Täpselt nii, nagu kasvab tõukoerte arvukus ja huvi nende vastu, kasvab ka koerte seas ringlevate pärilike haiguste osakaal. Kas oleme endale armsaks saanud koeratõud tegelikult haigemaks aretanud? Tiina Toometiga on teemat arutamas Pärnu Väikeloomakliiniku arst ja Kennelliidu Teadus ja Aretus Nõukogu liige dr. Marti Lasn.

Head Kuulamist!

Selles „Loomaarst taskus“ episoodis on Tiina Toometil külas Eesti Kennelliidu volikogu liige Maris Siilmann, kellega tuleb juttu koeratõugudest ja sellest, mis puhtatõuliste kutsikate aretuse tegelikult kalliks teeb.

Selles episoodis vestleb loomaarst Tiina Toometiga Eesti Väikeloomaarstide seltsi president Julija Abram.

Räägime, kuidas EVS üldse tekkis ja millist rolli see täna lemmikute heaolu tagamisel mängib. Samuti tuleb juttu kiibistamisest ja sellest, kuidas loomaomanikel ununeb sageli üks oluline tegu, mis kiibistamise olulisuse tagab.

Pisarate voolamine on teema, millega paljud loomaomanikud kokku puutuvad. Võib see tähedada, et lemmik on kurb ja sellepärast nutab? Loomaarstide hinnangul mitte. Silmade jooksmine võib tähendada hoopis midagi muud...

Selles episoodis räägime Tiina Toometi kliiniku arsti Inessa Zaitsevaga soovimatutest lemmiklooma lemmikutest ehk nahaparasiitidest.

Teema on praegu eriti kohane, kuna puugid ilmuvad tavaliselt välja aprillisoojadega. Eestis kannavad nad haigustest borrelioosi, anaplasmoosi ja erlihioosi. Leedust lõunapoole aga ka eluohtlikku haigust -babesioosi.

Veel tuleb juttu kirpudest ja sellest, millised ohud selle aastaringselt aktiivse parasiidiga kaasnevad.

Räägime veel sügelislestadest, kõõmalestadest, täidest ja sellest kuidas oma lemmikut kõikide eelnimetatud parasiitide eest kaitsta.

Selles episoodis räägime Zoovetvaru konsultandi Katrin Juurakuga siseparasiitidest.

Milliseid pisikesi pahalasi peidab endas kevadel paljastuv väljaheidete miiniväli? Kas kutsikas võib juba sündida siseparasiitidega? Kuidas ja milliste ravimitega oma lemmikut parasiitide eest kaitsta?

Vestlusringis loomaarst Tiina Toomet ja MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik Küllike Tohver.

Juttu tuleb märtsis hoogu saavast kassikontserdist ning selle tulemustest kahe kuu pärast. Ühesõnaga soovimatutest kassipoegadest, kellest saavad soovimatud „eikellegi“ kassid ja mis on omakorda nende saatus.

1. Kas koera peab talvel riietama? Sõltub koerast (karvastik, palju liigub, vanus, haigused jne.) ja ilmast (lisaks temperatuurile tuul ja niiskus). Vajadus individuaalne.

2. Koera nahka ja karvastikku võivad kahjustada erinevad nahahaigused, aga ka hormonaalsed häired, nakkushaigused või ainevahetusprobleemid.

3. Enamlevinud põhjus – parasiidid (kirp, sügelislest, kõõmalest, vagellest)

4. Erinevad allergiad (atoopia, toiduallergia, kontaktallergia)

5. Nakkushaigustest dermatofütoos (maakeeli kassihaigus)

6. Hormonaalsed häired – kilpnäärme alatalitlus, neerupealsete ületalitlus, suguhormoonidega seotud dermatoosid.

7. Kuigi võivad pealtnäha ühesugused tunduda (paljad laigud, hõre karv, kõõm, kärnad jne.) on erinevate põhjuste puhul ka erinev ravi (parasiitide vastased vahendid, allergeenidest hoidumine või nende toime vähendamine, bakterite või seente vohamise ohjeldamine jne.)

8. Diagnoosimine ja ravi sageli pikaaegne. Mõnedel juhtudel (nt. atoopia) haiguspõhjuse kõrvaldamine ei ole võimalik ning ravi on suunatud sümptomite leevendamisele.

9. Toidulisandid ja ja nahale positiivselt mõjuvate vitamiinide kasutamine on enamikel juhtudel sobivaks täienduseks põhihaiguse ravile. Preparaate on erinevaid, toimeks peamiselt naha normaalse niikuse taastamine ja säilitamine, naha kaitsebarjääri tugevdamine, antioksüdatiivne toime.

Koeral on 28 piimahammast ja 42 jäävhammast. Kassil vastavalt 26 ja 30. Jäävhambad peavad neid teenima elu lõpuni. Uusi jäävhambaid enam ei juurde ei kasva vastupidiselt küülikule või hobusele , kellel kasvavad hambad kogu elu vältel.

Koertel algab hambavahetus 3,5-4-kuuselt. Selleks ajaks piimahamba juur lüüsub ning piimahambad “kaovad” koera suust üsna märkamatult. Vahel on nad aga ikka veel kõvasti kinni ja kutsikal esinevad “topelthambad”, kus piimahammas ei ole veel ära tulnud, aga uus hammas on juba välja lõikunud ning jääv- ja piimahamba vahele hakkab kogunema toidujäänuseid ja muud sodi. Sellisel juhul peab piimahamba eemaldama üldanesteesias.

Kassil hakkavad piimahambad vahetuma umbes 11 nädala vanuselt ja kulgeb enamasti probleemideta.

Lemmikloomad on sageli hädas hambakatu ja hambakiviga. Enamasti on esimeseks märgiks sellest ebameeldiv lõhn suust. Hambakatu ja -kivi põhjustavad suus normaalselt esinevad bakterid, mis hamba pinnale hakkavad kogunema. Probleemi süvenedes võib tekkida kaaries, periodondiit, valulikkus söömisel, mille tõttu loom sööb vähem ja aeglasemalt. Kassid näiteks neelavad krõbinaid ilma närimata tervenisti alla.

Hambaprobleemid on üks kolmest suurimast ohust koerte heaolule ütleb Royal Veterinary College uurimus, mis tehti 455 557 koera hulgas. Hambaprobleeme esines 9,6 %-l uuritud patsientidest.

Kutsikat ja kassipoega peab varakult hakkama harjutama sellega, et inimene vaatab suhu ning katsub ta hambaid. Edasi saab juba hakata hambaid harjama. Kindlasti tuleb kasutada loomadele mõeldud hambapastat. Ideaalne oleks hambapesu teha iga päev, aga enamasti pole selleks aega. Nende loomade puhul, kel eelsoodumus hambakivi tekkeks, võiks kasutada ka täiendavaid meetmeid nagu spetsiaalset suurema graanuliga toitu, närimiskonte ning toidulisandeid, mis vähendavad hambakatu teket. Näiteks on Veterinary Oral Health Council (Suuõõne Tervise Vet. Nõukogu) andnud oma heakskiidu toodetele, mis sisaldavad merevetikat Ascophyllum Nodosum D1070. Eestis müügil olevatest preparaatidest on sellise koostisega Plaque Off tooted toidule lisatava pulbri, maiuste, närimiskontide näol.

Kindlasti tuleb käia regulaarsel suu ja hammaste ülevaatusel, näiteks iga-aastasel vaktsineerimise protseduuril, loomaarsti juures ning sageli ei piisa vaid looma suhu vaatamisest, vaid tuleb teha korralik suuõõne kontroll anesteseeritud loomal ja vajadusel ka hambaröntgen.

Juba tekkinud hambakivi ei saa mingite imevahenditega eemaldada. Ainuke viis sellest lahti saada on korralik hambahooldus, mis eeldab, et loom magab ning laseb suus rahulikult toimetada. Hambakivi eemaldamisele ultraheliga peab järgnema hammaste poleerimine. Protseduuri käigus eemaldatakse ka kahjustunud ning loksuvad hambad. Ilma hammasteta on söömine kindlasti parem, kui valutavate, logisevate hammastega.

Närimiskont ei asenda hambapesu. Vale suuruse ja konsistentsiga kont võib hoopis põhjustada hambamurde. Murdunud hammas tuleb eemaldada, sest põhjustab tugevat valu ning avatud juurekanal on sissepääsuteeks bakteritele.

Ka ainult hambakivi eemaldusest ei pruugi piisada, sest loomal, kellel on suurem eelsoodumus hambakivi tekkeks, tekib see ka üsna varsti peale anesteesias tehtud suuõõne protseduuri tagasi. Et seda ei peaks nii sagedasti tegema on mõistlik kombineerida hambapesu muude hambakatu teket takistavate vahenditega nagu eelpool nimetatud Plaque off preparaadid, spetsiaalne toit või närimiskondid, millel on veterinaarstomatoloogide heakskiit.

Kätte on jõudnud lemmikloomadele raske aeg. Räägime helidehirmust. Ja see ei puuduta vaid lemmiklooma. Ka hobused on erakordselt kartlikud. Mida metsloomad tunnevad, võime vaid aimata.

Kuidas omanikul on võimalik aru saada, et koer või kass on tundlik helide suhtes. Koer väljendab end mitmeti kergest erutusest kuni täieliku paanikani, millega võib kaasneda tahtmatu roojamine ning urineerimine ning isegi oksendus. Kass poeb enamasti peitu ja omanik ei pruugi aimatagi, et ta on kohutavalt hirmunud.

Kuidas neid aidata?

1. Mitte jätta saluuti kartvat koera hoovi, aedikusse või ketti. Kass meelitada tuppa.

2. Olla ettevaatlik uste, väravate ja akendega. Hirmunud loom võib välja lipsata pisemastki praost.

3. Pikemad jalutuskäigud planeerida valgesse aega. Kontrollida rihma tugevust (lahtitõmbamisoht) ja kasutada kaelarihmale lisaks ka veel trakse. Koeral peab olema kiip, mis on ühendatud loomaomanike andmetega (Tallinna Linna Koerte Register https://www.tallinn.ee/Teenus-Lemmikloomaregister ja Lemmikloomregister https://lemmikloomaregister.ee/)

4. Toas leida loomale koht, kuhu peituda (pesa, kohev tekk, korv, kast, mööbliese). Seal võiks ka olla mõni mänguasi või lemmiktoitu. Kui loom on peitu pugenud, siis ei maksa teda segada. Aga kui soovib olla kogu aeg omaniku kõrval, siis lubada tal olla. Mitte jätta üksi.

5. Kui kodus on mitu looma, kes kõik on kartlikud, siis tasuks nad võimalusel eraldada ja tagada igaühele oma vaikne nurgake mugava pesa, lemmiktoidu ja veekausiga.

6. Pisinärilistel ja lindudel katta vähemalt pool pesa tekiga ja kasutada rohkelt allapanumaterjali, et võimaldada varjumist. Mitte unustada toitu ja vett!

7. Aknad kinni katta, et vältida valgussähvatusi. Televiisor või raadio aitavad mürinat summutada.

8. Mitte pöörata tähelepanu väljast kostvale mürale. Inimese murelik olek kandub üle ka loomale. Kui koer soostub mängima või toitu võtma mängida temaga ja premeerida maiustustega. Mõnda koera rahustab igapäevane treening.

9. Abi võib saada ka vabamüügil olevatest rahustavatest preparaatidest.

10. Kui eelnimetatud meetmed ei aita, pöörduda väikeloomaarsti või loomade käitumisterapeudi poole.

Rahustavad preparaadid:

1. Adaptil - Koera rahustava feromooni sünteetiline analoog (D.A.P.®) annab kindlus- ja turvatunde nii kutsikatele kui ka igas vanuses koertele ning seda kasutatakse koerte stressikäitumise vältimiseks ning vähendamiseks (näiteks heldehirm). Saadaval kaelarihma, sprei, tablettide ja diffuuserina.

2. Feliway - kassi näopiirkonna feromoon F3 on rahustava toimega looduslik keha poolt tekitatud bioaktiivne aine. Feromoonid kutsuvad samasse liiki kuuluvatel isenditel esile käitumuslikke, harvem ka füsioloogilisi muutusi. Kasutatamine: märgistamine, kraapimine, kassi rahustamine ootamatus või stressirohkes kohas jne. Saadaval sprei ja diffuuserina.

3. Zylkene - kasutatakse ebatavaliste olukordade või loomade tavapärase elukeskkonna muutusest tekkida võivate probleemide korral: üksinda kodus olemine, uus inimene või imik

kodus, kooselu teiste lemmikloomadega, imetamine ja võõrutamine, reisimine, ilutulestik jne. Saadaval kapslitena koertele ja kassidele.

Kõiki neid preparaate peaks hakkama kasutama vähemalt nädal enne aastavahetust.