Mida kujutab endast personaalmeditsiini projekti raames loodud IT-taristu ja kuidas tahavad teadlased veel infotehnoloogilisi võimalusi kasutada, et haigusi ennetada ning tervishoidu efektiivsemaks muuta? Mikrofoni ees on terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg. Saadet juhib Madis Ligi.

Millised on psühholoogia ja keskkonnateaduste ristumiskohad, kas ning kuidas saavad psühholoogid panustada kliimakriisi ja ökoärevuse leevendamisse? Selgitusi jagab doktorant Katarina Kliit. Saadet juhib Madis Ligi.

Ilukirjanduse tõlkimisest ja selle õpetamisest räägivad hispaania kirjanduse ning tõlketeaduse lektor Klaarika Kaldjärv ja prantsuse kirjanduse kaasprofessor Tanel Lepsoo. Saadet juhib Madis Ligi.

Mida annavad meie esivanemate kohta teada luude uuringud ja mis leiud tulevad välja arheoloogilistel päästekaevamistel? Saatekülaline on Eesti Biokeskuse vana DNA teadustöö spetsialist Martin Malve. Saatejuht on Madis Ligi.

Mida näitavad rahvusluse ja rahvusliku enesemääramise uuringud, meie ning Euroopa ajalugu ja praegused liikumised? Mikrofoni ees on poliitilise mõtte ajaloo teadur Liisi Veski. Saate paneb kokku Madis Ligi.

Mis on digitaalne semiosfäär ja mis pakub teadlastele huvi üleilmastunud

infokülluse ajastul? Selgitusi jagab semiootika kaasprofessor Maarja

Ojamaa. Küsib Madis Ligi.

Kuidas aitavad katseloomad kaasa haiguste diagnoosimisele ja ravimite

testimisele ning milliseid võimalusi pakub edu Wolframi sündroomi ravil

teiste harvikhaiguste jaoks? Mikrofoni ees on siirdemeditsiini

kaasprofessor Mario Plaas. Küsib Madis Ligi.

Kuidas käib aju neurokeemiliste protsesside uurimine ja millised on seosed käitumisega? Selgitusi jagab neuropsühhofarmakoloogia õppetooli juhataja, professor Jaanus Harro, kes praegu ametis ka Helsingi ülikoolis. Saatejuht on Madis Ligi.