Herta Preema on Ingerimaalt pärit soomlanna, kes sündis Gatšina rajoonis Hampaala külas. Naine mäletab kuidas ema käis Leningradis piima müümas ja elati klassikalist talupoja elu. Nagu teisigi ingerisoomlasi, tabasid ka nende peret sõjaaegsed vintsutused. Kuidas lõpuks Eestisse elama satuti, seda Herta ei mäleta, sest kodus ei räägitud.

Eestis elav armeenlane Andranik Kechek on sündinud Jerevanis ning mäletab lapsepõlvest suurt ja sõbralikku peret. Elati konservatooriumi vastas ja läheduses oli ka ooperiteater - seega üsna inspireeriv ümbrus tulevasele pianistile. Vanemate initsiatiivil läks ta muusikakooli, et 1994.a juba tudengina akadeemilise vahetuse korras Tallinnasse tulla. Muusikaakadeemia tudengina läks Andranik ka tööle ja sellest hakkas tekkima ka mõte päriselt Eestisse jääda.

Tiina Jurjeva on sündinud Moskvas, kus lõpetas ka keskkooli. Seejärel tuli aga õppima Tartu Ülikooli. Vanemad - eestlannast ema ja vene rahvusest isa jäid elama Moskvasse, Tiina aga otsustas oma elu sisse seada Eestis. Ta peab meeles isa sõnu, et intelligentne venelane on haritud, aus, töökas ja oskab prantsuse keelt ning on kõik eelmainitu endale eesmärgiks seadnud.

Juudi rahvusest Inna Kandel sündis Tallinnas. Lapsepõlvest on tal ainult helged mälestused - isapoolse suure suguvõsaga said tähistatud kõik sünnipäevad ning kalendritähtpäevad. Isa oli aga veendunud, et inimene peab elama seal, kus ta on sündinud. Nii ei läinud nende pere kaasa Iisraelisse rändamise vaimustusega ja oli sellega rahul.

Mokša rahvusest Margarita Kondrakova sündis Mordvamaal. Tal oli üsna muretu ja helge lapsepõlv, esimesi eluaastaid mõjutas vanu tavasid austav vanaema. Tänini mäletab Margarita suveõhtuid, mil tema isa mängis bajaani, külarahvas kogunes kuulama ja vanu mokša rahvalaule laulma. Ka rukkuleivajahust pirukas oli alati laual.

Isuri juurtega ehtekunstnik Harvi Varkki on sündinud Narvas. Ta on külastanud palju kordi oma isa koduküla Narva jõe Venemaa-poolses osas. Seal elab isureid, vadjalasi ja teisi rahvusi ka täna ent mõistagi on neid palju vähemaks jäänud. Harvi on saanud neist kantidest inspiratsiooni oma ehetele ja ta on oma huvitava päritolu üle väga uhke. Töökus ja väärikus on põhiomadused, mida mees kodust eluteele kaasa sai. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna. Kuulake 19. detsembril kell 17.05.

Kes ei mäletaks meie teatri üht säravamat noort tegijat Dajan Ahmeti? Seekord on stuudios varalahkunud näitleja poeg Iskander. Rahvuselt tatarlane, on ta sündinud Eestis ja sellega väga rahul. Ent samas on tema peres tatari kombed sügavalt au sees ja nendest osavõtt meeldiv kohustus.

Eesti tuntuim saksofonist Lembit Saarsalu on isa poolt vadja juurtega. Isa kodukohas Narva jõe taga Liiva külas on Lembit mitmeid kordi käinud ja vadjalaste kombeid ja rituaale endasse talletanud. Neid meeleolusid on ta väljendanud ka oma muusikas. Vadjalasi ei ole maailmas palju, seda väärtuslikumaks peab muusik oma päritolu. Lembit Saarsaluga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 5. detsembril kell 17.05.

Kristiina Saaremäe on Komi-Eesti päritolu noor naine. Tema vanemad kohtusid Uhta linnas, kuhu tulevane eestlasest isa oli saadetud aega teenima. Ühel hetkel otsustati karmi kliima eest Eestisse tulla ja Kristiina sündis juba siin. Isa soovis alati, et komilannast ema räägiks lastega komi keeles ja nii on õdedel see tänasel päeval ka täiesti selge.

Ungari rahvusest Andrea Nagy on pärit Taga-Karpaatiast. Naine meenutab heldimusega oma koduküla, kus elasid ka teised ungarlased, maja, suurt aeda ja koduloomi. Eriliselt on meelde jäänud vanaema leivategu ja ploomipirukad, nende koduaias oli siis suur leivaküpsetusahi.