Reporteritund

Aktiivse valimisagitatsiooni perioodi algust tähistavad saates ärksad ja tegusad Narva koolinoored, kes 16-aastastena sel sügisel esmakordselt valima lähevad.Milliseid lubadusi ja lahendusi noored Narva poliitikutelt ootavad? Mille põhjal valik tehakse ja kas poliitikuid ka kooli oodatakse? Mida huvitavat leidsid noored juba avaldatud valimisprogrammidest?ERRi Narva stuudios jagavad mõtteid ja arvustavad kohalike poliitikute valimislubadusi Randar Narme (pildil) ja Sten Lasn Narva Eesti Gümnaasiumist ning Tatjana Panfilova ja Vladislav Virtonen Narva Vanalinna Riigikoolist.

Julgeolekupoliitiline olukord maailmas muutub üha pingelisemaks. Põhja-Korea tuumakatsetused, USA uue administratsiooni heitlik välispoliitika, sel neljapäeval algav Vene suurõppus Zapad - ilmselt on need näited, mille põhjal NATO peasekretär Jens Stoltenberg sedastas, et praegu on käes viimase 30 aasta kõige raskem aeg.Kas see nii on - selle üle arutlevad kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, julgeolekuanalüütik ja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 11. septembril kell 14.05.

Julgeolekupoliitiline olukord maailmas muutub üha pingelisemaks. Põhja-Korea tuumakatsetused, USA uue administratsiooni heitlik välispoliitika, sel neljapäeval algav Vene suurõppus Zapad - ilmselt on need näited, mille põhjal NATO peasekretär Jens Stoltenberg sedastas, et praegu on käes viimase 30 aasta kõige raskem aeg.Kas see nii on - selle üle arutlevad kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, julgeolekuanalüütik ja Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 11. septembril kell 14.05.

Ohtlikud lained Tallinna lahel

Ohtlikud lained Tallinna lahel

2020 aasta 1. aprilliks peab Eestis kõikide apteekide enamusosalus kuuluma proviisoritele, see tähendab hulgifirmadele enam kui 300 apteegi sundmüümist. Selle sätestavad Riigikogus aastail 2014 ja 2015 vastu võetud seadusemuudatused. Benu apteegiketti omav Tamro Eesti OÜ pöördus aga augustis presidendi, riigikogu esimehe ja peaministri poole palvega apteekide sundvõõrandamise ära jätta. Septembrikuu jooksul peaks apteekide omandireformi läbi viimist analüüsima riigikogu sotsiaalkomisjon, samuti oodatakse seaduse rakendamiseks vajalikku eelanalüüsi Sotsiaalministeerimist.

Miks veavad riikide välispoliitikat üha enam ähvardused ja hirmud, mitte ratsionaalne arutelu? Kuidas on juhtunud, et hirm islami ja Venemaa ees on muutunud peaaegu et üheks tähtsaimaks eelseisvate kohalike valimiste teemaks? Hirmudest välispoliitikas ja nende peegeldustest sisepoliitikas räägivad uue hooaja esimeses "Reporteritunnis" Euroopa Komisjoni endine volinik Siim Kallas ja poliitikavaatlejast suhtekorraldaja Ott Lumi. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuulake 4. septembril kell 14.05.

Hooaja viimane Reporteritund toob kuulaja ette kiirraudtee Rail Baltic rahastamisprobleemid. Me ei tea päris täpselt, kui palju kogu raudtee ehitus planeeritust kallimaks läheb ega ole täpset vastust, mille arvelt Eesti planeerimatuid kulusid katab. Ka Euroopa Komisjonilt lubatud summade osas on tulnud täpsustusi – algsega võrreldes kahanemise suunas. Kuidas Eesti kaasrahastus riigieelarve kuluridadel kajastub ja kuidas see peaks arsaadavalt ja läbipaistvalt esitatud olema?

Kolmapäeval oleme taas eetris Strasbourgist, Euroopa Parlamendi raadiostuudiost. Räägime Eestist valitud eurosaadikutega kasvuhoonegaaside vähendamise kavast transpordis, elamu- ja põllumajanduses, digitaalse ühisturu eelnõude käekäigust, Briti valimistulemuste mõjust BREXITI läbirääkimistele ning muustki. Stuudiosse on palutud kõik Eestist valitud eurosaadikud: Kaja Kallas (LIBE), Tunne Kelam (EPP), Marju Lauristin (S&D), Urmas Paet (LIBE), Indrek Tarand (GREEN), Yana Toom (LIBE). Saatejuht on Arp Müller. Kuulake 14. juunil kell 14.05.

Eurotsooni rahandusministrid arutavad sel nädalal järjekordset laenu, mis aitaks Kreekal omakorda juulikuise tähtajaga seitsme miljardi euro suurust laenutagasimakset teenindada. Rahvusvaheline Valuutafond nõuab endiselt Kreekale võlaleevendust, kuid võlausaldajad sellega ei nõustu. Samal ajal jätkab Ateena reformide ja kulude kärpimisega.Kui jätkusuutlik selline muster on? Kas Kreeka majandus on lõpuks tõusuteel või painavad teda endiselt struktuursed probleemid? Kes on Ateena sõbrad, kes vaenlased?