Peep Pahvi ajahüpped

Endine tipptasemel korvpallikohtunik Atso Matsalu räägib sporditeemalises videopildiga podcastis viimasel ajal palju kõneainet pakkunud korvpallikohtuniku tööst.

Matsalu alustas kohtunikutööga juba kaheksakümnendatel ning jõudis enne taasiseseisvumist vilistada ka Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigat. Hiljem vilistas ta Euroopas koondiste ja eurosarjade kohtumisi.

Matsalu kirjeldab kohtunike otsuste langetamist, neile osaks saava kriitika talumist ja kogu selle tegevusega kaasnevaid pingeid. Ühtlasi räägime ka kohtunike „külmkappi“ panemisest ja selle avalikustamist.

Gregor Arbet räägib sporditeemale videopildiga podcasti järjekordses osas Eesti korvpalli vastuolulise põlvkonna teekonnast kunagiste Nõukogude Liidu meistrite asendamisest, mis viis läbi mudaliigasse kukkumise lõpuks EM-finaalturniirile.

Mõistagi tuli juttu ka paarkümmend aastat tagasi koondise peatreeneriks olnud Heino Endeni kurikuulsast ütlusest, et uue põlvkonna mängijad, nende hulgas ka Arbet, on beibed. Vaata ja kuula, mida Arbet nüüd sellele vastas ning tee kaasa rännak läbi mängumehe paarkümmend aastat kestnud karjääri.

Endine suusataja, nüüdne Eesti meeste koondise eestvedaja ja sisuline peatreener Aivar Rehemaa, rääkis videopildiga sporditeemalises podcastis oma pikast karjäärist, mille sisse jäid Eesti suusatamise kuldajad, kui ka dopingusaagast tingitud langus ja kogu spordiala põhja vajumine.

1985. aastal odaviskajana esimest korda Nõukogude Liidu koondisse jõudnud ja järgnevatel aastatel tiitlivõistlustel osalenud Marek Kaleta meenutab sporditeemalises podcastis toonaste tippkergejõustiklaste elu. Esmalt pidi ta kohanema Nõukogude Liidu koondise tiheda kadalipuga, hiljem pidi ta saama hakkama taasiseseisvunud Eesti koondise kitsamates oludes.

2004. aastal külgvankritega motokrossi MMil pronksmedali võitnud Are Kaurit tunnistab, et kolmerattalise monstrumiga kihutamine ja hüppamine tekitas paratamatult hirmu. „Kes hirmu ei tunne, on pigem hull,“ leiab ta.

Maret Ani tennisekarjäär tipnes WTA edetabeli 63. kohaga. Sporditeemalises podcastis räägib ta sellest, miks ei õnnestunud tal veelgi kõrgemale jõuda. „Mind pidurdas see, et ma ei saanud iseendaga hakkama. Ma ei suutnud väljakul olles oma emotsioone maha suruda,“ rääkis ta.

Kuula, mis tekitab Anile tagasi vaadates piinlikust ning kuidas ta kirjeldab tennisisti sisemisi pingeid ja mõtteid mängu ning pallivahetuse ajal. Lisaks on juttu sellest, kuidas ta noore tüdrukuna Itaaliasse kolides sealse eluga kohanes, milline on tennisisti igapäevaelu, kuidas ta mäletab enda ja Kaia Kanepi konkurentsi ning kuidas hinnata karjääri jooksul auhinnarahana võidetud rahasummat.

Rally Estonia peakorraldaja, endine rallisõitja Urmo Aava rääkis videopildiga sporditeemalise podcasti järjekordses osas sellest, kuidas temast sai MM-sarjas võistelnud rallimees ning miks ei õnnestunud tal kordagi tõusta MM-rallil poodiumile. Samuti on juttu sellest, mida sportlaskarjäär talle edaspidiseks eluks andis.

Elus mitmeid kannapöördeid teinud Johan Kärp tegi seda, millest ta ei osanud ka ise unustada.

Pärnu Sadama korvpallimeeskonna omanik Johan Kärp müttas noorena ka ise palliplatsil, kuid suurt mängijat temast ei tulnud. Aastakümneid hiljem meeskonna eestvedajana Eesti korvpalli tippu tõusnud Johan Kärp meenutas, et tema karjäär tipnes TSIKis õppimisega. „Maamees tuli linna, eks ma andsin ahvatlustele natuke alla,“ tunnistas ta. „Tegime ära asjad, mida tegelikult ei peaks sellises vanuses tegema. Need aastad olid minu jaoks paras elukool.“

Kärp räägib sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas ta pärast mitmeid keerdkäike jõudis Pärnu korvpalli suurimaks veduriks. „See on töö, kus pead kogu aeg kõigile meeldima. Olen valinud ameti, kus käin kogu aeg kerjamas ja selle kerjatud raha jagan kohe laiali. Väga mõnus see pole, aga keegi peab olema see loll, kes sellist asja teeb,“ rääkis ta.

Kuul ja vaata, mida rääkis Kärp oma nooruspõlvest, kooli direktori ametist, noorte treenimisest ja Eesti meistermeeskonna ehitamisest.

Viievõistluse Euroopa meister, kolmedel olümpiamängudel osalenud Imre Tiidemann rääkis sporditeemalises videopildiga podcastis sellest, kuidas ta 1991. aasta sügisel, pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist veel Nõukogude Liidu juunioride koondises MMil võistles.

Saatest tuleb välja, miks ta seda tegi ning muuhulgas tunnistab ka seda, et koondisse pääsemiseks maksti tema eest altkäemaksu. „Abi tuli Eestist. Eks ma midagi teadsin, aga minu asi oli teha sporti ja mitte sekkuda,“ märkis ta. „Venemaa treenerid olid kahe vahel, kas võtta mind või mitte. Nad pelgasid, et kohale jõudes keeldun ma nende eest võistlemast ja siis neil pole võimalik võistkonda välja panna.“

Tiidemann räägib ka viievõistluse mitmekesistest treeningutest, sellest, kuidas ta 15 aastat tipptasemel võistluskarussellis tiirles ja sellest, kuidas televisiooni huvides tema meelisala pidevalt muudetakse.

Endise sõjaväelasena räägib ta ka sellest, kui nõrgad noormehed tänapäeval Eesti kaitseväkke tulevad.

Krossisõitja Aadu Sikk jõudis kõigest 21-aastasena sotsialismimaade Sõpruse karikavõiduni ning ees ootas tehasesõitjana hooaeg MM-sarjas. Paraku kukkus maailm tema jaoks kokku enne, kui tipptasemel karjäär õieti alatagi sai.

Legendaarne krossimees räägib videopildiga sporditeemalises podcastis sellest, kuidas ta noorelt jõudis Nõukogude Liidu koondisse ja kuidas ta sealt ootamatult välja lükati. Lisaks on värvikate seikade kirjeldustega vürtsitatult juttu Sakust pärit poisi sirgumisest krossisõitjaks ja tema hilisemast karjäärist Eestis ja veteranide hulgas.