Ajakirja Horisont eelmisel aastal ametisse asunud peatoimetaja Ulvar Käärt räägib ajakirja erilisest, juba viiekümnendast ilmumisaastast. Jaanuari lõpus peeti sel puhul pidulik seminar Tallinnas teaduste akadeemia saalis ja ka aasta avanumbri kaanel on suur number 50. Selle numbri pikemates lugudes on käsitletud suuresti samu teemasid, mis olid ka kõige esimeses Horisondis 1967. aastal, kusjuures kirjutajateks on seekord noored Eesti teadlased, kes praegu õpivad kõik välismaal. Lisaks on kaante vahel veel hulk muid juubelisse sobivaid kirjutisi ning koos jaanuarinumbriga ilmus juba traditsiooniliselt ka arheoloogia aastakiri Tutulus.

(Toomas Jüriado.)

Jätkame zooloog Lauri Palumetsaga juttu meeste ja naiste ning ka isas- ja emasloomade erinevustest ruumilises võimekuses. Keskendume esmajoones nende katsete kirjeldamisele, millega see kõik kindlaks on tehtud, aga rõhutame sedagi, et kui ruumilises käitumises võivad mehed olla tõesti edukamad, siis mõnes teises vallas on hoopis tublimad omakorda naised. Lauri Palumets on sel teemal kirjutanud koos oma juhendaja Juhan Javoišiga Eesti Looduse jaanuarinumbri avaartikli - Miks mehed näevad pilti ja naised kuulevad sõnu?

(Toomas Jüriado.)

Zooloog Lauri Palumets räägib meeste ja naiste erinevustest ruumilises võimekuses: toob näiteid ja refereerib teooriaid, millega teadlased neid erinevusi püüavad selgitada. Lauri Palumets on sel teemal Tartu ülikoolis kirjutanud bakalaureusetöö ning nüüd koos juhendaja, TÜ zooloogia osakonna teaduri ja Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoišiga Eesti Looduse avaartikli - Miks mehed näevad pilti ja naised kuulevad sõnu?

(Toomas Jüriado.)

Ornitoloog Leho Luigujõe, talvitavate veelindude loenduse koordinaator Eestis, räägib sellest tänavu jaanuaris 50. korda toimunud suurest ettevõtmisest, milles nüüd loob kaasa juba üle 100 riigi. Esimesel loendusel osales aga vaid mõni üksik Euroopa riik, nende hulgas ka Eesti. Luigujõe on Eesti Looduse jaanuarinumbris samal teemal ilmunud loo Rahvusvahelise kesktalvise linnuloenduse 50. juubeliaasta autor.

(Toomas Jüriado.)

Jätkame nädal tagasi alustatud juttu keskkonnaameti projektikoordinaatori Bert Holmiga, kes on kirjutanud Eesti Loodusesse artikli Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd. Kõneks tuleb rannaniitude selle töö tulemusena taastuv elurikkus ja seal algatatud loodusharidustöö, aga ka see, mis saab rannaniitudest pärast linnalehmade projekti lõppu.

(Toomas Jüriado.)

Keskkonnaameti projektikoordinaator Bert Holm selgitab, miks toodi 2012. aastal Pärnu linna rannaniitudele veised ja kuidas on see isemoodi looduskaitsetegevus nelja aasta jooksul sujunud. Holm on kirjutanud detsembrikuu Eesti Loodusesse artikli Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd.

(Toomas Jüriado.)

Klimatoloog Ain Kallis meenutab seiku Eesti organiseeritud ilmastikuvaatluse juba 150 aastat väldanud ajaloost. Koos kolleeg Miina Krabbiga on Kallis kirjutanud detsembrikuu Eesti Looduses ilmunud artikli Ilmavaatlusvõrgu areng Eestis.

(Toomas Jüriado.)