Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatud näitus "Kaduvate liikide kannul" vaatleb liikide kuuendat väljasuremislainet. Näituse sünnist ja liikide kadumisest räägivad Rein Kuresoo, looduskaitsja ja näituse kuraator ning Andro Truuverk, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia zooloogia spetsialist, näituse idee autorKristo Elias on mikrofoniga Vasalemma jõe ääres Vanaveski paisu lähedal, kus käib ringi Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlik kalakaitse patrull. Tegemist on vabatahtlike ühendusega, kes koostöös Keskkonnainspektsiooniga valvavad praegu kestvat lõherahu.

Räägime nii jahiturismist kui ka jahipidamisest laiemalt. Eestis käivad paljud jahituristid oma jahikirge rahuldamas. Kas meie seadused on liiga leebed? Paregu on käimas jahihooaeg. Keda ja kui palju kütitakse ning mis motiveerib jahimehi šaakalite arvukust piirama? Külas on keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks.

Räägime Läänemerest, et saada aimu, mis seisus on mere elukeskkond, millised on erinevad kalavarud, millist muutust avaldavad kliimamuutused ja kuidas peaks inimene oma käitumist muutma, et merd säästa. Külas on Eesti Mereinstituudi mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer.Äsja avati Tallinnas Paljassaare poolsaarel uus laudtee, mis kergendab looduses liikujate jalavaeva, aga säästab ka väärtuslikke taimekooslusi tallamisest. See on üks osa rahvusvahelisest NATTOURSI projektist, mille eesmärk on arendada linnaloodusturismi võimalusi Tallinnas ja Helsingis.

Rändlindude sügisränne on haripunktis. Ilmad on olnud ilusad, tuuled soodsad ja taevas võib näha lõuna poole lendavaid tiivulisi. Kes rändavad ja kuhu, kas kehvapoolne suvi mõjutas pesitsemist ja millised linnud siia jäävad? Stuudios on Meelis Uustal Eesti Ornitoloogiaühingust.Kristo Elias on Lahemaal Hara külas, kus külastab ökohostelit. Mis toob inimesed keset paksu metsa ööbima riidest telkidesse, kus vooditeks on euroalused ja vaibaks kohvikotid? Kuidas suhtuvad erilisse ööbimispaika arvukad välismaised külalised ja milline on hosteli igapäevane elu, räägib Maarja Õunaste.

Räägime seeneriigist mükoloogi Sergei Põlmega, kes on käinud seeni korjamas nii Hiinas kui Ameerikas, aga ka Tais, Malaisias, Jaapanis ja Iraanis. Miks seeni uuritakse, mida põnevat on uurimustest välja koorunud ja kas Eestis kasvavad seened on kuidagi teistsugused kui näiteks Lõuna- Ameerikas?Kuidas valmib jääkmaterjalidest päikesepaneel ja mismoodi töötab looduse abil soojenev ökodušš? Nendest ja paljudest muudest nutikatest süsteemidest räägib Kristo Eliasele ökoinimene Maarja Õunaste. Tunni lõpus teeme juttu öökülmadest, külas on ilmateadlane Jüri Kamenik.

Räägime Gaia Akadeemia uuest õppeaastast. Oktoobris alustab uus aastane kursus tervikliku eluviisi alustest ehk "praktilised tööriistad tervikliku ja koostöise elu loomiseks 21.sajandil". Gaia Akadeemia on MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse all toimiv täiskasvanutele mõeldud rahvahariduslik akadeemia, õppimaks tundma maailma ökokülade toimimist ning loomaks baasi uute ökokülade tekkeks Eestis. Aastaseid loengutsükleid on peetud juba neli aastat. Mida täpselt õpitakse ja mis teadmisi akadeemiast saab, sellest räägivad kaks kursuse läbinut Veronika Ilsjan ja Karen Kohv.

Täna kogunevad Tallinnas ELi arengukoostöö ministrid. Samal ajal toimub siin konverents, kus räägitakse tehnoloogia võidukäigust arengumaades ja sellest, millised võimalused on tehnoloogia abil maailma parandamiseks ning mis riske see kaasa toob. Külas on Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht, “Digitalising Development” konverentsi korraldaja Katrin Pärgmäe.

Meil on külas loodushelide salvestaja, Tartu Ülikooli Loodusmuusemi peaekspert Veljo Runnel, kellega räägime helidest, mida saab kuulata looduses öisel ajal. Kõneleme ka sellest, kuidas käib loodushelide salvestamine ning kuidas kuulata ja ära tunda. Ajakirjaga Eesti Loodus on kaasas heliplaat "Hääled öös", mille ongi koostanud Veljo Runnel.Kristo Elias viib kuulajad rappa. Alam-Pedja looduskaitselalal Soosaare soos on käimas Eestimaa Looduse Fondi korraldatud talgud, kus rajatakse käte rammuga vanadesse kuivenduskraavidesse turbapaise.

Volbriajale kohaselt teeme juttu kevadest, aga ka loodusmärkidest, kombestikust ning tasakaalust inimese ja looduse vahel. Meie rahvapärimuses, lugudes, lauludes ja kombestikus on palju sellist, mis aitaks kaasaja kiirustavat inimest. Aitaks mõista ja terve olla. Kuidas neid teadmisi kasutada ja mida looduses märgata, räägivad loodusajakirjanik Kristel Vilbaste ja rahvaluuleteadlane Mikk Sarv.

Räägime Eesti soode olukorrast, millest annab aimu pesitsevate lindude arvukus. Keskkonnaagentuuri poolt läbi viidud soolindude seirest selgub, et Virumaal Puhastu soostikus ja Lääne- Eesti madalsoodes on haudelindude kooslus muutunud ja vähenenud. Olukorda selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse seirespetsilist Meelis Leivist.Mikroobide abil biojäätmeid lagundav prügikast, bioinnovatiivsed ühekordsed põhunõud ja soodustust andev paberi kogumise punkt - need on vaid mõned näited tänavuse Negavati konkursi 10 parimast.