Reporteritund

Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil seisab tänavu ees mitu olulist väljakutset: välispoliitilised kriisid Põhja-Koreas ja Iraanis, pingelised suhted liitlastega Euroopas ja rivaalidega mujal maailmas ning siseriiklikud tülid endiste kaasvõitlejatega ja jätkuv Vene-sidemete uurimine. Juba novembris terendavad ka vahevalimised. Kriitikute sõnul pole Washingtonis kunagi nii võhiklikku presidenti olnud, toetajate sõnul näitab aga USA majandus, et millegi üle nuriseda pole.

Eesti reklaamib end maailma ühe kaasaegseima e-riigina. Meil saab kümneid riigi ja omavalitsuse teenuseid kasutada arvuti tagant tõusmata. Samas on tekkinud probleem, kus masinad ei ole muutnud asjaajamist arusaadavamaks ja lihtsamaks. Viimastel päevadel on selle probleemi ilmekaimaks näiteks kerkinud olukord ehitisregistriga.Miks vahel e-teenused ei tööta, kas ja kuidas neid paranda ning miks mõned e-teenused kodaniku jaoks on liigselt keerukad ja mittetoimivad?

Järjekordne raamatumüügi kõrghooaeg sai aastavahetusega läbi ja see annab põhjust lõppenud kirjastusaastale tagasi vaadata. Aga ka ettepoole: kas kirjastusi tuleb juurde või jääb vähemaks, kas edaspidi kirjastatakse vähem või veel rohkem raamatuid kui seni?Arutelusaatesse on palutud Tiina Kaalep kirjastusest Hea Lugu, Tauno Vahter kirjastusest Tänapäev ja isekirjastavaid kirjanikke esindab Urmas Vadi.

Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake 10. jaanuaril kell 14.05.

Euroopa ühise armee loomisest ei ole tihatud enam ametlikult rääkida pärast Kaitseühenduse leppe põrumist aastal 1954. Ühise armee loomisest ei räägita ka nüüd, kuigi praktilisi samme Euroopa kaitsekoostöö tõhustamisel püütakse astuda - taganttõukajaks Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, ettearvamatu Donald Trumpi valimine USA presidendiks, rändekriis, terroriaktid ja küberohud.Saates uurime, millises seisus on praegu Euroopa ühise kaitsevõime arendamine ja mida toob kaasa Eesti eesistumise ajal lõplikult kokku lepitud struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO.

Arutleme jõujoonte üle Euroopa riikide poliitikas. Täpsemini küsime, kas poliitiline pendel on liikumas vasakule või paremale, konservatiivsuse või liberaalsuse suuunas. Või ehk polegi need kunagised skaalad enam päevakohased ning elame hoopis niinimetatud tõejärgsel ajastul?Stuudios arutlevad kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt (pildil), Riigikogu liige Mart Nutt ning saatejuht Peeter Kaldre. Kuulake 8. jaanuaril kell 14.05.

Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Rahvusringhääling tähistavad 91 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis. 18. detsembril 1926 algasid Eestis regulaarsed raadiosaated. Ajaloolist tähtpäeva tähistatakse traditsioonilise ühisraadio­saate ja Kuldmikrofoni väljaandmisega. Kuldmikrofon on Eesti Ringhäälingute Liidu poolt väljaantav eetriajakirjaniku aastaauhind, mida on välja antud alates 1996. aastast. Auhind antakse raadio- ja teleajakirjanikele väljapaistvate saavutuste eest, kas elutöö või ühekordse saavutuse eest.

Aastalõpp ja Jõulutunneli saatepäev Eesti Televisoonis toovad annetuste kogumise tavapärasest rohkem esile. Suurt osa Eesti rahvast ei jäta kellegi rasked tervisemured ükskõikseks ja me võime selle üle uhkust tunda, aga päris probleemivaba pole ka Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ega vähiravifondi Kingitud elu argipäevad.Otsesaatesse oleme palunud Inna Krameri, Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu ning Ene-Maris Tali – kõigil neil on praegu käed tööd täis.

Saatejuht on Kaja Kärner. Kuulake neljapäeval, 14. detsembril kell 14.05.

Kolmapäeval kogunevad stuudiosse Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar, Urmas Paet, Indrek Tarand ja Yana Toom. Arutleme aktuaalsetel teemadel nagu BREXITi kõnelused, ühtse põllumajanduspoliitika reform ning Eesti eesistumine. Räägime ka Sahharovi preemia pälvinud Venezuela opositsiooni olukorrast. Samas uurime ka, kas saadikud toetavad fosfaadi kasutamise keelustamist kebabis või mitte. Saatejuht on Arp Müller. Saate läheb eetrisse Strasbourgist. Kuulake 13. detsembril kell 14.05.

Kreenholmi ajaloolist tööstuspiirkonda peetakse väga ahvatlevaks arendusalaks ja tulevikus isegi uueks Narva linnasüdameks, kus oleks ruumi nii ärile, elamuarendusele kui kunstile. Samas liiguvad asjad Kreenholmis teosammul ja muutusi 30 hektari suurusel alal on esmapilgul raske märgata. Uurime, mis toimub Kreenholmis praegu. Millised on Kreenholmi väljavaated kunagist edulugu korrata, aga seekord mitte tööstusena? Ning mis segab ja mis aitab Kreenholmist teha Narva uut linnasüdant?

2017. aasta oli maailmas eelkõige muutuste aeg. Ameerika Ühendriikides asus presidendiametisse Donald Trump, Prantsusmaal aga Emmanuel Macron. Kardetud populismilaine läks Euroopast justkui üle, samas pole Saksamaal siiani toimivat valitsust ning Brexiti kõnelusi pidav Suurbritannia ei suuda koduski kokku leppida, mida õigupoolest Euroopa Liidust lahkumisega saavutada tahetakse. Lõuna pool Euroopas tahab Kataloonia Hispaaniast koguni lahku lüüa.Mujal maailmas jätkuvad paljud kriisid nagu Põhja-Korea, Süüria, Jeemen, aga ka rohingjad Myanmaris ning arvukad looduskatastroofid.