutaks koodi, testiks ise ja paneks teenused tööle.

Saates veel:

• Miks Bürokratti veel Eesti.ee äpist ei leia
• Milliseid piiranguid seab andmekaitse ja seadusandlus
• Kuidas RIA AI-lahendusi arendab ja milleks neid üldse kasutatakse
• Markko doktoritööst ja selle seosest AI ning tööturuga

Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" on pausilt tagasi! Vahepeal on vaikinud mikrofonid ja pausile jäänud arutelud, aga digiriik ei ole seisma jäänud – pigem vastupidi. Nüüd on taas aeg küsida neid küsimusi, mida teised ehk ei küsi, ja kuulata vastuseid neilt, kes süsteemide sees tegelikult töötavad.

Sel korral vastab "Kriitiline intsident" küsimusele, kas mobiiliga hääletamine on valmis päris valimisteks. Aastaid arendatud lahendus jõudis hiljuti esimese avaliku testimiseni ning saates räägime, kuidas see läks, millised probleemid välja tulid ja kui kaugel me tegelikult oleme sellest, et telefoniga hääletamisest saaks Eestis uus normaalsus.

Stuudios on m-hääletuse arendamise ja käivitamise eest vastutavad riigi infosüsteemi ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Nendega räägime m-hääletuse testist, tagasisidest, ligipääsetavusest, turvalisusest ja ka poliitilistest ning praktilistest otsustest, mis veel ees seisavad.

Selgub, milliseid küsimusi tekitas kontrollrakenduse kasutamine, ja miks Androidi puhul tuleb rakendust alla laadida justkui kahtlasel moel. Samuti tuleb juttu sellest, millal ja kas m-hääletus võiks jõuda kohalikele valimistele, miks Smart-ID esialgu tõrkus ning milline on Eesti valmisolek kriitilise massi teenindamiseks, kui kõik tahavad korraga m-hääletada.

Saatejuht on Ronald Liive.

Aasta viimases "Kriitilises intsidendis" räägime koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juhi Ott Velsbergiga sellest, miks ei ole siiani saanud reaalsuseks väide, et eestlased peavad riigile esitama andmeid vaid ühe korra.

Nii nagu on Eesti riigiametid rahvusvahelises turunduses aastakümneid väitnud, et meil on tervet riiki kattev Wi-Fi, on räägitud ka sellest, et Eestis kehtib andmete ühekordse esitamise (once only) printsiip.

Reaalsus on aja see, et kuigi inimene võib oma andmeid e-rahvastikuregistris uuendada ei liigu see sealt edasi näiteks politsei- ja piirivalveametisse ning enne uut dokumenti tellides küsitakse üle, kas andmed on endised. Sama kehtib väga paljude muude riiklike e-teenuste kohta.

Velsberg selgitab saates, kuidas on selline olukord tekkinud ning kas on ka lootust, et e-Eesti areneb selliseks nagu on turunduslikes materjalides lubatud.

Saatejuht on Ronald Liive.