Ajakirja Eesti Loodus märtsi number keskendub karvadele ja sulgedele: lugeda saab jääkaru tõhusast karvkattest; putukate eriotstarbelistest karvadest; lindude sulgedest; karvututest imetajatest; putukatest, kelle elupaigaeelistuseks on teiste olendite karv- või sulgkate; karvastest liudseentest; kultuuri ja looduse mängudest habemega; Astangu-Mäeküla rohealast ja intervjuud arengubioloog Tambet Tõnissooga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsi number keskendub karvadele ja sulgedele: lugeda saab jääkaru tõhusast karvkattest; putukate eriotstarbelistest karvadest; lindude sulgedest; karvututest imetajatest; putukatest, kelle elupaigaeelistuseks on teiste olendite karv- või sulgkate; karvastest liudseentest; kultuuri ja looduse mängudest habemega; Astangu-Mäeküla rohealast ja intervjuud arengubioloog Tambet Tõnissooga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari numbrist saab ülevaate graniitkivil kasvavatest samblikest ning ELF-i ja TÜ teadlaste koostööna toimunud samblikuvaatluse tulemustest. Saates on külas TÜ looduskaitsebioloogia kaasprofessor Piret Lõhmus, kellelt uurime kui ekstreemsetes tingimustes suudavad samblikud kasvada; mis metsatüübis on kõige liigirikkam samblikufloora ja kui palju on Eestis metsas kasvavaid samblikuliike? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari numbrist saab ülevaate graniitkivil kasvavatest samblikest ning ELF-i ja TÜ teadlaste koostööna toimunud samblikuvaatluse tulemustest. Saates on külas TÜ looduskaitsebioloogia kaasprofessor Piret Lõhmus, kellelt uurime kui ekstreemsetes tingimustes suudavad samblikud kasvada; mis metsatüübis on kõige liigirikkam samblikufloora ja kui palju on Eestis metsas kasvavaid samblikuliike? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 1. numbri kaanelooks on ülevaateartikkel maailmast krüptoraha lummuses. Saates on külas artikli autor Ülar Allas Tartu ülikooli teadusarvutuste keskusest, kellelt uurime, milline on krüptoraha kaevandamise mõju keskkonnale; miks on Hiinas krüptoraha illegaalne ja mis saab krüptorahast tulevikus? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 1. numbri kaanelooks on ülevaateartikkel maailmast krüptoraha lummuses. Saates on külas artikli autor Ülar Allas Tartu ülikooli teadusarvutuste keskusest, kellelt uurime, milline on krüptoraha kaevandamise mõju keskkonnale; miks on Hiinas krüptoraha illegaalne ja mis saab krüptorahast tulevikus? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari numbrist saab ülevaate Eesti hiidrahnudest. Kutsusime saatesse külla loodusmehe ja matkakorraldaja Martin Suuroja, kellega räägime hiidrahnudest ning nendega seotud pärimusest; Käsmu Lemmekivist ning Ellandvahe rahnust ja Võnnu kivist Pärnu jões. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari numbrist saab ülevaate Eesti hiidrahnudest. Kutsusime saatesse külla loodusmehe ja matkakorraldaja Martin Suuroja, kellega räägime hiidrahnudest ning nendega seotud pärimusest; Käsmu Lemmekivist ning Ellandvahe rahnust ja Võnnu kivist Pärnu jões. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari number tutvustab Eestit kui rändrahnumaad. Lugeda saab nii hiidrahnudest kui ka olenditest, kes kasvavad kividel: sammaldest ja samblikest. Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest ning intervjuus arheoloogiaprofessor Valter Langiga räägitakse kultuskividest, arheoloogiateadusest ja hobidetektoristidest. Lisaks leiab ajakirjast arvutuskäigu, kui pikk pidi Kalevipoeg olema, et talle omistatud vägitegusid korda saata. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari number tutvustab Eestit kui rändrahnumaad. Lugeda saab nii hiidrahnudest kui ka olenditest, kes kasvavad kividel: sammaldest ja samblikest. Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest ning intervjuus arheoloogiaprofessor Valter Langiga räägitakse kultuskividest, arheoloogiateadusest ja hobidetektoristidest. Lisaks leiab ajakirjast arvutuskäigu, kui pikk pidi Kalevipoeg olema, et talle omistatud vägitegusid korda saata. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.