Sõnasäuts

Täna algab kevad.

Emakeelenädal jätkub Ilmar Laabani keelemänguliste aforismidega raamatust “Rroosi Selaviste”.

Head emakeelepäeva!Sa minu ahi mille üte ma olen.Keeleteadlane tegi komajanti.Laevastik täienes kümne aluse ja kahekümne öeldise võrra.Saatana sihitis.Karnivoorid söövad liha, herbivoorid söövad taimi, verbivoorid söövad sõnu.Mul on isa silmad ja ema keel.

Spoonerism on sõnamäng, mille puhul vahetatakse sõnade esitähed või silbid. nt mullane kott – kollane mutt.

Nõrgem sugu on tugevam tugevast soost tugeva soo nõrkuse tõttu nõrgema soo vastu.(Tauno Rahnu)Head naistepäeva!

“flanöör” - tuttav sõna eelkõige Charles Baudelaire'i luuletustest - sihitu uitaja.Sõna tuleb eesti keelde prantsuse keelest.Flanöör oli tüüp 19. sajandi Prantsusmaa kirjandusskeenes, millele on ajapikku tekkinud mitmeid erinevaid sünonüüme nagu näiteks päevavaras, looder, vooster, lonkur, hulkur, seanahavedaja ja siidivend.

Eesti keele seletavat sõnaraamatut uurides leiab toreda sõna videviku kohta - sitikavilu.Näitelauseteks: "Sitikavilul lähevad laisad tööle." "Aeg oli sitikavilus, Reedu astus õõtsuvail mättail pikkamööda edasi." "Sitikavilu leidis mehe juba kasesalus kasukal külitamast."Sõnal sitikavilu on aga ka kaunid sünonüümid. Lisaks videvikule, veel eha ja hämarik, kuid ka vidu, viderik ja sõgevik.

Märts on tuletatud nimetusest Martius, mis roomlaste kalendris tähendas sõjajumal Marsile pühendatud kuud. Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu. Martius oli muistsetel roomlastel aasta hakatus, kevadkuu, aeg põllutöid alustada.

Teadusfoto 2017. aasta võitjaks kategoorias “Inimesed teaduses” nimetati Margus Hendriksoni foto, kus peal dotsent Ivar Arold 1990. aasta suvel Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktikal Tartumaal tudengineidudele nivelleerimise saladusi selgitamas.Huvitava kõlaga sõna “nivelleerima”.

Vabariigi sajas sünnipäev on läbi ja kilud selleks korraks söödud, kuid tagasivaatavalt veel mõned sõnamängud, mis 24. veebruaril kilusid süües pähe turgatasid:kilud toovad õnneisamaa kilu hoieldespill tuleb pika kilu pealekilu-liluja Tartust, ühe Supilinna maja seinalt: kilu on vaataja silmades.