Hanna Dovha on noor ukrainlanna, kes kolis aastate eest vanematega Eestisse. Tema esimesed eluaastad möödusid Lipovetsi külas ja seejärel juba Valgas. Pärast Valga Gümnaasiumi lõpetamist läks neiu Balti Filmi-ja Meediakooli, sest multimeedia ja filmikunstniku töö on teda alati paelunud. Hanna on uskumatult energiline, sest peale pingelise õppetöö on ta hõivatud ka Valga Ukraina Seltsiga, vabatahtlikuna lööb kaasa aga Valga Militaarteema Pargis. Eesti elu peab ta huvitavaks ja toredaks, ent ei unusta ka oma isaisade maad - igal aastal tuleb vähemalt üks kord ära käia Ukrainas..

Seekord räägime Eestis elavate vanausuliste jõuludest ja need algavad 6.jaanuaril. Liigume ajas edasi-tagasi, ehk uurime ka saja aasta taguseid kombeid. Ning tõdeme, et mõnedki on neist tänasesse päeva kaasa tulnud, mõned aga jäänudki aegade hämarusse. Näiteks kuuske ja kingitusi vanal ajal ei tunnistatud, tänasel päeval vaadatakse sellele leebemalt. Eriti segaperedes.

Liya Mahmutova sündis Orenburgi oblasti väikeses linnakeses. Naine leiab, et nad olid täiesti tavaline tatari pere koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Nii ei jäetud vahele ühtegi rahvus- või usupüha, mille juurde kuulusid kohustuslikus korras rahvariided. Rahvustoidud mõistagi ka. Heldimusega meenutab Liya oma vanaema - põhilist elutarkuste õpetajat.

Dita Lince on lätlanna, kellele Eesti on saanud teiseks koduks. 1993.aastal sai ta tuttavaks oma tulevase, eestlasest kaasaga. Esimesed kümme kooselu aastat möödusid Riias, kus sündisid ka kolm tütart. Eestisse koliti 2004.aastal, kui vanim tütar läks 1.klassi. Täna on Dita läti keele vandetõlk ja tegutseb hoolega Läti Rahvuskoolis Taurenis.

Anna Laine töötab Soome Instituudis programmijuhina. Loomulikult on Soome 100 ürituste korraldamine talle põnevaimaks väljakutseks selles ametis. Anna on uhke, sest pole varem nii suuri üritusi välismaal teinud. Ent ka naise kodu on juba aastaid Eestis. Ta meenutab, et kui esmakordselt käidi siin perega 80-ndatel, hakkasid nad vennaga tagasiteel Helsingisse laevas nutma, sest tahtsid Tallinnasse tagasi. Suur Eesti-kiindumus haaras tasapisi kõiki ja kui Anna oli 2012.aastal siia kolinud, tulid vanemad ja vend varsti järele.

Mothesim Ali Adil on sündinud Pakistanis Karachi linnas. Noormehel on magistrkraad ärijuhtimises ja Eestisse sattus ta 2008. aastal nii abikaasa kui ka sõprade tõttu. Esimeseks töö-ja elukohaks sai Tartu, edasi koliti Tallinna ja tänaseks on Ali Adil kebabi-restorani omanik. Pakistanlane teeb omalt poolt kõik, et nii toit kui teeninduskultuur oleksid seal kõrgel tasemel.

Vlad Florea on Moldovast pärit rumeenlane, kes elab juba aastaid Eestis. Mehel on lapsepõlveaegadest ainult helged mälestused - vanemate hellus ja töökus, vanaema savimajake, kus oli heinapõrand. Elati suures külas, kus inimesed olid väga looduslähedased ja sõbralikud.

Artur Thagasitov on rahvuselt kabard ja sündinud Kabardi-Balkaaria Vabariigis. Mees on üsna enesekriitiline ja leiab, et eesti keelt peab ta veel kõvasti harjutama. Siia sattus ta aga 80ndatel - kõigepealt sõjaväkke, seejärel Meremeeste kooli. Täna on Artur kaugsõiduautojuht, tal on kodu ja pere Eestis ja Põhja-Kaukaasiasse tagasiminekule ta enam ei mõtle. Et salvestusel oleks kindlam tunne, võttis ta kaasa oma naise, venelanna Ilona Thagasitova. Nendega ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 11. novembril kell 17.05.

Eestis elav ungarlane András Gelencsér meenutab oma lapsepõlvest traditsioonilisi lõunasööke ja viinamarjade korjamist. Viimane oli eriti meeleolukas, sest poisi vanaisa oli huumorimeelega ega pahandanud kunagi laste naljade peale. Nalja ja ulakusi aga juhtus kodu - ja põllutööde käigus tihti. Eestisse sattus ungarlane esimest korda 2001.aastal turistina ja talle meeldis siin väga.

Leonardo Ortega on sündinud Mexico City`s. Lapsepõlvekodust sai noormees kaasa teadmise, et pere on väga oluline ja selle tähtsust ei saa kuidagi alahinnata. Nagu ka oskus tööd teha ja vaeva näha, et midagi elus saavutada. Positiivse energiaga laetuna soovis Leonardo minna Tšehhimaale välistudengina õppima, seal aga kohtas eesti tüdrukut. Noortest sai paar, mõne aja pärast sõitis mehhiklane koju õpinguid lõpetama ning hakkas ka aeg-ajalt Eestis käima.