Kukkuv õun

Miks lõpetatakse koolides füüsikaõpingud saja aasta taguste teadmistega? Kust peaks tulema kirg loodusteaduste õpetamisse kui kõik uus ja põnev jääb rääkimata? Kust on meil võimalik teada saada sõnumeid Uue Füüsika kohta? Millist kasu, ka igapäist, võime saada sellest, et teadlased mõistavad paremini maailma ülipeent struktuuri? Stuudios KBFI vanemteadur Andi Hektor ja saatejuht Marek Strandberg.

(Marek Strandberg.)

Mis on parkinsoni tõbi, kuidas tekib, milline on ravi ja mis asi on parkinsoni tõve vaktsiin? Kas selle teket saab varases faasis kindlaks teha? Kahele parkinsoni-patsiendile Eestis on kinnitatud üks pump. Miks seda on tehtud? Kuidas toimib meie immuunsüsteem ajus? Stuudios on Tartu Ülikooli neuroloogiakliiniku dotsent Pille Taba ja Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja Toomas Toomsoo. Saatejuht on ajakirja Inseneeria peatoimetaja Marek Strandberg.

(Marek Strandberg.)

Tartu Ülikooli professor ja TÜ Kliinikumi Lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann pälvis tänavu riigi teaduspreemia arstiteaduste alal. Tema uurimistöö Eesti lastega on välja toonud tõendeid hügieenihüpoteesile, mille kohaselt aitab haigustele nagu näiteks esimese tüübi suhkurtõbi ja allergiad kaasa meie elukeskkonna muutumine mikroobivaesemaks. Saate uudisterubriigis tutvustavad oma hiljutisi teadustöid Eesti Biokeskuse teadurid Monika Karmin ja Lauri Saag ning ASi Cybernetica teadur Liina Kamm.

(Arko Olesk.)

(Marek Strandberg)

Arvutite abil projekteerimine ja ehitamine on olnud jutuks arvutite tekkest alates. Kuhu tänaseks on jõutud? Kui palju võivad masinad, masinprojekteerimine ja masindatud tootmine vabastada meid inimlikest vigadest? Kas ja kuidas on Eesti arhitektid, ehitusinsenerid ja ehitajad valmis ja suutelised toime tulema Euroopa Liidu reeglitega, mille kohaselt kõik uued hooned alates 2020. aastast peavad ise suutma toota energiat enda tarbeks. Millised on üldisemalt ehitustehnolooga ja -teaduse võtmeküsimused. Saates on külas professor Martti Kiisa.

(Marek Strandberg.)

(Marek Strandberg, Arko Olesk)

Euroopa kooliõpilaste seas läbi viidud uuring kaardistas meeleoluhäirete ja suitsiidimõtete levikut ning nende riskitegureid, samuti edukaid sekkumisviise. Seda uuringut ning teisigi Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi töid tutvustab instituudi juht Airi Värnik. Saate alguses räägib doktorant Mirja Palo ravimite printimise võimalustest.

(Arko Olesk.)

Veebruari lõpul möödus 62 aastat Francius Cricki ja James Watsoni DNA struktuuri avastusest. Mida teadmisega oma personaalse genoomi kohta on võimalik peale hakata? Kas genoom määrab kogu organismi arengu? Milleks on geeniteraapia täna ja homme võimeline ja kes on kolme vanemaga lapsed? Mis on vähk, kui palju on erinevaid vähiliike ja kas vähist saab hoiduda ning millega tegeleb Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus? Stuudios on Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Riin Ehin, TTÜ Geenitehnoloogia instituudi direktor Andres Veske ja sama instituudi dotsent ja Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teaduskonsultant Andres Valkna. Saatejuht on ajakirja Inseneeria peatoimetaja Marek Strandberg.

(Marek Strandberg.)

(Marek Strandberg, Arko Olesk)

Mis on süsteemibioloogia ja kas see on uus bioloogia või lihtsalt süsteemsem eluslooduse käsitlus? Milline šokk tabas eluteadust XXI sajandi algul seotud geneetikaga? Kas kündmine võib tappa mulla? Kas ilma mullata saame söönuks? Kes on need, kes igikeltsa sulamisel meid üllatama hakkavad? Kas tõesti on iga kui vähkkasvaja unikaalne nii oma toimetamiselt kui ka geneetiliselt koostiselt? Kas üldse on võimalik valmistada vähiravimit või on vähk eraldiseisev süsteemne kõrvalekalle või hoopis omaette toimetav organism? Need on vaid osad küsimustest, millele vastuseid saate. Stuudios on Tallinna Ülikooli bioloogiaprofessor Madis Metsis ja saatejuht Marek Strandberg.

(Marek Strandberg.)