Ryosuke Kurahashi on Eestis elav jaapanlane. Vanemad panid poisi juba maast-madalast muusikat õppima ja see kandis ka vilja. Muusikaõpingutega sidus Ryosuke end ka pärast keskkooli. Ühel ilusal päeval rääkis ta Tokyo Filharmoonia peadirigendile, et sooviks minna välismaale õppima. Shifuru Matsubara soovitas soojalt Eestit, kus polevat veel ükski jaapanlane koorimuusikat õppinud. Vaatamata kõrgetasemelisele muusikaharidusele.

Tobias Koch sündis Ida-Berliinis ja mõne aja pärast kolis pere kaunisse Potsdami. Sealsed paleed on maailmakuulsad ja kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ning Tobias sai sest ilust osa juba maast-madalast. Vanemad kasvatasid pojas teadmist, et elus on palju võimalik saavutada, kui vaid tõsiselt tahta. Eestisse tuli sakslane algul tudengina, hiljem aga juba tulevase abikaasa Helenaga.

Luciné Alaverdian on sündinud küll Tallinnas, ent kuni kuuenda eluaastani elas Armeenias vanavanemate ja tädide-onude hoole all. Tema vanemad jäid Eestisse, et hoolitseda nõrga tervisega noorema õe eest. Luciné teadis maast-madalast, kuidas hoolitseda haigete lähedaste eest ja leida viise nende olukorra parandamiseks. Vanemad õpetasid talle, et iga väljakutse on uus teekond inimese arengus ning igas olukorras on perekond alati toeks.

Eesti üks tuntumaid teatrikunstnikke Rosita Raud on tegelikult leedulanna. Vilniuses sündinud ja kuulsa Leedu teatri tollases atmosfääris üles kasvanud. See lummus saadab Rositat praeguseni. Õppima otsustas ta minna Leningradi, mis oli nõukaaja suur metropol ja on omal moel seda mõistagi ka nüüd. Tudengipõlves kohtus ta eestlase Rein Rauaga - tänase intellektuaali, kirjaniku ja polüglotiga.

Armen Šahbasjan sündis Jerevanis ja tuli koolipoisina 80-ndate alguses koos vanematega Tartusse. Põhjus oli perekondlik - tema vanem õde õppis Tartu Ülikoolis ja vanemad ei tahtnud, et noor neiu üksi võõras linnas elaks. Pärast keskkooli läks noormees edasi EPA-sse, täna aga töötab hoopis IT- valdkonnas. Armen tegutseb aktiivselt Armeenia Pühapäevakoolis ja käib ka muidu oma rahvuskaaslastega tihedalt läbi.

Irina Rešetnikova sündis Udmurdimaa pealinnas Iževskis. Ema tavatses tütrele rõhutada usina õppimise tähtsust, isa armastas korrata, et tasuta präänikuid pole olemas. Noor naine tuli Tartu Ülikooli hõimurahvaste programmi toel. Tartusse elama ta jäigi, sai selgeks eesti keele ja peab tänasel päeval kooliõpetaja ametit. Ilma rahvuskaaslasteta Irina muidugi elu ette ei kujuta, nii lööb ta kaasa udmurdi ansamblis "Yumsh-a-n-Gur". Saate tegi Haldi Normet-Saarna. Kuula 18. veebruaril kell 17.05.

Uta Kührt on sündinud Saksamaal ja üles kasvanud maalilises Biberachi linnas. Kõrgharidust läks neiu omandama Konstanzi ja sealt sai alguse ka tema suhe Eestiga. Konstanzi Ülikool ja Tartu Ülikool vahetasid omavahel tudengeid ja Uta tegi TÜ-s läbi oma praktikaseminari. Talle hakkas Tartus meeldima ja kui siia liita veel 2001.a noortelaagri muljed Viljandist, oli Eestiga sinasõprus sõlmitud.

Pavla Repkina - vene rahvusest vanausuline on sündinud Peipsi ääres Sipelga külas. Sinna kanti kolisid tema kauged esivanemad elama juba 17.sajandil. Nõnda pagesid nad tagakiusamise eest, mis tabas neid keeldumise tõttu Vene Õigeusu Kiriku reformidest. Pavla meenutab oma helget lapsepõlve ja toredaid külainimesi, kes kõik olid vanausulised. Üheskoos tähistati kõikvõimalikke pühi ja viidi läbi meeleolukaid rituaale. Täna on naine pensionär, elab Tallinnas ja tema õlul on Vanausuliste Kogudusega seotud tegemised. Rõõmsameelse Pavla Repkinaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna.

Kateryna Levkovska on ukrainlanna, kes kohtus oma tulevase eestlasest abikaasaga Kiievis. Kui mehel tööleping seal lõppes, tuldi üheskoos Eestisse. Esimesed kaks aastat olid kõige raskemad, kuna ukrainlanna arvas, et saab siin hakkama inglise või vene keeles. Selgus, et eestlased räägivad seltskonnas siiski vaid eesti keelt. Kateryna läks seepeale Tallinna Keeltekooli ja osutus üle keskmise andekaks - keel sai ruttu selgeks ja tänasel päeval räägib naine seda täiesti soravalt.

Džanna Šahbasjan on rahvuselt armeenlanna ja sündinud Jerevanis. Seal möödusid tema lapsepõlv ja kooliaastad. Ülikooli soovis tütarlaps aga minna Tartusse, sest nii nende peres kui ka sõprade hulgas oli Eesti- armastus tollal suur. Nii ka läks ja Tartu Ülikoolis lõpetas armeenlanna füüsika eriala. Temast sai õpetaja ja tänasel päeval leiab naine, et keeleandega pole teda suurt õnnistatud. Ikkagi füüsik...