Kuidas jänesepabulatest on alguse saanud osa nüüdisaegsest biotööstusest? Kas inimene on ka tänasnes maailmas äkki nagu jäneski looduses, kes peab toime tulema jääkidega, mida ta on sajakonna aastaga loodusse jätnud? Mis on biotööstuse ja sünteetilise bioloogia roll selle kõige juures? Mis nähtus on gaasfermentatsioon ja kus seda täna kasutatakse? Millal õpitakse uusi organisme kirjutama või projekteerima? Kas plastjäätmeid saaks töödelda ka näiteks inimestele sobivaks toiduks? Sellest ja muustki kõneleb Kukkuva Õuna saates Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate vanemteadur Kaspar Valgepea. Saatejuht on Marek Strandberg.