Loomaarst taskus

Kadri loomaarmastus sai alguse Valgas, kus tema ema töötas varjupaigas. Kui Kadri kolis Ameerikasse ja ootas seal tööviisat, hakkas ta vabatahtlikuna kohalikus varjupaigas abiks käima. „Võtsin Google Mapsi lahti ja läksin esimesse ettejuhtuvasse varjupaika.“ Ta jalutas koeri, jutustas kasside külastajatele nende iseloomust ja aitas kaasa vaktsineerimiskliinikus. Kui tööviisa lõpuks saabus, oli otsus lihtne – jätkata loomadega töötamist juba palgaliselt. Täna, 13 aastat hiljem, töötab ta samas kohas, nüüd juba loomapolitseinikuna.

Külas on loomaarst Julia Kuhta.

Koeraga rahvarohkesse kohta minnes tuleb alati arvestada koera ja ümbritsevate inimeste vajadustega. Koera ei ole mõtet kaasa võtta vaid enda tuju ajel. Igal juhul peab kindel olema, et koer end seal hästi ja turvaliselt tunneb. Kui kutsikat võttes on teada, et temaga tuleb sageli erinevates kohtades käima hakata, peaks sellega tasahilju varakult algust tegema. Aga just tasahilju. Kutsikat ei ole mõtet ohjeldamatult igal pool väntsutada. Koerabeebi on nagu inimlapski ning vajab puhkust ja und.

Täna räägime kõigest, mis puudutab koeri ja kasse linnas – alates seadustest, mida omanikud peaksid teadma, kuni kõikvõimaliku praktilise teabeni. Arutame ka, kuidas sa saad oma lemmiku kiibistada, registreerida ja millal on õige aeg teavitada varjupaiku või linna teenuseid. Lisaks räägime, kuidas valmistuda kriisideks koos oma neljajalgse sõbraga.

🎙️ Saate teema:
Kuidas valmistada koera ette pere uue liikme – beebi – saabumiseks.

👩‍🦰 Külaline:
Triin Kass -Laanemets, loomaarst ja koeraomanik, kellel sündis beebi ajal, mil tema Austraalia lambakoer Tiiger oli 7-aastane.

Tänases podcastist räägime koerajuht Monika Rusinguga pääste- ja otsingukoerte tegemistest Eestis. Meil tegutseb mitmeid pääste- ja otsingukoertega seotud organisatsioone ja ühendusi, kelle tegevus on suunatud koerte koolitamisele ning väljakutseteks ettevalmistamisele. Päästekoera koolitamine ja töövormis hoidmine on elustiil. Koer ei saa kunagi valmis – see on elukestev õpe ja alati on mingeid oskuseid, mida võiks lihvida.

Saadet salvestades ei teadnud me veel, et tänaseks on jõudnud Eestisse kodulindudele ohtlik linnugripp. Kui sul on kodus linde või oled külastamas mõnda linnutalu, siis ole hoolas ja rakenda kõiki nõutud bioturvalisuse meetmeid!

Loomaarstid Tiina Toomet ja Ülle Kell räägivad silmahaiguste ägenemisest kevadel.+

Kevaditi võime näha rohkem silmade punetust ja vesistamist. Tihtipeale on tegemist lihtsalt ärritusega (tolm). Ka ere päikesevalgus võib silmahaiguste ägenemisele kaasa aidata.

Igasuguste silmaprobleemide puhul on mõistlik looma arstile näidata. Koduste vahenditega on väga keeruline ja riskantne abi osutada. Ärrituse ja võõrkeha silma sattumise korral võib proovida silma loputada (nt. füsioloogilise lahusega), aga mingeid tilku ei tohi küll omapäi tarvitada.

Arsti juurde minekuga ei tasu viivitada, sest haige silm põhjustab kindlasti ebamugavust ja nii mõnigi haigus ka tugevat valu.

Märtsi keskel esitlesid loomaarstid Sirli Rajast ja Tiina Toomet raamatut „Kui koer…“.

Seekordses podcast´is räägivadki autorid selle raamatu kirjutamise tagamaadest, sellest, kellele raamat mõeldud on ja ka sellest, et raamat ei saa kunagi asendada loomaarsti, aga võib aidata omanikul oma koera haigusi ära tunda.

Lemmiklooma vananemisest räägime tänases saates loomaarst Vanessa Viira ja loomaarstitudeng Elis - Anett Urbmetsaga.

Suuri koeri hakatakse seeniorideks lugema kuue- kuni seitsmeaastaselt, väikesi koeri ja kasse kümneaastaselt. Vananemismärkide ilmnemist mõjutavad geenid, looma üldseisund, kaal ja terviseprobleemid. Kahjuks jäävad viimased sageli tähelepanuta ja arvatakse, et loom on lihtsalt vana. Aga meeles peab pidama, et vanadus ei ole haigus. Kui loom on haige, peab teda aitama, olgu ta siis vana või noor.

Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.