Ukrainast pärit Nataliya Gavrylova on tegelikult küll eesti-vene verd, ent on tundnud end siiski ukrainlannana. Just tema vanaema oli see, kes maast-madalast rääkis, et austama peab selle maa kombeid, kus sa elad ning eelkõige tuleb selgeks saada keel. Eestisse tuli Natalja õppima, sai seejärel tööd ja jäi.

Ljudmila Jamurzina on idamari rahvusest ja sündinud Baškiirias. Tallinna Mari Seltsi juhina tegutseb ta kahe lapse kõrvalt ja on seega üsna hõivatud inimene. Ljudmilale meeldib tikkida ja mari rahvuslikud tikandid on ka üsna harukordsed - nimelt on neisse mustritesse peidetud erinevate perede lood. Kes oskab märke lugeda, selle jaoks ka mõistetavad. Noor naine tuli Eestisse hõimurahvaste programmiga ja üksteist aastat Eesti elu on näidanud, et tema teine kodu on nüüd siin. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Kuula 9. mail kell 17.05.

Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja on isa poolt megreel, sündinud aga Dušanbes. Megreelid on Gruusia juurtega väike ja väga kokkuhoidev rahvakild. Eestisse tuli Anzori koos eestlannast emaga koolimineku alguseks. Ning jäi.

Eesti Muusika ja Teatriakadeemias töötav Brigitta Davidjants on isa poolt armeenlanna. Ema isa oli aga lätlane, nii on ta pärit tõeliselt multikultuursest perest. Brigitta haridustee on olnud pikk ja põhjalik, kaitsmist ootab doktorikraad. Õppinud on ta ka Jerevani Ülikoolis, seal oldud aeg andis võimaluse tutvuda oma juurtega. Brigitta armastab Armeenia muusikat, kööki ja inimesi, kellega kohtunud on. Lisaks armeelastele inspireerivad teda ka teised rahvused - kõigilt on midagi head õppida. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna. Kuula 25. aprillil kell 17.05.

Ingerisoomlanna Helvi Huopalainen on sündinud Eestis, tema vanemad aga Ingerimaal. Esiisade maast, praegusest trööstitust Leningradi oblastist rääkides muutub Helvi nukraks, ent siin elades teeb ta omalt poolt kõik, et ingeri vaim kõrgel püsiks.

Pärslanna Lili Milani räägib selget ja kõlavat eesti keelt ning pälvis hiljuti noore teadlase preemia. TÜ Eesti Geenivaramu vanemteadurina on Lili andnud panuse ravimi toime uurimisse inimorganismis ja loodab, et kunagi on meil kõigil oma isiklik geenikaart. Eestisse tuli ta koos vanematega 90ndate lõpus, kaitses vahepeal Uppsala Ülikoolis doktorikraadi ning naases Tartusse, kus nüüd oma perega elab. Siin elavad ka Lili vend ja vanemad ning oodatud on need hetked, kui kogu suguvõsa kokku saab. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.Kuula 11. aprillil kell 17.05.

Stuudios on Eestis elav jakuuditar Tatiana Zakharova. Tänaseks on ta hinnatud arst Pelgulinna Naistenõuandlas, ent aastate eest siia tulles võttis kohanemine mõistagi aega. Sealhulgas nii keeleõpe kui töökoha leidmine. Tatiana on abielus Eesti mehe Aimariga ja nende kodus kõlab nii eesti, vene kui vahel harva ka jakuudi keel. Lapsi viiakse jõudumööda kaugel elavaid vanavanemaid vaatama, sugulased külastavad ka Eestit. Rõõmu teeb seegi, et siin elab teisigi jakuute ja on ütlemata vahva nendega kokku saada. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna. Kuula 4. aprillil kell 17.05.

Korealanna Jeong-Im Kimist sai tudengiaastatel kristlane ja Eestisse tuli misjonäriks. Ühtlasi ka tööle korea restorani Tallinnas. Tänasel päeval tegutseb Jeong-Im ka giidina ja tutvustab korea turistidele oma uut kodumaad. Naine on siinse elu ja inimestega väga rahul, tal on palju sõpru ning misjonitöö viib kokku üha uute inimestega. Kodus on aga killuke Koread - koos pere, korea toitude ja rahvuskaaslastest külalistega. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna.

Kuula 28. märtsil kell 17.05. Pildil Jeong-Im Kim (alumises reas paremalt esimene) oma perega.

Laura Šmideberga on Eestis elav liivi juurtega lätlanna. Ta on Läti Rahvuskultuuri Seltsi juht ja selles elatakse üsna mitmekesist elu. Samuti tegeleb Laura liivipärase klaasikunstiga ja kaks tema tööd on eksponeeritud ka Eesti Rahva muuseumis. Veel on tema armastatud huvialaks läti ja liivi rahvalaulud ja saates kumbagi neist ka kuuleme. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna.

Kuula 21. märtsil kell 17.05.

Ersalanna Natalia Ermakov on siia tulnud hõimurahvasta programmiga ja tänaseks on ta teadusdoktor. Natalia on väga põhjalikult uurinud erinevaid kultuure ja tema eriliseks huviobjektiks on ersa itkud. Eestis on Natalia juba kaheteistkümnes aasta Eesti-Mordva Seltsi juht ja leiab samas, et siin on tema teine kodumaa. Ent oma kodus säilitab ta killukest Mordvamaad - kommete, rituaalide ja toitude abil. Natalial on palju sõpru ka eestlaste hulgas. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.