Miks oma armsamat suhtes petetakse? Lugematud teadusuuringud petmise teemal on uurinud erinevaid aspekte selle nähtusega seoses alates petja isikuomadustest ja lapsepõlvekogemusest kuni püsisuhtes toimuvani välja.

Kes meist ei tahaks, et meist mõeldaks hästi? Igaüks meist soovib tagasisidet, me tahame olla märgatud, tunnustatud ja ka kiidetud. Paraku on meie seas aga päris palju neid inimesi, kes ei suuda head tagasisidet vastu võtta.

Emotsionaalset hooletussejäetust on väga keeruline ära tunda, sest see ei ole midagi, mida oleme omal nahal kogenud ja mäletame, vaid see on emotsionaalne hool, millest meid on ilma jäetud. See on vanema peegeldus lapsele, mis aitab lapsel oma emotsioone tundma õppida ja seeläbi hiljem oma vajaduste eest hoolt kanda.

Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Aga valdavalt on meil kõigil elus siiski mingi suurem või väiksem probleem – kas suhtes, tervises, tööl, lapsed panevad meid proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib, väljanägemine võiks olla parem või siis pole ilm sobiv.

Seekordses saates uurime nähtust, mis on peresuhetes nii tavaline, et seda on raske isegi märgata ja omaks võtta. Täna räägime emotsionaalsest hooletussejäetusest.

Inimese minapilt kujuneb päris suures osas kultuuriruumi ja selle väljenduste – filmide, etenduste, kunsti ja raamatute – vahendusel. Meie kultuurilises keskkonnas ringlevad muinasjutud ja müüdid mõjutavad meie identiteeti tugevalt. Muinasjutud ja müüdid tekitavad ootusi iseenda, oma rollide ja saavutuste osas. Ja kindlasti vastassoo käitumise osas. Kuidas kujundavad müüdid ning muinasjutud naise seksuaalset identiteeti?

Seekordses saates räägime töö- ja pereelust. Kuidas praeguses muutuvas ajas mõelda tööst? Kas töö on vaid elatusvahend ja kohustus, nagu ta on olnud mitmete varasemate põlvkondade jaoks, või peaks töö tegema ka õnnelikuks ja võimaldama eneseteostust, millest praegu üha rohkem räägitakse?

Tahaksime ju kõik olla tasakaalukad ja käituda targalt ning mitte vihastada laste, partneri, vanemate, töökaaslaste ning poliitikute, liiklushuligaanide ja lollide peale. Aga me pole kaugeltki nii ratsionaalsed olendid, kui tahaksime uskuda. Me lähisuhted pole enamasti üldse ratsionaalsed, vaid pigem emotsionaalsed.

Saates räägime, kuidas luua täiskasvanueas ja juba enda pere luues vanematega eluterveid suhted, mis pakuksid rõõmu mõlemale poolele. Kuidas aru saada, kas vanemad on liiga lähedal või kaugel? Milliseid probleeme ja konfikte see peres põhjustab, kui ühe partneri vanematega on suhted tasakaalust väljas? Arutame, kuidas lahendada tülika ämma ja domineeriva äia probleemi.

Eks igaüks meist ole mõelnud mõnikord, et küll oleks tore, kui teised inimesed näeksid maailma niimoodi nagu mina – neil võiks olla sama arusaam heast ja kurjast, naljast, suhtlemisest, poliitikast ja nad võiksid suhtuda korda ning puhtusesse nagu mina. Eks igaüks meist, suuremal või vähemal määral on jõudnud ka tõdemuseni, et inimesed ja nende vaated, vajadused ning huvid on mõnikord lausa vihaleajavalt erinevad ja viivad pahatihti konfliktideni.