Peep Pahvi ajahüpped

Eesti on hokikaardil tugevate riikide vahel väike valge laik. Eesti hokit peenusteni tundva Pelle Sildre arvates tuleks siin professionaalse hoki tekkimiseks leida naftaauk.

"Peep Pahvi ajahüpped" podcasti järjekordses osas räägib paarkümmend aastat Eesti hokikoondises mänginud Pelle Sildre sellest, kuidas üks väike eestlasest poiss sattus kaheksakümnendatel Eestis venelaste mänguks peetava jäähoki juurde ja mida on ta oma pika koondisekarjääri jooksul kogenud.

„Võrreldes tänase koondisega oli toonane seltskond ja olek nagu öö ja päev,“ meenutas ta. „Pika turniiri lõpus tehti ikka ka väike lõõgastus. Kurb on ainult see, et see on avalikkuse ette tulnud.“

Sildre rääkis ka sellest, millised olid siinsetes hokimeeskondades eestlaste ja venelaste vahelised suhted, milliste eesmärkidega mängiti hokit paarkümmend aastat tagasi ja kuhu pürgivad noored tänapäeval. Lisaks on juttu jäähoki vägivaldsest poolest, sellest, miks meil pole piisavalt tasemel mängijaid ja ka tänapäeva tipphokist.

Saate meiliaadress on [email protected]

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas räägib Jaak Salumets sellest, kuidas ta viis Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna kuue aastaga sügavast mudast Nõukogude Liidu meistriks. Ajaloolisest võidust möödub 30 aastat.

Salumets räägib detailselt sellest, kuidas tal edu saavutamiseks tuli muuta mängijate mentaliteeti. Alguses püüdsid korvpallurid jooksuringi läbida bussis sõites või silla all peidus olles ja suitsu tõmmates aega parajaks teha. Ajaga aga asjad laabusid. Abi oli ka treeningutele teaduslikust lähenemisest.

„Mul on süda rahul, et ei tapnud ühtegi inimest füüsiliselt,“ lausub Salumest. Aga vaimselt? „Pigem tapsin mina end vaimselt. Pidin nii palju ennast tõestama ja survestama, et mõnikord läksin trennist oksendama. Mul oli vastik, et pidin meeste peale karjuma, et nad end liigutaksid. Need on telgitagused asjad, mida keegi kunagi ei näinud,“ tunnistab Salumets.

Põhjalikus vestluses lahkab Salumets läbi treeneri pilgu kogu teekonda meistritiitlini ja ka sellele järgnenud perioodi, mis kulmineerus 1993. aastal Euroopa meistrivõistlustel 6. kohaga.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas räägib Jaak Salumets sellest, kuidas ta viis Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna kuue aastaga sügavast mudast Nõukogude Liidu meistriks. Ajaloolisest võidust möödub 30 aastat.

Salumets räägib detailselt sellest, kuidas tal edu saavutamiseks tuli muuta mängijate mentaliteeti. Alguses püüdsid korvpallurid jooksuringi läbida bussis sõites või silla all peidus olles ja suitsu tõmmates aega parajaks teha. Ajaga aga asjad laabusid. Abi oli ka treeningutele teaduslikust lähenemisest.

„Mul on süda rahul, et ei tapnud ühtegi inimest füüsiliselt,“ lausub Salumest. Aga vaimselt? „Pigem tapsin mina end vaimselt. Pidin nii palju ennast tõestama ja survestama, et mõnikord läksin trennist oksendama. Mul oli vastik, et pidin meeste peale karjuma, et nad end liigutaksid. Need on telgitagused asjad, mida keegi kunagi ei näinud,“ tunnistab Salumets.

Põhjalikus vestluses lahkab Salumets läbi treeneri pilgu kogu teekonda meistritiitlini ja ka sellele järgnenud perioodi, mis kulmineerus 1993. aastal Euroopa meistrivõistlustel 6. kohaga.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas räägib Eesti vehklemise „hall kardinal“ Meelis Loit, vehklemisliidu pidevatest skandaalidest. „Teised alaliidud kaklevad peldikus ära ja suruvad Raekoja platsis kätt. Meie omad suruvad peldikus kätt ja kaklevad Raekoja platsis,“ nendib ta.

Lisaks räägib Loit sellest, kuidas ta sportlasena vastase ärritamiseks võttis rajal sisse kummalisi asendeid, möirgas ja tegi muid vigureid. Ta meenutab ka seda, kuidas üheksakümnendatel sõitsid Eesti vehklejad Euroopasse võistlema kaubikuga, mille sisse olid ehitatud magamisnarid. „Ei usu, et tänapäeval oleks mõni noor sportlane valmis sellistes tingimustes võistlustele reisima,“ nendib ta.

Juttu tuleb ka pettumusi valmistanud olümpiavõistlustest, omaaegse vehklemistiimi omavahelistest suhtest, tütre treenimisest ja paljust muust huvitavast.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas räägib Eesti vehklemise „hall kardinal“ Meelis Loit, vehklemisliidu pidevatest skandaalidest. „Teised alaliidud kaklevad peldikus ära ja suruvad Raekoja platsis kätt. Meie omad suruvad peldikus kätt ja kaklevad Raekoja platsis,“ nendib ta.

Lisaks räägib Loit sellest, kuidas ta sportlasena vastase ärritamiseks võttis rajal sisse kummalisi asendeid, möirgas ja tegi muid vigureid. Ta meenutab ka seda, kuidas üheksakümnendatel sõitsid Eesti vehklejad Euroopasse võistlema kaubikuga, mille sisse olid ehitatud magamisnarid. „Ei usu, et tänapäeval oleks mõni noor sportlane valmis sellistes tingimustes võistlustele reisima,“ nendib ta.

Juttu tuleb ka pettumusi valmistanud olümpiavõistlustest, omaaegse vehklemistiimi omavahelistest suhtest, tütre treenimisest ja paljust muust huvitavast.

Rahvasuus on Vello Õunpuud nimetatud Eesti aegade andekaimaks rallimeheks. Legendaarne kihutaja ise selle väitega ei nõustu, kuid tal on seljataga väga värvikas ja tulemusrikas karjäär.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios ja räägib oma karjääri põnevatest seikadest legendaarne rallimees Vello Õunpuu. Nõukogude Liidu esimese rallisõitjana koos kaardilugeja Aarne Timuskiga Sotsialismimaade karikavõistlused võitnud – tegemist oli toona maksimaalse saavutusega, mida oli võimalik saada – Õunpuu esiletõus oli kiire, aga karjäär tervikuna lühike.

Rahvasuus on Vello Õunpuud nimetatud Eesti aegade andekaimaks rallimeheks. Legendaarne kihutaja ise selle väitega ei nõustu, kuid tal on seljataga väga värvikas ja tulemusrikas karjäär.

Sporditeemalise videopildiga podcasti järjekordses osas on stuudios ja räägib oma karjääri põnevatest seikadest legendaarne rallimees Vello Õunpuu. Nõukogude Liidu esimese rallisõitjana koos kaardilugeja Aarne Timuskiga Sotsialismimaade karikavõistlused võitnud – tegemist oli toona maksimaalse saavutusega, mida oli võimalik saada – Õunpuu esiletõus oli kiire, aga karjäär tervikuna lühike.

Sportlasena suusatamise Nõukogude Liidu koondise piiril kõõlunud ja Eestit kahel olümpial esindanud Urmas Välbe sammus läbi värvikate seikadega vürtsitatud elutee hooldemehena maailma tippu.

Sportlasena suusatamise Nõukogude Liidu koondise piiril kõõlunud ja Eestit kahel olümpial esindanud Urmas Välbe sammus läbi värvikate seikadega vürtsitatud elutee hooldemehena maailma tippu.

Sporditeemalise videopildiga podcasti uues osas meenutab legendaarne motomees Jüri Raudsik aegu, mil Kalevi Suursõit oli igal aastal Eesti spordi suursündmus ja tõi kokku meeletuid rahvamasse.

Jüri Raudsik meenutab seda, millise eelise andis Nõukogude Armee värvides võistlemine ja kas see tõi kaasa ka reeturi maine. Suuri võite kogenud mees räägib ka sellest, milliseid tunded valdasid teda tammepärg kaelas kümnete tuhandete fännide ees võitjana auringi tehes ja milles seisnes lõpuks ülimalt ohtlikuks muutunud Pirita ringraja võlu.