Anastassia Yakovleva elab Narvas ja on tatari-vene päritolu noor naine. Ema ja vanaema eeskujul on tulnud teadmine, et keegi siin elus midagi kandikul kätte ei too. Seega tuleb olla nõudlik enese vastu ja kindlasti õppida keeli. Nii räägib Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna peaspetsialistina töötav Anastassia ka korralikku eesti keelt. Narvalanna on uhke Eesti laulu - ja tantsupeo traditsiooni üle ning on ka ise seal kaasa löönud. Anastassia Yakovleva usub, et oma isiklike juurte põhjalikum tundmaõppimine seisab tal alles ees. Nii nagu ka reis Tatarimaale.

Jorma Rotko on Pärnus elav soome kirjanik. Selja taga on pikk ajakirjanikupõli, nimelt oli Jorma meie vabariigi algusaegadel Helsingin Sanomate eesti korrespondent. Nii sai ära nähtud taassünni kõik võlud ja valud ja sellest ka kirjutatud. Eesti elust neil aegadel olid huvitatud ka Jorma soome kolleegid, seega tuli tal neid alailma oma kodus võõrustada. Pere aga oli otsustanud siia jäädagi. Lapsed õppisid hästi ja astusid Tartu Ülikooli, pereema töötas turistidele mõeldud reklaamlehe toimetajana. Täna on Jorma Rotko pensionil ning kirjutab ajalooromaane.

Estonia teatri endine balletisolist Juris Žigurs (foto: Rauno Volmar) on sündinud Lätis. Tallinna Koreograafiakooli tuli noormees pärast seda, kui selgus, et Riias temavanuseid poisse parasjagu vastu ei võetud. Nii tuli tal teismelisena hakkama saada võõra ümbruse ja võõra keelega, muretseda endale elamine ja hoolitseda, et kõht täis oleks. Juris kohanes üsna ruttu ja hakkas õpingute ajal saama ka pisirolle teatrilaval.

Tatari-udmurdi-vene päritolu Stanislav Kalinin on sündinud küll Venemaal linnas nimega Perm, ent on oma 34-st eluaastatst 33 elanud Eestis. Ta peab ennast nö tüüpiliseks lasnamäelaseks. Stanislav on veidi kinnise loomuga ja leiab, et sõprussuhted tal liiga kergesti ei teki. Ent samas on noormees end tööalaselt kenasti teostanud ja peab praegu rahvusvahelises väikefirmas ajakirjade graafilise disaineri ametit. Üks tema lemmikkuntsnikke on Eduard Wiiralt ning Stanislav leiab, et tema peengraafikal on sarnaseid jooni suure meistri loominguga.

Olga Pärn on valgevenelanna, kes õppis Minski Kunstiakadeemias graafikat ja sõitis seejärel end täiendama Prantsusmaale. Sealses kunstikoolis käis õpetamas ka meie animafilmi guru Priit Pärn. Kaks inimest kohtusid ja armusid ning mõne aja pärast tuli Olga juba oma abikaasa juurde Eestisse. Täna tehakse koos animafilme, lisaks õpetab Olga Kunstiakadeemia tudengeid. Eesti võttis naise vastu sõbralikult ja seda eelkõige läbi mõttekaaslaste ringi - huvitavaid inimesi käib neil külas ja põnevad kolleegid on ka teised filmitegijad. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.

Armeenia rahvusest Artem Davidjants on sündinud Bakuus, kus elas 18 aastat. Lapsepõlve aegadest meenub esimesena suur hoov, kus kohtusid ümbritsevate majade elanikud. Nemad teadsid kõigist kõike ja elu käis nagu peo peal. Sellel oli nii hea kui halb külg - positiivne oli see, et inimesed olid abivalmid, tüütuks sai aga privaatsuse puudumine. Ülikooli läks Artem juba Armeenias, seal tuli ka sõjaväeteenistus. Noore ohvitserina tekkis tal võimalus sõita Eestisse ja siin kohtus ta oma tulevase, eestlannast abikaasaga.

Artjom Tepljuk on eesti-vene-kasaka päritolu ja temas voolab ka ukraina verd. Täna töötab ta Kultuuriministeeriumis, täpsemalt kultuurilise mitmekesisuse osakonnas ja tegeleb lõimumise küsimustega. Erilise heldimusega meenutab Artjom oma lapsepõlve suvesid Kasahstanis ja sealset hoolitsevat ent nõudlikku vanaema.

Eesti-Gruusia päritolu Tiina Tšatšua paistab oma tulise temperamendi ja tohutu energiaga kaugele silma. Ta on töötanud presidendi kantseleis protokolliülemana, kuhu teda omal ajal kutsus Lennart Meri. Täna on Tiina õppejõud EBS-s, saates aga teeme põhjaliku rännaku tema lapsepõlve-Gruusiasse, kus uudishimuliku ja vastutvõtliku tüdrukuna kohtus hoopis teistsuguse maailmaga ja õppis tundma oma juuri. Tiina Tšatšuaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 7. mail kell 17.05.

Edina Dufala Pärn on ungarlanna, kes kohtus oma tulevase, eestlasest abikaasaga õpingutel Soomes. Tänasel päeval on Edina dotsent EKA sisearhitektuuri osakonnas. Peres kasvab kolm last ja elu on üsna seltskondlik. Sõbrad on selles kodus alati teretulnud ja hea ungari või ka muu köök käib kindlasti asja juurde. Edina on avastanud, kuidas ta Eestis elades hindab väikeseid asju - metsas kasvavat pohla ja mustikat, kaerahelbeputru.

Nijazi Gadžijev on Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskuse Aydan esimees. Ühel ilusal päeval tuli ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti õppima ja hiljem tuli siia ka tema arstist abikaasa. Täna on peres neli last ja kui eksootiline välimus välja arvata, võiks neid eestlasteks pidada. Lisaks laitmatule eesti keelele paistavad lapsed silma ka väga hea õppeedukusega Tallinna 21.koolis.