Kõik rakkude sees ja peal toimuvad protsessid on juba aastakümneid elusteaduse uurijate kõrgendatud huvifookuses olnud. Selle aasta Eesti riiklik teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal omistati Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi vanemteadurile Mart Loogile uurimistsükli eest, mis käsitleb rakkude pooldumist reguleerivaid fosfoleerimislüliteid. Saatejuht Margus Maidla.
Inimene ekspluateerib end ümbritsevat loodust järjest enam ja enam. Kuidas see mõjutab looduse aineringet on üliaktuaalseks uurimisteemaks paljudes maailma teadusgruppides ning -laboratooriumides. 2012. aastal omistati Eesti riiklik teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi professoritele - Ülo Manderile ja Kalle Kirsimäele uurimiste tükli eest "Ökotehnoloogia maastike aineringe reguleerimisel.” Mõlemad laureaadid on teadussaate stuudios teema üle arutlemas.
On kaks professorit Tallinna Tehnikaülikoolist mehaanikateaduskonnast, ühest äärmiselt lummava kõlaga instituudist, nimelt Mehhatroonikainstituudist - direktor Mart Tamre ja Toomas Kübarsepp. Toome kuulajani ja avame taustu, et mida põnevat endas mehhatroonika kätkeb ja mis terminiga üldse tegu on.
On stuudios kaks vanemteadurit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist - Raivo Stern ja Juhan Subbi. Vestlus areneb instituudi viimaste arengute ja Eesti teadukorralduse radadel.
6-7. septembril toimus Tallinnas kõrgetasemeline rahvusvaheline teadusalane konverents, mis oli pühendatud kliimamuutuste uurimisele Balti-mere areaalis. Eestit esindas selles teaduslikus konsiiliumis Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. Viimase tegemistest laiemalt, kui ka toimunud konverentsist on teadussaate stuudios rääkimas instituudi direktor professor Jüri Elken.
Selle aasta alguses valiti Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna professoriks üle 20-aastase Helsingi Tehnikaülikooli ja Soome Innovatsioonifondi SITRA tegutsemiskogemusega Jarek Kurnitski. Tema spetsialiteediks on hoonete energiatõhusus ja sisekliima. Kuhu liigub Euroopa Liit selles valdkonnas aastaks 2020 ja mis on "liginullenergiamaja" on teadussaate stuudios professor ise rääkimas.
Elektriturul toimuvad tormilised arengud. Elektri tootmismeetodeid mitmekesistatakse ja tarbijad peavad üle minema turupõhistele hinnamudelitele. Järjest tähtsamaks muutub nii tootjale kui tarbijale see, et võrk mis neid ühendab toimiks hästi, laitmatult ja efektiivselt. Küsimus on ju rahas ja seda oskavad kõik lugeda. Mõistlik on üle minna "targale võrgule". Mida see endast kujutab ja mida endaga kaasa toob on taustu avamas Tallinna Tehnikaülikooli Energeetikateaduskonna dekaan professor Arvi Hamburg ja dotsent Ivo Palu.
Septembrikuu esimeses teadussaates räägime sellisest raskest haigusest nagu vähk. Stuudios on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja professor Hele Everaus.
Suve alguses esitleti ühte äärmiselt huvitavat trükist, kus koos nii raamat, kui selle juurde kuuluvad helifailid, pealkirjaga "Kapslisse surutud hääled". Tegu on I Maailmasõja ajal Saksamaal vangilaagrites viibinud eestlastest sõjavangide salvestistega. Stuudios on teemat avamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, akadeemik Jaan Ross ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu.
Teadussate saadetesarja kehakultuuri ning spordi teemal lõpetame toitumise ja kuumastressi teemadel ning küsime stuudiokülaliste käest, et kas sport võib ka kahjulik olla. Saadet aitavad sisustada Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna spordibioloogia ja füsioteraapia professor Vahur Ööpik ning vanemteadur, dotsent Eve Unt.
(Margus Maidla.)
0 min
About Kukkuv õun
From the publisher's feed
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.