Timur Saripov on sündinud Rakveres, traditsioonilises tatari peres. Kodus olid ühtviisi au sees nii emakeel kui eesti keel. Saripovite suguvõsa on suur ja lähedasi elab nii Eestis, Venemaal kui Ameerikas. Tänasel päeval on Timur ka Tatari Kultuurikeskuse "Yoldõz" esimees ning hoolitseb omalt poolt selle eest, et rahvuskaaslaste elu Eestis oleks sisukas ja sündmusterohke. Üsna tihedalt lävitakse ka Soomes ja Lätis elavate tatarlastega. Saatejuht on Haldi Normet-Saarna. Kuula 14. novembril kell 17.05.

Ersa rahvusest Natalia Abrosimova ja komilanna Natalia Ganova on tänavuste hõimupäevadega kõvasti ametis olnud. Hõimupäevad ise on pika ajalooga - alguse said need 1931.a, vahepeal katkesid ja alates 1988.a. toimuvad taas.

Mari mees Vasli Nikolajev on Tartu Marilaste Liidu esimees. Eestisse tuli ta 1991.a. ja asus õppima Tartu Ülikooli. Tänasel päeval on ta usin hõimuliikuja ja marilaste kogukonna elu korraldaja.

Eestis elav ungarlane Jozsef Weinrauch on Pala vallas hinnatud mees, sest on juba aastaid sealne vallavanem. Taga-Karpaatiast tuli ta Eestisse 1969.a ja läks EPA-sse veterinaariat õppima. Hinnatud loomatohtrina jõudis ta lõpuks Pala kolhoosi ja edasine elu oli seega otsustatud.

Eesti-Usbeki päritolu Nargiz Kuut on sündinud Samarkandis. Ta on mõtisklenud, et kui oleks antud kaks elu siis teise neist elaks ta Samarkandis usbekitarina. Praegu aga on naise kodu Eestis, kuhu tuli koos eestlannast emaga juba lapseeas.

Leedulanna Cecilija-Rasa Unt abiellus eestlase Antsuga ja tuli siia elama 1960.a. Kuna abikaasa sai esmalt suunamise Kallastesse, elati kõigepealt seal, ent soov jõuda pealinna sai määravaks. Tänaseks on Cecilija lesk ja elanud suurema osa oma elust Tallinnas. Leedu keele filoloogina on ta koostanud oma sünnimaad tutvustavaid raamatuid ja tõlkinud eesti autoreid leedu keelde.

Aserbaidžaanlane Orhan Oktain on terve elu elanud Eestis. Nüüdseks on ta loonud ka oma perekonna, kus kasvab väike poiss Emil. Täna on mees seotud perefirmaga ja kogu tema haridustee on olnud eestikeelne. Orhan on avatud ja seltskondlik inimene, nii on tal hulgaliselt sõpru eri rahvustest inimeste, sealjuures mõistagi ka eestlaste ja aserbaidžaanlaste hulgas.

Heleia Nestal Zibo laitmatu eesti keel äratab kindlasti tähelepanu, ent sellega brasiillanna võimed ei piirdu. Tunnustatud näo-lõualuukirurg tuli Eestisse oma abikaasa Rene juurde. Regionaalhaiglasse tööle asudes oli Heleia eesti keel väga vaevaline, ehkki vajalikud teadmised pärast Tallinna Ülikooli intensiivkursust olid olemas. Hädasti oli vaja praktikat ja see kandis ka vilja.

Vira Konõk on sündinud Lääne-Ukrainas, Karpaatides. Mälestused toredast lapsepõlvest ja võrratust loodusest saadavad teda tänini, nüüd kus ta juba aastaid Eestis on elanud.

Tallinna Juudi Kooli direktori Igor Lirismani isa oli meremees ja viibis palju kodunt eemal, lastega tegeles põhiliselt ema, kes ei tihanud neile öelda, et on rahvuselt juut, rääkimata rahvuslike kombetalituste ja rituaalide korraldamisest kodus.60ndad ja siis valitsev mentaliteet olid piisavalt ärevusttekitavad. Igor sai juutide elu-olust lähemalt teada Tartu Ülikoolis õppides. Tänasel päeval on Igor Lirisman muutnud oma kooli hinnatud ja ihaldatud õppeasutuseks, kus õpib ka teistest rahvustest lapsi. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuula 12. septembril kell 17.05.