Selles episoodis räägime värskelt käivitunud sündmusteenusest, mis pakub tuge peredele just sel raskel hetkel, kui lapsel diagnoositakse püsiv terviseprobleem või erivajadus. Saatekülaliseks on sotsiaalkindlustusameti tooteomanik Aika Kaukver.

Saates selgub, kuidas tehnoloogia ja andmevahetus aitavad tagada, et ükski murega pere ei jääks üksi. Uue lahenduse abil liigub info diagnoosi saanud lapsest automaatselt tervisesüsteemist sotsiaalhoolekandesse. See tähendab, et riik ei jää ootama lapsevanema pöördumist, vaid kohaliku omavalitsuse spetsialist võtab ise perega ühendust, et pakkuda vajalikku tuge ja nõustamist.

Saates avati ka tausta, kes on need lapsed, keda uus teenus puudutab. Esialgu on fookuses kuus rasket diagnoosigruppi (sh vaimne alaareng, vähidiagnoosid, Downi sündroom ja teatud harvikhaigused), kus abivajadus on kõige kriitilisem. Olulise teemana käsitleti ka privaatsust ja delikaatseid andmeid. Sotsiaaltöötajani jõuab teade abivajadusest, kuid mitte konkreetne diagnoosi info, säilitades nii pere privaatsuse.

Saates veel:

• Kuidas 10 päeva jooksul peab abi pereni jõudma.
• Miks ei tasu karta ametniku kõnet ja kuidas see toetab lapse heaolu.
• Kuidas on seotud tervise infosüsteem, STAR ja SKAIS.
• Puude taotlemine kahe klikiga ehk kuidas uus süsteem muudab bürokraatia lapsevanema jaoks märkamatuks.
• Milline saab olema lapsevanema personaalne "töölaud" riigiportaalis eesti.ee.

Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" võttis sel korral luubi alla hiljuti välja tulnud uue ID-kaardi, mille taga seisab kolme asutuse tihe koostöö. Saatekülalisteks olid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus identiteediteenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, riigi infosüsteemi ameti eID turvaarhitekt Tõnis Reimo ning politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo ekspert Karoline Põder.

Saates selgub, mis muutus uue ID-kaardi (hankega) ja kas 2017. aasta turvanõrkustest on õpitud. Saime teada, et uue kaardi puhul on juba ennetavalt loodud ja testitud kauguuendamise lahendus, mis peaks tagama öösel rahuliku une nii ametnikele kui ka kasutajatele.

Saates avati ka tausta partnerite valiku osas. Kui varem hangiti täisteenust, siis seekord viidi läbi kaks eraldi hanget: üks dokumendiplankidele ja isikustamisele ning teine sertifitseerimisele. Uueks kaarditootjaks on Thales Finland ning sertifitseerimisteenust pakub Belgia ettevõte Zetes, kel on nüüdseks loodud ka kohalik haru.

Saatejuht on Ronald Liive.

"Kriitiline intsident" avas värskes osas koos siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest rahvastikuregistri tootejuhi Peeter Mäekeri abiga kaarte riigi ühe olulisima andmekogu tuleviku osas.

Saatejuht Ronald Liive uuris külalistelt, milliseid uuendusi on rahvastikuregistris oodata. Saatest saab teada, et digitaalselt lahutamine on osutunud sedavõrd populaarseks, et pooled lahutajatest valivad selle kasuks. Riik on pilgu suunatud juba järgmisele suurele verstapostile, täisdigitaalsele abielule.

Kõige päevakajalisem uudis puudutab aga tuhandeid eestlasi, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel. Juba 2. detsembril käivitub kahe riigi vahel automaatne rändeandmete vahetus. See lõpetab olukorra, kus inimesed on nii-öelda nupukalt registreerinud end mõlemasse riiki korraga, et saada osa mõlema riigi hüvedest või vältida makse (nt automaks).

Saatejuht on Ronald Liive.

Juba pikemat aega kirjutab meedia järjekordsetest kelmidest ja pettustest, olgu nad tervisekassa või pankade nimel levivad skeemid. Kurjategijad on seeläbi röövinud eestlastelt röögatuna tunduvaid rahasummasid. "Kriitiline intsident" keskendub sel korrale eraettevõtte SK ID Solutions loodud autentimislahendusele Smart-ID, mis on saanud endale uue versiooni Smart-ID+

Stuudios on külas SK teenuseomanik Natalja Vasnevskaja, kes tõi välja, et uus versioon on teenusepakkujatele kättesaadav juba alates juuni lõpust. Kasutajate jaoks on peamiseks muudatuseks see, et isikukoodi sisestamise ja kontrollkoodide võrdlemine on möödanik. Vasnevskaja kinnitusel muudab see autentimise turvalisemaks ja mugavamaks.

Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti riigil on uus digiarengu asekantsler ehk riigi IT-juht Lauri Luht. Tema kanda on vastutus, kuidas Eesti digiriik püsib maailmas tipus, samal ajal tagades turvalisuse, hukukindluse ja innovatsiooni. Viimased kaks aastat töötas Luht Ukrainas ning toonud sealt kaasa nii kogemusi kui ka mõtteid, kuidas ka Eesti digiriiki järgmisele tasemele liikuda.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" uurime, millised on Luhti prioriteedid, kuidas Eesti peaks tehisaru kasutama ning miks me peame väärtustama omaenda digiriigi edulugu.

Luht selgitab, miks on keskne juhtimine ja pilvetehnoloogiate kasutamine möödapääsmatu, kuidas lahendada taakvara probleemid ning millised sammud on vaja astuda, et Eesti digiriik oleks tulevikus samaaegselt nii turvaline kui ka innovaatiline.

Droonid ei ole enam ammu vaid mänguasjad. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab neid igapäevaselt nii kadunud inimeste otsingul, suurürituste turvalisuse tagamisel kui ka liiklusõnnetuste lahendamisel. Suuremate avariide puhul saab droon sündmuskoha kiiresti kaardistada ja vajalikud fotod teha, et menetlusmaterjal oleks olemas ja liiklus saaks kiiremini taastuda.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" räägib politsei- ja piirivalveameti kaugseiregrupi juht Kert Kotkas, kuidas droonid PPA igapäevatööd toetavad, millised nõuded ja vastutused nende kasutamisega kaasnevad ning miks tuleb droonindust käsitleda sama tõsiselt kui lennundust.

Kotkas selgitab, miks PPA rõhub eelkõige teadlikkuse tõstmisele, kuidas toimib koostöö transpordiameti ja kaitseväega ning milliseid tehnilisi lahendusi on vaja, et tagada turvaline õhuruum nii tavakasutajatele kui ka ametkondadele.

Juttu tuleb ka ründedroonidest. Kotkas selgitab, kuidas PPA roll piirdub eelkõige tuvastamise ja partnerite toetamisega, samas kui otsustav tegutsemine jääb kaitseväe pädevusse.

Saatejuht on Ronald Liive.

Eestis on käimas põhjalik hädaabinumbri 112 uuendus, mis muudab abi kutsumise senisest palju mitmekesisemaks. Lisaks tavapärasele telefonikõnele saab tulevikus kasutada SMS-e, reaalajas tekstivestlust ja videokõnesid. Muudatuste taga on nii inimeste ootused kui ka Euroopa Liidu nõuded, mis seavad sihiks ligipääsetava ja tehnoloogianeutraalse teenuse kõigile, sealhulgas neile, kes ei näe, ei kuule või ei saa rääkida.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" arutame, kuidas 112 teenus muutub, milliseid lahendusi on plaanis katsetada ja miks on Eesti siin Euroopa eesliinil. Stuudios on siseministeeriumi nõunik Rein Olesk ja CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel.

Külalised selgitavad, kuidas tagatakse uute lahenduste töökindlus, millist rolli mängivad Apple ja Google videokõnede toomisel ning miks noored eelistavad abi küsida pigem sõnumi teel kui helistades. Juttu tuleb ka sellest, millist tuge võiks tulevikus pakkuda tehisaru ning millised andmekaitseküsimused uue lahenduse juures vältimatult tõusetuvad.

Saatejuht on Ronald Liive.

Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni.

Seekordses "Kriitilises intsidendis" võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom.

Saatejuht on Ronald Liive.

Eesti kõige noorem riigi IT-maja, riigi IT-keskus (RIT), on tegutsenud juba pea neli aastat ning nende käe all on valmimas uus riigipilv. Kuidas see erineb avalikest pilveteenustest, milliseid teenuseid pakub RIT lisaks pilvele ning miks on nende hallata ka kümnete tuhandete riigitöötajate arvutitöökoht? Just nendele küsimustele annab vastuse seekordne "Kriitiline intsident".

Saates on külas RIT-i juht Ergo Tars, kes räägib lähemalt, kuidas tagatakse kriisiaegne töökindlus ja milliseid riske kaalutakse, kui riigiasutused kasutavad avalike pilveteenuseid nagu näiteks Amazoni või Microsofti pilveteenuseid.

RIT on viimastel aastatel pidanud üha tõsisemalt arvestama olukordadega, kus tavapärane andmeside võib rivist välja langeda. Seepärast on loodud nii-öelda kriisikohvrilahendus, mis võimaldab vajadusel kasutada alternatiivseid sidekanaleid, sealhulgas satelliitsidet.

Ergo Tarsi sõnul on katsetatud stsenaariume, kus kaablid on läbi lõigatud ja tavapärane internet ei tööta.

Saatejuht on Ronald Liive.

Seekordses osas võtame luubi alla riikliku postkasti, mille ümber keerles 2023. aastal kõva kriitika. Nimeliste meilide sulgemisega ei saadetud hingusele tervet riiklikku postkasti. Nüüd on valmis saanud uus riiklik postkast 2.0, mis lubab ära teha palju rohkem.

Saatekülaliseks on riigi infosüsteemi ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, kes räägib ausalt, miks alias-aadressid suleti, milliseid turvariske see ära hoidis ja kas kodanikud üldse midagi kaotasid. Uurime, kui palju raha maksumaksja sellega kokku hoidis, miks teated endiselt eri kanalitesse hajuvad ja kas automaksust või kiiruskaamerast saadud trahv jõuab inimese postkasti õigel ajal.

• Kui palju inimesi päriselt riiklikku postkasti kasutab;
• Kui paljud asutused on uue postkasti kasutusele võtnud;
• Kuidas hakkab kirjade edasisuunamine riigiäppi toimima;
• Mida kujutab endast makselink riiklikus postkastis;
• Postkastil on uus tehniline arhitektuur. Kirjade sisu ei hoia enam RIA, vaid iga asutus talletab need enda andmebaasis;
• Kirjade avamist riik ei jälgi. Isegi kui lugesid kirja Gmailis läbi, jääb see eesti.ee postkastis "lugemata".

Saatejuht on Ronald Liive.