Milliseid tervisele kahjulikke osakesi leidub kevadises linnaõhus, kuidas seda mõõdetakse, mida annab ette võtta? Saates on külas Heidi Koger, kes on välisõhuosakonna juhataja Keskkonnaministeeriumist ning Marek Maasikmets Eesti Keskkonnauuringute Keskusest.Kuidas mõõdetakse metsa ja miks on see vajalik? Mida tähendab metsa rinnaspindala ja kasvukohatüüp? Mida arvab Eesti metsade seisust metsakorraldaja ja kuidas säilitada majandusmetsades loodusväärtusi? Kristo Elias käis metsa inventeerimas koos metsakorraldaja Taimo Türnpuga. Heidame pilgu ajakirja Eesti Loodus teemadele.Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 2. aprilil kell 10.05.

Eesti Roheliste Liikumine kutsub ka sel aastal tarbimist vähendama ja end proovile panema. Kuidas, sellest räägivad üks roheväljakutse eestvedajatest Mart Kiis ja üks eelmise aasta roheväljakutsel osalenutest Johanna Lehtmets, kes on tänavu ka vabatahtlik korraldaja.Kristo Elias käis külas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonnas. Sealses eksperimentaarlaboris testitakse elavaid materjale, mille põhikoostisosaks on seeneniidistik ja mingi jääde, nagu saepuru, kohvipaks või vana tekstiil.

Räägime aialinnuvaatluse päevikust, mida saab juba täitma hakata. Külas on Meelis Uustal Eesti Ornitoloogiaühingust.Kristo Elias külastas mittetulunduslikku organisatsiooni Cleantech ForEst, mille eesmärk on toetada Eesti rohetehnoloogia innovatsiooni ja äri, millest saavad kasu nii majandus kui ka keskkond. Mis on rohetehnoloogia ja kuidas selle arendamine erinevates valdkondades meie maailma paremaks teeb, räägivad Erki Ani ja Kadri Kaarna.Tunni lõpus kõneleme keskkonnateemalisest etendusest "Mitteinimene".Saatejuht on Krista Taim.

Räägime uuest koostatavast põllumajanduse ja kalanduse arengukavast. Miks selline kahe ministeeriumi, maaeluministeerium ja keskkonnaministeerium koostöös valmiv kava tehti, mida see inimeste jaoks paremaks teeb ja kuidas aitab jagada rahalisi ressursse eri sektorite vahel? Kuidas saavad koos hakkama intensiivne põllumajandus ja keskkonnakaitse, kas uus arengukava ka seda reguleerib? Saates on Maaeluministeeriumist kantsler Illar Lemetti ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Räägime keskkonnaharidusest keskonnaministeeriumi keskkonnateadlikuse nõuniku Asta Tuustiga.Möödunud aasta lõpust kuni 2021. aasta suveni veab Eestimaa Looduse Fond projekti "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis", mille raames tegeletakse selle üsna ohustatud nahkhiire seire ja uuringute, talvitustingimuste parandamise ning üleüldise nahkhiirealase teavitustööga.

Valmis on saanud kaart, kus kirjas radooniohtlikud piirkonnad Eestis. Mida see kaart näitab ja kuidas end selle nähtamatu ja lõhnatu gaasi eest kaitsta? Radooni teemal räägivad Getlyn Denks ja Maris Arro keskkonnaministeeriumi kliima-ja kiirgusosakonnast.Pesitsusperiood on lindude elus kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski liikide püsimajäämine. Seetõttu tuleb lõpetada raietööd ohustatud linnuliikide pesapaikade lähistel enne lindude pesitsusaega.

Ajame juttu Eesti Maaülikooli emeriitprofessori Anne Luigega (pildil), keda tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Teadlasena on ta aastakümneid uurinud ja tegelenud mahepõllumajandusega. Räägimegi sellest, mis seisus on meie põllumaad ja toit, mida sööme. Kas on võimalik, et Eesti võiks olla kunagi mahemaa, kus mürke ei kasutata ja arvestatakse viljavahelduse ning looduse seadustega?Eesti üks suurim plastpakendite tootja EstPak Plastik avas 9. veebruaril uue tehase, kus hakatakse turult taaskasutusse suunatud plastpudelitest toidupakendeid tootma.

Räägime Eesti viimase saja aasta ilmast ning kuuleme, millist ilma on oodata Tartu maratoni ajaks. Külas on ilmateadlane Jüri Kamenik. Ressursisäästu konkurss Negavatt tähistab juba oma 5. sünnipäeva. Sel aastal oodatakse keskkonnasõbralikke ideid kuni 25. veebruarini, kuid mitte enam ainult üliõpilastelt, vaid kõigilt, kel vanust 18 - 30 aastat ning tahtmist oma ideid ka ellu viia.

Külas on muusik ja laulukirjutaja Mari Kalkun. Kuidas mõjutab tema loomingut loodus ning mida arvab üks Eesti omanäolisemaid muusikuid keskkonnahoiust? Räägime ka elust maal ja loodusega arvestamisest.1.maist on kütusetarnijatel kohustus fossiilse kütuse hulka lisada biokütust. Millest biokütus tehtud on, kuidas on see keskkonnasõbralikum ja mida see toob kaasa kütusemüüjatele, klientidele ja auto mootoritele, uurib Kristo Elias Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialistilt Heiko Heiturilt ja kütusemüüjaid koondava Eesti õliühingu juhatuse liikmelt Toomas Saksilt.

Eesti Lepidopteroloogide Selts valis rahvahääletuse tulemusena Eestile 100. juubeliks rahvusliblika - pääsusaba. Pääsusaba on valitud ka 2018. aasta liblikaks. Stuudios on Aleksander Pototski, Eesti Lepidepteroloogide Seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees.Jätkame eelmisel nädala teemat talvise aja matkavarustusest. Kui riietuse puhul on märksõnadeks kihilisus ja kaasaegsed materjalid, siis mida panna matkakotti, et talvine matkamine oleks võimalikult mugav ja emotsioon looduses olemisest parim?