Emakeelepäeva eel räägime aasta puu - männi mitmest nimest. Küsime saatekülaliselt, TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalult, miks sõnast mänd sai kirjakeele sõna, aga palju vanem pedajas jäi murde sõnaks ning palume selgitada, mis on tallinna- ja tartu kirjakeel? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda ülevaadet Eesti majandusest aastail 1920-1924. Saates on külas artikli autor, TÜ Eesti ajaloo kaasprofessor Ago Pajur, kes selgitab, mida tähendavad lühendid VAMP ja UMP ning kui ulatuslikult toimus Venemaa kullapesu läbi Eesti. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Nõo kiriku altari apostlikujud valmistas Jaan Koort 20. sajandi alguses. Skulptori sõnul kasutas ta kujude loomisel tammepuitu ning Koortiga samal ajal Pariisis elanud Friedebert Tuglas on mälestusteraamatus kirjeldanud, kuidas kunstnik pansionihoovil kurja vandudes apostlikujusid tahus. Dendrokronoloogilised uuringud, mille viisid läbi Eesti, Leedu ja Šveitsi teadlased, andsid üllatava tulemuse: Nõo kiriku apostlikujud on kasuariinist! Saates on külas dendrokronoloog Alar Läänelaid, kellelt muu hulgas küsime, mis puud on kasuariinid ja kus nad kasvavad? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Käesoleva aasta liblikas on keldriöölane. Saates on külas Allan Selin Eesti lepidopteroloogide seltsist, kellelt uurime, mis põhimõttel aasta liblikat valitakse ning mille poolest on keldriöölane eriline liblikas? Saadet juhib Tiiu Rööp.

2023. aasta linnuks valiti aul. Milline on auli arvukus? Mis enim alule ohustab, kas meretuulepargid, merereostus või hoopis kaaspüük? Kuhu võiks huviline minna, kui soovib aule näha või kuulda nende laulu? Saates on külas ornitoloog Leho Luigujõe. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda majanduskriisist Eestis sada aastat tagasi; intervjuud TÜ teadusprorektori Kristjan Vassiliga; nutikast poist Laine Poiss aga ka ilmast, Nobeli preemiast ning Kurt Vonneguti vanemast vennast. Tõnu Tannberg kirjutab Friedebert Tuglase kirjast Endel Jaanimäele ja lahendatakse küsimus, mis puidust meisterdas Jaan Koort Nõo kiriku altari apostlikujud. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

2023. aasta puuks on harilik mänd. Männi perekond on väga suur ja kirju, sinna kuulub umbes 120 liiki. Saates on külas metsateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, mis männi käbi võib kaaluda üle 2 kg või kelle käbi võib olla 45 cm pikkune; kus kasvavad pähklimännid ja miks võiks koduaeda erilist okaspuud otsides mõelda kääbus-seedermännile? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas TÜ Tartu observatooriumi kaasprofessor Laurits Leedjärv, kellelt küsime, milline on teleskoopide areng: kas tulevik on kosmoseteleskoopide päralt? Kas James Webbi kosmoseteleskoop on hüppeliselt parem Hubble’i teleskoobist? Millal avastatakse maaväline elu? Küsib Tiiu Rööp.

Aasta esimene ajakirja Eesti Loodus number tutvustab aasta olendeid: auli, mändi, rohelist hiidkupart, lendoravat ja keldriöölast. Lugeda saab ka kerge lõimisega leetunud mullast, mis valiti 2023. aasta mullaks ning pikka usutlust dendrokronoloog Alar Läänelaiuga. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Kas meie loodusmaal erineb teiste riikide loodusmaalidest? Kas II maailmasõda võib pidada veelahkmeks Eesti loodusmaalis? Kas kaasaegsed kunstnikud on innukad looduse maalijad? Vastuse neile küsimustele annab kunstiloolane Eero Epner.