Seekord päevakorras: ERJK käsib erakondadel SALGA abi eest arved maksta; mis seis on koalitsiooniläbirääkimistel; Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar ja tema päevikud; kas Eesti paneb haridusraha liialt betooni? Eluloterii olümpia eri!

Saates veel: on meil põhjust karta politseiriiki? Kuidas püsivad meie ülikoolides putinistid? Miks HARNO-l küll häbi ei ole? Kus võiks edendada soolist tasakaalu?

Päevakorras veel: Miks ei tohiks lasta end kaitsemaksu nimest lollitada lasta? Mart Võrklaeva kaks stsenaariumit rahandusministrina. Peatume korraks uue Helmete-vaba EKRE loomise seisul. Sobrame Tartu rahakotis. Ega see laenuandjate pantvangi pole langemas? Rõõmustame elektri võrgutasude suurenemise üle (ilma igasuguse irooniata!).

Reformierakond pani Kristen Michali ametisse. President kaitses automaksuga seoses puuetega inimesi, Signe Riisalo keeras neile selja. Kes on Tallinna Sadama protsessi venimises süüdi? Koolilõpetajad kannatasid ametnike tõttu. Arnold Rüütel lahkus EKREst.

„Eestile tähendab see, et meil on üks eestlane, keda teab kogu maailm,“ ütleb Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson „Päevakorra“ saates pärast eile öösel Brüsselis langetatud otsust, et Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu kõrge välisesindaja kandidaat.

Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ehk ERK on seni veel vaid hoiatus. Erakonda pole sellest seni saanud ega tea, kas saabki. Ja isegi kui saab, on neil üsna raske püsima jääda, rääkimata EKREst populaarsemaks kerkimisest.

Kusti Salm paneb ootamatult ameti maha; EKRE pereheitmine; Riigikontrollid lasid Rail Balticu põhja; Eesti rahvaarvu prognoos on tume; kes võitis valimisennustuse?

Eesti 200 hävis valimistel nii suurelt, et sisulist toetust tal Eesti valijate seas enam ei ole.

Europarlamendi valimiste kampaaniates seekord keskset diskussiooniküsimust ei tekkinud, tõdesid „Päevakorra“ saates Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant ning Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Jaaganti sõnul on meediamajad küll kõvasti pingutanud, et teha selgeks, mis on kandidaatidel vahet, mis on nende ideed. „Aga üldist aruteluteemat, mis europarlamendivalimistega haakuks, ei ole. Sõda Ukrainas on küll keskne küsimus ja see mõjutab ka valimistulemust, aga tiksub siiski taustal ja pole debatti tekitanud,“ ütles ta.

Riikoja arvates tasub tähele panna, et mujal Euroopas on teisi teemasid, mis julgeolekust rohkem kõneainet pakuvad. „Neis on migratsiooniteema palju suuremalt üleval. Keskmise eurooplase jaoks on see olulisem kui sõda Ukrainas,“ märkis ta. „Ja miks me üldse ootame, et need valimised peaksid Eesti inimesi kuidagi erutama? Väga palju üle 30 protsendi pole Eestis valimisaktiivus eriti olnud.“

Lehepuu tõdes, et ta oleks oodanud, et julgeolekuteema tõttu need valimised siiski kõnetaks Eesti inimesi varasematest kordadest rohkem.

Johanna-Maria Lehtme ning Slava Ukraini raha kasutamise uurimises jõuti viimaks kahtlustuseni. Tiit Riisalo armastab kallilt lennata ja ikka riigi kulul. Riigieelarve kärpimine VOL 27 – kas viimaks on edenemist? Metsaomanikud tulid Toompeale protestima aga kas ka asjapärast? Eestis soovitatakse tõsta alkoholiaktsiisi ja piirata selle kättesaadavust. Esmaspäeval algavad Euroopa Parlamendi valimised. Kas see inimesi tegelikult ka huvitab?