Keskaja kirjameeste jaoks eksisteeris ainult üks naine, kelle autoriteeti ei vaidlustatud – neitsi Maarja, taevakuninganna. Kuid maiste valitsejannade võimu ja trooniõiguse suhtes leiti alati vastuväiteid ja otsiti viise, kuidas "vältida seda looduse värda ja hälvet inimeste seas, milleks on naise käsuõigus ja valitsus".