Lobjakas vs Vooglaid

Alustuseks lahkavad saatejuhid olukorda koroonarindel, keskendudes nii eriolukorrast väljumisele, kui ka palju vastukaja tekitanud nädalavahetuse protestiaktsioonile Saaremaal. Kirsiks tordil aga vaatavad saatejuhid tagasi valitsuse esimesele aastale, mis on mõnigi kord oma tegevusega pigem lõhestanud kui liitnud ühiskonda.

Esmalt peatuvad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid kesksetel küsimustel, sellel, mida kriis on tekitanud: kriisi taustal laiutavad sügavamad probleemid, mis mõjutavad majandus- ja rahandussüsteemi. Veel analüüsitakse praeguste otsuste mõju maailmale, kus me tulevikus elama hakkame. Kas suured abisummad tuleks paigutada põlevkivitööstusesse või hoopis roheenergiasse?

Arutatakse, kas riik peaks abistama eraettevõtteid nagu Bolt ja Tallink ja võetakse ette peamine küsimus: millise kuju saab meie kriisijärgne maailm. Eraldi teemana tõuseb küsimus, kas riik peaks kriisiajal rahaliselt toetama kommertsmeedia väljaandeid. Juttu tuleb ka Tartu Ülikoolis puhkenud konfliktist õppejõu ja tudengi vahel, kus õppejõud nõuab solvava anonüümse tagasiside eest endiselt tudengilt üle 2000 euro.

Inimõigustest praeguse kriisi kontekstis. Vaadeldakse nii eelmisel nädalal palju diskussiooni tekitanud välisministeeriumi sammu kui ka laiemat küsimust inimõiguste absoluutsusest. Lisaks põrkuvad saatejuhtide maailmavaated Ungari küsimuses.

Saatejuhid analüüsivad koroonaviirusest tingitud kriisi mitte läbi kuiva statistika, vaid vastandlike maailmavaateliste seisukohtade. Kas üldse peaks kriisi tõttu midagi muutuma, kui jah, siis mis saaks muutuda, ning mis suunas võiks muutus toimuda?

Täna tuleb juttu inforuumis üles köetavast epideemiahirmust, mis on sama suur probleem kui viiruslik epideemia ise. Veel räägime sellest, kuidas mõjutab praegune kriis Euroopa Liitu – kas on vaja sügavamat föderaliseeritust ehk võimu tsentraliseerimist või hoopis vastupidi, detsentraliseerimist?

Selle nädala debatisaade  ei saa üle ega ümber koroonakriisist, mis on toonud Eestisse eriolukorra. Lisaks koroonaviiruse mõjule nii kohalikus kui globaalses plaanis meenutatakse ka Pätsi, Laidoneri ja Rei 1934. aasta riigipööret, millest möödus eile 84 aastat.

Selle nädala debatisaade «Lobjakas vs Vooglaid» keskendub Türgi-Kreeka piirilt pealetungivale uuele migratsioonilainele ning sõnavabadusele maailmas. Lisaks tuleb jutuks Soome endise siseministri ja praeguse parlamendiliikme Päivi Räsäneni üle käiv kriminaalmenetlus tema väidetava vihakõne pärast, ning Ühendkuningriigis käimasolev kohtuprotsess Wikileaksi asutaja ja eestvedaja Julian Assange’i väljaandmiseks.

Selle nädala debatisaade «Lobjakas vs Vooglaid» keskendub Türgi-Kreeka piirilt pealetungivale uuele migratsioonilainele ning sõnavabadusele maailmas. Lisaks tuleb jutuks Soome endise siseministri ja praeguse parlamendiliikme Päivi Räsäneni üle käiv kriminaalmenetlus tema väidetava vihakõne pärast, ning Ühendkuningriigis käimasolev kohtuprotsess Wikileaksi asutaja ja eestvedaja Julian Assange’i väljaandmiseks.

Juttu tuleb juttu riikliku iseseisvuse, demokraatia ja rahvusriikluse ideaalidest, mis on sätestatud vastavalt põhiseaduse esimeses paragrahvis ja preambulas. Küsimus on kahene: palju neist ideaalidest on reaalselt (mitte vaid retoorikas) alles jäänud ning kuivõrd neid võetakse tõsiselt.