Peep Pahvi ajahüpped

Korvpalli Eesti meistrivõistluste ühe mängu punktirekord püsib juba üle 40 aasta. Tõnis Randala viskas 56 punkti ajal, mil kolmese joont polnud veel olemaski.

Videopildiga sporditeemalises podcastis meenutab 70-aastane Randala aegu, kui ta mängis ühes meeskonnas Kalevi nii-öelda kuldse viisikuga. „Toona oli teistel raske platsile pääseda. Nemad mängisid ja teistel tekkis harva võimalusi. Peatreener Ilmar Kullam ei armastanud vahetusi teha,“ rääkis Randala.

Randala iseloomustab toonaseid legende ja räägib ka sellest, kui ta ise kerkis Kalevi kapteniks. Paraku sattusid tema parimad aastad Kalevi languse perioodi. Juttu tuleb ka suurele mängule järgnenud perioodist, Eesti meistriliigast ja kohtunikutööst.

Korvpalli Eesti meistrivõistluste ühe mängu punktirekord püsib juba üle 40 aasta. Tõnis Randala viskas 56 punkti ajal, mil kolmese joont polnud veel olemaski.

Videopildiga sporditeemalises podcastis meenutab 70-aastane Randala aegu, kui ta mängis ühes meeskonnas Kalevi nii-öelda kuldse viisikuga. „Toona oli teistel raske platsile pääseda. Nemad mängisid ja teistel tekkis harva võimalusi. Peatreener Ilmar Kullam ei armastanud vahetusi teha,“ rääkis Randala.

Randala iseloomustab toonaseid legende ja räägib ka sellest, kui ta ise kerkis Kalevi kapteniks. Paraku sattusid tema parimad aastad Kalevi languse perioodi. Juttu tuleb ka suurele mängule järgnenud perioodist, Eesti meistriliigast ja kohtunikutööst.

Millised tunded valdavad treenerit pärast kaotust? Unetud ööd, kus mõtted kerivad ikka ja jälle mängu ümber. Samas, võitudega kaasnevad emotsioonid. Pisarad, mida suured mehed püüavad varjata. See on treenerite maailm.

Jüri Lepp on käsipallist läbi imbunud. 28-aastaselt sai temast Eesti kunagise ainsa professionaalse käsipallimeeskonna Kooperaatori ja ühtlasi ka Eesti koondise peatreener. Ta tegi treenerina läbi pika teekonna, tõstes Nõukogude Liidu meistrivõistluste esiliigaski välja kukkunud meeskonna tagasi meistrivõistlustele, koges sealse sarja keerdkäike ning pärast Eesti taasiseseisvumist, viis Eesti koondise rahvusvahelisele areenile.

Sporditeemalise videopildiga podcasti uues osas räägib Lepp käsipallurite toonasest elust, Eesti koondisest ja 24 aastat kestnud perioodist HC Kehra peatreenerina. Juttu tuleb ka Kehra ja Põlva fännide tõsiselt vihasest vastasseisust, mis oli ühel ajastul Eesti spordi üks suuremaid.

Legendaarne võidusõitja Toivo Asmer räägib sporditeemalises videopildiga podcasti uue hooaja esimeses osas värvikaid lugusid Nõukogude Liidu vormelisõitjate elust. Kuidas hangiti vormeli ehitamiseks vajalike varuosi, mida tähendas sellise spordiala Nõukogude Liidu koondisse kuulumine, millised olid toonased turvameetmed. Asmer meenutab ka seda, kuidas ta enda teada tuli sotsialismimaade karikavõitjaks, kuid ootamatult osutus siiski vaid teise koha omanikuks. Juttu tuleb ka selles, kuidas kulges tema poja Marko Asmeri teekond vormel 1 tiimi testisõitjaks.

Legendaarne võidusõitja Toivo Asmer räägib sporditeemalises videopildiga podcasti uue hooaja esimeses osas värvikaid lugusid Nõukogude Liidu vormelisõitjate elust. Kuidas hangiti vormeli ehitamiseks vajalike varuosi, mida tähendas sellise spordiala Nõukogude Liidu koondisse kuulumine, millised olid toonased turvameetmed. Asmer meenutab ka seda, kuidas ta enda teada tuli sotsialismimaade karikavõitjaks, kuid ootamatult osutus siiski vaid teise koha omanikuks. Juttu tuleb ka selles, kuidas kulges tema poja Marko Asmeri teekond vormel 1 tiimi testisõitjaks.

Sporditeemalise podcasti järjekordses osas räägib olümpiamängudelt kaks pronksi võitnud Jüri Tamm oma värvikast karjäärist, mis möödud peamiselt Ukrainas elades ja treenides.

Vasaraheites 20 minutit ka maailmarekordiomanikuks olnud Tamm räägib põhjalikult sellest, millist elu elati kaheksakümnendatel maailma parimateks olnud Nõukogude Liidu vasaraheitjate koondises, millised olid suhted tänaseni maailmarekordimeheks oleva Juri Sedõhhiga ja kui suurt mõju avaldas talle treener Anatoli Bondartšuk.

Tamm tutvustab treeneri poolt soovitatud vasaraheitja lõunamenüüd: „Treener rõhutas, et süüa tuleb sooja suppi, selle kõrvale osta päts leiba ja pärast juua peale pudel piima.“ Juttu on ka sellest, milliseid vimkasid visati koondise poliittunnis, milline oli toonaste tippude seos dopinguga ja millist tööd tegi ta Ukraina kodusõjaga lõppenud perioodil sealse riigi olümpiakomitees.

Sporditeemalise podcasti järjekordses osas räägib olümpiamängudelt kaks pronksi võitnud Jüri Tamm oma värvikast karjäärist, mis möödud peamiselt Ukrainas elades ja treenides.

Vasaraheites 20 minutit ka maailmarekordiomanikuks olnud Tamm räägib põhjalikult sellest, millist elu elati kaheksakümnendatel maailma parimateks olnud Nõukogude Liidu vasaraheitjate koondises, millised olid suhted tänaseni maailmarekordimeheks oleva Juri Sedõhhiga ja kui suurt mõju avaldas talle treener Anatoli Bondartšuk.

Tamm tutvustab treeneri poolt soovitatud vasaraheitja lõunamenüüd: „Treener rõhutas, et süüa tuleb sooja suppi, selle kõrvale osta päts leiba ja pärast juua peale pudel piima.“ Juttu on ka sellest, milliseid vimkasid visati koondise poliittunnis, milline oli toonaste tippude seos dopinguga ja millist tööd tegi ta Ukraina kodusõjaga lõppenud perioodil sealse riigi olümpiakomitees.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios kunagine võrkpalli koondise liige Margus Niinemägi. Kirevaid seiku mahtus tema pikka karjääri ohtrasti.

Niinemägi meenutab seda, kuidas ta Kalevi meeskonnaga sõitis esimest korda Soome. „Treener Laimons Raudsepp ütles mulle laevas, et näed, Margus, sporti tasub ikka teha, ma sõidan juba viiendat korda Soome. Mõtlesin, et täitsa lõpp… viies kord juba – tõesti tasub sporti teha,“ räägib ta.

Niinemägi kuulus äsja Nõukoguse Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse jõudnud Tallinna Kalevisse ja nägi, kuidas meeskond kolme palluri vanglasse sattumise tagajärjel lagunes. „Alguses ei saanudki me midagi aru. Miilits tuli neile trenni järgi. Treener Raudsepp läks kohe tribüünile istuma, pani pea käte vahele ja istus nii trenni lõpuni,“ meenutab ta.

Juttu tuleb ka rannavolle esimese nõukogude liidu koondise moodustunud Niinemägi ja Vardo Tikase reisist MMile Brasiiliasse, pikast Soome perioodist ja juba veteranmängija staatuses Eesti meistriliigas pallimistest.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios kunagine võrkpalli koondise liige Margus Niinemägi. Kirevaid seiku mahtus tema pikka karjääri ohtrasti.

Niinemägi meenutab seda, kuidas ta Kalevi meeskonnaga sõitis esimest korda Soome. „Treener Laimons Raudsepp ütles mulle laevas, et näed, Margus, sporti tasub ikka teha, ma sõidan juba viiendat korda Soome. Mõtlesin, et täitsa lõpp… viies kord juba – tõesti tasub sporti teha,“ räägib ta.

Niinemägi kuulus äsja Nõukoguse Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse jõudnud Tallinna Kalevisse ja nägi, kuidas meeskond kolme palluri vanglasse sattumise tagajärjel lagunes. „Alguses ei saanudki me midagi aru. Miilits tuli neile trenni järgi. Treener Raudsepp läks kohe tribüünile istuma, pani pea käte vahele ja istus nii trenni lõpuni,“ meenutab ta.

Juttu tuleb ka rannavolle esimese nõukogude liidu koondise moodustunud Niinemägi ja Vardo Tikase reisist MMile Brasiiliasse, pikast Soome perioodist ja juba veteranmängija staatuses Eesti meistriliigas pallimistest.

Eesti on hokikaardil tugevate riikide vahel väike valge laik. Eesti hokit peenusteni tundva Pelle Sildre arvates tuleks siin professionaalse hoki tekkimiseks leida naftaauk.

"Peep Pahvi ajahüpped" podcasti järjekordses osas räägib paarkümmend aastat Eesti hokikoondises mänginud Pelle Sildre sellest, kuidas üks väike eestlasest poiss sattus kaheksakümnendatel Eestis venelaste mänguks peetava jäähoki juurde ja mida on ta oma pika koondisekarjääri jooksul kogenud.

„Võrreldes tänase koondisega oli toonane seltskond ja olek nagu öö ja päev,“ meenutas ta. „Pika turniiri lõpus tehti ikka ka väike lõõgastus. Kurb on ainult see, et see on avalikkuse ette tulnud.“

Sildre rääkis ka sellest, millised olid siinsetes hokimeeskondades eestlaste ja venelaste vahelised suhted, milliste eesmärkidega mängiti hokit paarkümmend aastat tagasi ja kuhu pürgivad noored tänapäeval. Lisaks on juttu jäähoki vägivaldsest poolest, sellest, miks meil pole piisavalt tasemel mängijaid ja ka tänapäeva tipphokist.

Saate meiliaadress on [email protected]