Aasta hakkab läbi saama, huvitav on seejuures see, et Eestimaa on toredaid ja tegusaid inimesi täis, aga „meie igapäevane“ toob välja millegipärast just pahupoolt otsekui lootuse ja kindla kavatsusega see normiks luua. Äraspidisus ja suurel määral kahjuks ka  käpardlikkus on meie peavoolule mitte tooni, vaid selge värvi andnud ja selle tendentsi tugevnedes on seda enam põhjust kinnitada, et selge ratio pole maalt veel lahkunud. Selle üle jutt Igor Gräziniga käibki, heatahtlikult nagu ikka.