Päevakord

„Päevakorra“ lõppemine ei tähenda, et viimane saade tihkelt poliitanalüüsi täis poleks. Täna päevakorras: riigifirmade nõukogud, alkoholipoliitika, Olerexi trahv, valimisringkonnad ning ähvardavalt kallis Narva kodusoojus. Ja muidugi eluloterii!

Teadaanne kuulajatele. Pilgud tagasi Narvale. Kolm peotäit mulda Nordicale. Eesti Energia suur mädapaise. Kuluhüvitiste kärbe.

„On absurdne, et Narva koalitsioonileppes peab ühele osapoolele üle kordama, et linnas aetakse asju Eestis kehtivate seaduste alusel,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. Samas tõdes ta, et poliitilisest pragmaatikast lähtudes tegi Raik ainuvõimaliku käigu – poliitiku eesmärk on saada võimule ja kui see võimalus avaneb, tuleb seda kasutada.

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul ei kaalu see üle asjaolu, et Raik on valmis minema koostööle inimesega, kelle vaated on väga lähedased Venemaa omadele ning kes oma seisukohtade tõttu ka Keskerakonnast välja heidetud.

Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et mõeldes eelolevatele valimistele on siin kaks vaadet. „On hea, et on linnapea keegi, kes ei ole Stalnuhhin või ka Jaan Toots, kes ei suutnud seal mägesid liigutada. Raiki eestimeelsuses ja suutlikkuses seal Narva poliitikas ujuda pole kahtlust,“ ütles ta. „Negativne pool – Stalnuhhiniga koalitsiooni tehes ehitab Raik talle pjedestaali, kus ta Stalnuhhin saab enne valimisi särada."

Kuidas toimetati Swedbankis Venemaa rahaga? Kas Martin Helme teab tõde nii sõja kui valimisõiguse kohta? Hundid ja ilvesed möllutavad vabalt. Kuidas reageerisid Eesti poliitikud Donalt Trumpi võidule?

Jätkud vene valijatega. Isamaa “alternatiivne eelarve”. Konjunktuuriinstituudi uuring ja valitsuse solvumine. Hotelli ja restoäride protest. Tallinna müstilised prügikastid. Eluloterii eriväljaanne: miljonipeldik, adjöö!

Siseminister Lauri Läänemets on pakkunud idee, et kohalikel valimistel eelregistreerimise kaudu valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes deklareerivad, et mõistavad Venemaa algatatud sõja Ukrainas hukka ja tunnustavad Eesti suveräänsust. Lisaks saaks jõustruktuurid neist nimekirjadest teatud meelsusega inimesi välja noppida.

See idee võib olla aga pikas vaates ohtlik, leidsid „Päevakorra“ saate osalised.

Riigieelarve esimene lugemine riigikogus. Põllumehed riigikaitsesse! Kas paistabki tasuta kõrghariduse lõpp? Kuluhüvitiste lõppematu arutelu. Põlva nutitee – ohutu Eesti tulevik?

Annetuste mõiste kipub väga laiaks. Mis toimub riigikaitsekomisjonis? Eksamite infosüsteemis jälle jamad. Prokuratuur ei saa enam sideandmeid kasutada. Palju õnne, EOK president Kersti Kaljulaid!

Kas ametnikud puhkavad liiga palju? Sisserände piirarvu tõstmine. Nursipalu elanikele antakse liiga vähe raha? Kas Läänemets pööras majanduspõhimõtted ringi või antakse talle põhimõtte pärast pasunasse? Uut Ida-Viru eriesindajat ei tule. Mis asi see sutsakas siis üldse oli?

Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et idee koolis nutitelefonid keelata või kasutust piirata on iseenesest hea idee, kuigi miks lastelt samal ajal nõuda siis aina enam e-kooli ja muude digilahenduste kasutamist. „Liiga vara surutakse lastele nutitelefone kätte,“ tõdes ta.

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Greete Lehepuu arvates oleks pigem hea, kui niigi piiratud tähelepanu- ja keskendumisvõimega lastelt võetaks üks stimulant vähemaks. „Mida laps oma nutitelefonis teeb? Istub kael konksus TikTokis ja rullib videosid. Kas nutitelefonide piirang koolides peab olema seaduses kirjas, on iseküsimus.“

Kooli põhikirjas või sisekorras võiks olla üsna lihtne telefonide kasutus ära reguleerida, aga miskipärast soovitakse just seaduse muutmist, märkis Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. „Mulle tundub, et selle põhjus ei ole koolides, õpetajates või lastes, vaid hoopis lapsevanemates. Mul pole fakte, aga kõik viitab, et nõudlike lapsevanematega toimetulekuks on koolidel vaja seaduse jõudu, omaenda sisekorra eeskirjadest jääb väheks,“ pakkus ta.