Soraineni sagedus

„Euroopa Liidu näol on ilmselt tegemist ühe läbipaistvama administratsiooniga maailmas,“ räägib Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis töötav Nele Eichhorn, „EL-i algatustes saavad kaasa rääkida nii ettevõtjad, kodanikud kui ka huviorganisatsioonid.“

Seepärast innustab Eichhorn Eesti kodanikke ja ettevõtjaid oma seisukohti esitama nii Eestis kui ka Brüsselis Euroopa institutsioonides. Soraineni partner Allar Jõks on sellega päri. Tema sõnul tasub just ettevõtjate ühendustel, mitte ettevõtjatel üksinda, olla väga aktiivne ja teha ennast kuuldavaks nii EL-i õiguse ettevalmistamisel, ülevõtmisel kui ka tõlgendamisel.

 Kes tegi? Ise tegi!

„On levinud eksiarvamus, et Brüssel otsustab, meist ei sõltu mitte midagi. See on aga tõsine väärarvamus, sest palju on juhtumeid, kus saab küsida „Kes tegi?“ ja vastata „Ise tegi“,“ räägib Jõks. „Kui me võtame ükskõikselt seda, kuidas ametnike ja Eesti poliitikute seisukohad Euroopa Liidu õiguse protsessis kujunevad, siis nad kujunevadki selliselt, et võib-olla ei ole alati kõik otsused Eesti konkurentsivõime huvides.“

Juba kõige esimeses etapis, konsulteerimise protsessis, kui hakatakse liikmesriikide seisukohti küsima, peaks Jõksi sõnul iga ettevõtjate ühendus olema sõnakas ja kuulamisaldis, et aru saada, mida tehakse ja kuidas see neid mõjutab. „On väga palju näiteid, kus tänu selles etapis oma seisukohtade esitamisele on Eesti oma ettevõtjate huvide eest Brüsselis seisnud.“

Praegu on EL-is Euroopa Parlamendi valimiste järgselt põnev prioriteetide seadmise aeg. Protsessides saab kaasa rääkida mitmel moel, aga otseseks huvide esindamiseks on Eichhorni sõnul oluline, et ettevõtjad ja huviorganisatsioonid osaleksid avalikes konsultatsioonides ning registreeriksid end Euroopa läbipaistvuse registris ehk „lobiregistris“, kus hetkeseisuga on registreerunuid üle 12 500. Näiteks, selleks, et Eesti ettevõtja saaks volinike, nende kabinettide liikmete või juhtivatel positsioonidel olevate Euroopa Komisjoni ametnike jutule, peab ta olema läbipaistvusregistris.

Ärme kulda üle! 

Valvas tuleb olla ka EL-i õiguse siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisel, et vältida ülekuldamist ehk põhjendamatut ülereguleerimist, mis võib näiteks kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Jõksi sõnul on tegemist levinud probleemiga. Näiteks tuvastas Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon ainuüksi konkurentsiseaduse muutmise puhul 14 seaduseelnõu sätet, mida võib nimetada ülekuldamiseks. Neid 14 muudatust Euroopa Liit meilt ei nõua, kuid neid üritatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all seadustada, räägib Jõks.

Mida saavad aga ettevõtjad teha, kui neil on direktiivi ülevõtmise kohta etteheiteid?  „Neid võimalusi on tegelikult päris palju. Juristidele meeldib erinevaid õigusvaidlusi lahendada ja neid ka tekitada. Kui me räägime konkreetselt Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest, siis üks võimalus on vaidlustada siseriiklikku õigust, juhul kui see ei ole Euroopa Liidu õigusest otseselt tulenev. Kui on mindud kaugemale kui Euroopa Liidu õigus seda nõuab,“ ütleb Jõks. Ka Riigikohus on öelnud, et see, kui üks Eesti seadus on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, ei tähenda, et selle suhtes ei saaks teha põhiseaduspärasuse kontrolli. „See on väga oluline seisukoht,“ lisab Jõks.

Seekordne „Soraineni sageduse“ saade keskendub EL-i õigusele: kuidas see sünnib, millal ja kuidas oma soove edastada, et neid arvesse võetaks ning millised on Eesti kordaminekud ja vajakajäämised Brüsselist tulevate õigusaktide ülevõtmisel. Saatekülalised on Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadis osakonnajuhina töötav Nele Eichhorn, ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik.

„Sageli on odavam ja sa saad parema une makstes natuke kindlustuse eest, kui et sind ühel hetkel üllatatakse mitmekümne tuhande eurose nõudega,“ võtab kindlustuse eelised kokku Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin.

Probleemid tekivad vähesest teineteisemõistmisest

Millele tuleks sekelduste vältimiseks kindlustuslepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata?

Enamik vaidlusi tekib Niine sõnul n-ö kommunikatsiooniprobleemist. „Lepingu sõlmimise ajal pooled ei räägi piisavalt läbi, millistel tingimustel ja millist kaitset ning millist kahjuhüvitist soovitakse.“

Vandeadvokaat tõi näiteks kaatri uppumise juhtumi, mis ilmestab, kui erinevad võivad praktikas olla arusaamad kindlustuskaitse sisust ja ulatusest. „Meie kliendiks oli laevade parandustööde tegija, kellel oli ka tegevusvastutuskindlustus. Tema mõte ja eesmärk, kui ta kindlustuslepingu sõlmis, oli see, et kui ta teeb parandustöid ja tema töö tõttu tekib kahju, siis on see kahju hüvitatav. Ta tegigi ühe kaatri parandustöid, vahetas juppe, kui aga kaater läks vee peale, siis see uppus ja tagajärjeks oli pool miljonit eurot kahju.“

Kindlustusandja ütles, et tema hüvitist ei maksa, sest kindlustustingimuste järgi on hüvitatav ainult see, kui laevaparandaja töötab töökojas mootoriga ja põhjustab sellel ajal mootorile mingi kahju, räägib Niin.

„Minu soovitus kõikidele kindlustusvõtjatele on, et kui te tahate vältida tulevikus selliseid probleeme, siis kindlustuslepingud on üks nendest lepingutest, kuhu tasuks oma fookus suunata. Tasub mõelda selle peale, millised on minu elulised või äritegevusega kaasnevad riskid, mille eest ma tahan kindlasti kaitset saada. Seejärel tuleks veenduda, et leping, mida kindlustusandja mulle pakub, kaitseb nende riskide eest,“ räägib Niin. Kahtluste ning ebaselguste korral tuleks kindlustusandjaga suhelda ja nõu küsida.

 Kindlustusandjad pole kiuslikud

Rahva seas levib müüt, et kindlustusfirmad koguvad makseid, ent püüavad hüvitiste maksmisest kõrvale hiilida. Selle väitega If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak nõus pole. Valdav enamus kindlustusandjale esitatud kahjutaotlustest rahuldatakse. Olaki arvates võib taoline „rahvapärimus“ olla seotud kindlustuse tormilise minevikuga Eesti taasiseseisvumisperioodist. „Kahju hüvitamise kultuur ja ärikultuur üldse oli 90ndatel natuke metsik. Tänapäevaga pole seda praktiliselt võimalik võrrelda.“

Seekordses „Soraineni sageduse“ kindlustuse erisaates avavad kindlustusmaailma telgitaguseid Soraineni vandeadvokaat ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja Marcus Niin ning If kindlustuse juriidilise üksuse juht Heinar Olak. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik, kes on ühtlasi büroo finants- ja kindlustusõiguse ekspert.

Eesti riik on energeetika vallas seadnud pikaajaliselt positiivsed sihid tootmisvõimsuste kasvatamiseks, kuid välisinvestorite otsused võbelevad õigusruumi tõmbetuultes ja menetlused takerduvad ekspertide puuduse taha.

„Energeetika on mastaabiefekti äri. Projektid on mahukad ja kulud suured – kümnetes ja sadades miljonites eurodes. Kaasata on vaja välisinvestoreid ja – pankasid. Miks nad peaksid Eestisse investeerima? Hinnad on prognoositavad – nende arvutamiseks on vastavad mudelid. Saame hakkama ka põhjendamisega, et tanke pole lähiaastatel Eestisse oodata. Kuid aina keerulisemaks läheb energeetikasektori õigusruumi prognoositavus, sest seadusi võetakse vastu kiiresti sektoris, kus investeeringuid tehakse 20-aastase perspektiiviga. Niipea kui riigi poolt tuleb signaal, et plaanitakse midagi muutma hakata, jäävad investorid kohe ootele, et aru saada, mis plaan on. Ja nii võib minna pool aastat, 9 kuud, 1,5 aastat ja rohkemgi. Aga raha leiab vahepeal tee mujale. Iga kuu, mis me ootame, anname me ära eelise mitte niivõrd isegi Leedule ja Lätile, vaid Soomele, Poolale, Rootsile ja teistele riikidele, kus on palju suurem turg“, hoiatab tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull saates „Soraineni sagedus“.

Advokaadibüroo Sorainen energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson kinnitab, et kliimaministeeriumist tuleb pea iga nädal ülevaade plaanitavatest eelnõudest. Enamasti on need seotud ELi õiguse ülevõtmisega. ELi regulatsioonidetulva ajendiks on soov liidusisest energiatootmist ja – julgeolekut kasvatada.

Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik, energeetikasektori olukorra ja väljavaadete üle. Saatekülalised on Balti tuule-, päikese- ja energiaparkide arendaja Eveconi tegevjuht Karl Kull ja Soraineni vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes juhib büroo energeetika ja infrastruktuuri valdkonda.

Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb. „Euroopa Liit proovib järjest enam tegelikult platvormidele erinevaid halduskohustusi juurde panna. Arvatavasti ViDA ja platvormitöö direktiiv ei ole lõpp. Kindlasti tuleb regulatsioone järjest enam juurde,“ räägib Soraineni vandeadvokaat Verner Silm saates „Soraineni sagedus". Tema hinnangul võib alles kümne aasta pärast näha platvormitöö muutumist tavaliseks regulaarseks äritegevuseks, kus enam suuri üllatusi ette ei tule.

 ViDA võib muuta kodumajutuse konkurentsivõimetuks

 ViDA raames tekitab arutelusid eelkõige platvormidega seotud käibemaksu kogumine. Nimelt on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõuniku Helen Pahapilli sõnul üheks ViDA elemendiks platvormide kaudu teenuseid osutavate isikute käibemaksu kogumine, mille järgi peaksid käibemaksu tasuma ka näiteks Airbnb-s lühiajalist majutusteenust pakkuvad isikud, kes käibemaksukohustuslased ei ole.

 Silma sõnul võib käibemaksu juurde lisamine muuta igasuguse kodumajutuse täiesti konkurentsivõimetuks. „Kui me täna kodumajutusele, mis eelnevalt ei olnud käibemaksukohustuslane, lisame käibemaksu 22% ilma sisendi mahaarvamisõiguseta, tekitame automaatselt olukorra, kus eelduse kohaselt väikemajutajad või kodumajutajad ei suuda enam teenust osutada.“

 Eesti riik seisab ettevõtjaid kahjustavatele ja riigi halduskoormust ebavajalikult suurendavatele ViDA punktidele vastu, olles oma vastasseisuga näiliselt Euroopas üksi. Pahapilli sõnul pole olukord aga sugugi lootusetu. „Me räägime läbi praeguse Euroopa Liidu eesistujariigiga ja näeme vaeva ka sellega, et need riigid, kes on kas ükskõiksed või kes tegelikult meid toetavad, aga ei ole mingil põhjusel pidanud vajalikuks seda avalikult öelda, seda teeksid.“

 Samas rõhutavad maksueksperdid, et ViDA-l on meile kõigile positiivne mõju. „Kui ViDA päriselt läbi läheb, kasvõi ainult e-arvete osas, siis tegelikult lähevad teenused halduskoormuse vähenemise tõttu klientide jaoks odavamaks,“ ütleb Silm.

Seekordset EL-i maksualgatustele keskenduvat „Soraineni sageduse“ saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.

Adum. Mis see veel on? Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane sõnul on tegemist uudissõnaga enam kui aasta eest meteoriidina avalikkuse huviorbiiti sööstnud tehisintellekti, tehisaru või lühendi AI kohta. Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi Lise-Lotte Lääne sõnul ei saa adumit kitsalt selgitada. Seepärast ongi uues tehisintellekti määruses jäetud adumi definitsioon üsna lahtiseks. Nii on ka kümne aasta pärast võimalik selle mõiste alla erinevaid tehnoloogiaid paigutada. „Võtmesõnad adumi definitsiooni osas on infer (järeldama) ja autonoomia,“ räägib Lise-Lotte Lääne. „Kõige lihtsam vastus küsimusele, mis on adum, on see, et tegemist on tehnoloogiaga, mis suudab ise järeldusi ja soovitusi välja mõelda, kui nüüd väga julgelt öelda.“

Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates räägitakse adumi ehk AI seostest tervishoiu ja meditsiiniteenustega. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. Saatekülalised on Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane ning Soraineni meditsiini ja tervishoiu valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. 

„Eestis on ehk lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul – nemad tahaksid, et menetlus kestaks maksimaalselt 6—8 kuud,“ joonistab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht, partner Paul Künnap reljeefselt välja Eesti kehva halduspraktika seisu. 

Kõrgema lisandväärtusega investeeringute Eestisse meelitamiseks testib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) välisinvesteeringutele nn Rohelise Koridori loomise võimalust. „Sisuliselt on Roheline Koridor kompaktne teekaart investorile, milles on määratletud kõik vajalikud menetlusprotsessid koos menetlusaegadega. Riik aitab ettevõtja protsessist läbi, st liigub koos temaga algusest lõpuni kaasa. Esialgu oleme alles pilootprojekti loomise faasis,“ kirjeldab riigi plaani MKMi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing.

Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik selle üle, kuidas välisinvesteeringuid riiki meelitada ja menetlusi tõhusamaks teha, et investorite raha Eestist välja ei voolaks. Saatekülalised on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi äriarenduse ja ekspordi valdkonnajuht Indrek Kaing ning advokaadibüroo Sorainen partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Soraineni ehitus- ja kinnisvaraõiguse tiim analüüsis hiljuti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Eesti haldusmenetluste protsessi ja esitas ettepanekud menetluste tõhustamiseks.

„Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamise) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise” analüüsis käsitletakse nn Rohelise Koridori loomise võimalusi, et soodustada kõrge lisandväärtusega investeeringuid bürokraatia vähendamise kaudu, lühendades projekti elluviimiseks vajalike kooskõlastustega seotud menetlusaega. Loe analüüsist pikemalt siit: https://www.sorainen.com/et/kogemus/sorainen-aitab-riigil-luua-investeeringute-kiirendamiseks-nn-rohelist-koridori/ 

Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui 2021. aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ning mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes. Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- ja tankitootmist meil pole. Selgelt on aga riigil vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning Kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.

2022. aasta statistika järgi jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% oli algatatud töötajate poolt. Rahaliste nõuete kogusumma oli 9 miljonit eurot ja 31% vaidlustest lõppes kompromissiga.

Missuguseid vaidlusi peetakse üldse töövaidlusteks? Advokaadibüroo Sorainen vaidluste lahendamise ja ennetamise töörühma advokaadi Albert Linntami sõnul on need töökohal tekkinud konfliktid, mis on eskaleerunud õigusvaidluseks, enamasti töövaidluskomisjoni vaidluseks, aga pahatihti hiljem ka kohtuvaidluseks. Lihtsam vaidlus võib tekkida näiteks sellest, et tööandja jätab maksmata palga või puhkusekompensatsiooni. Keerulisem vaidlus võib aga alguse saada näiteks puudujäägist sularahakassas või vaieldakse selle üle, kas tööleping sõlmiti seaduspäraselt.

Tööandja peab oma ootusi selgelt väljendama

Üheks suuremaks probleemiks, millest vaidlused tekivad, on tööandja ja töötaja erinevad ootused seoses näiteks töökultuuri ja -eetika ning töötaja rolliga. Riverty personalijuhi Regina Valge sõnul on uue töötaja sisseelamisprogramm ehk onboarding äärmiselt oluline, et vastastikuseid ootusi selgelt väljendada. Tegelikult on võtmetähtsusega juba värbamisprotsess, mille käigus tuvastatakse, kas töötaja sobib oma mõttelaadilt ettevõtte meeskonda või mitte.

Linntam on sellega nõus: „Inglise keeles on selline ütlus „hire for attitude, train for skill“. Selleks, et konflikte ära hoida, on väga oluline, et praktikas oleksid väärtused ja arusaamad küllaltki sarnased või vähemalt omavahel ühildatavad. Vastasel juhul võib peaaegu mitte millestki tekkida esimene konflikt ja hiljem hakatakse otsima ettekäändeid vaidluse alustamiseks.“

Mida teha, kui töötaja meeskonda ikkagi ei sobi? Millal ja kuidas teha töötajale hoiatus? Kuidas töövaidlusi ennetada ja millistel juhtudel neid ei tohikski ennetada? Millal piirduda vaidluse puhul töövaidluskomisjoniga, millal minna kohtusse? Need ja veel mitmed põletavad küsimused saavad vastused saates „ Soraineni sagedus“, kus võetakse sel korral luubi alla töövaidlused. Täpsemalt käiakse algusest lõpuni läbi töösuhte elukaar, juhtides tähelepanu nendele asjadele, mida ettevõtja saab teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks.

Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ning töövaidluste valdkonna juht, vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Külas on Soraineni vandeadvokaat Albert Linntam ning Riverty personalijuht Regina Valge.

Millised olid lõppeva aasta suurimad õigusloomelised õnnestumised? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat toob õigusloomes kaasa aasta 2024? Detsembrikuu „Soraineni sageduses“ vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024. Saates on külas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning Soraineni partner ja vandeadvokaat Piret Jesse.
Saates tuleb juttu ka automaksust, seaduste järelhindamisest, EL-i õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. 

Autoriõigustest rääkides kiputakse silmas pidama artiste ja kirjanikke, kuid tegelikult mõjutavad need enamikke ettevõtjaid, sest autoriõigustega on seotud ka näiteks arvutiprogrammid ja õigused dokumentidele, räägivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Olivia Kranich ja Mirell Prosa  saates „Soraineni sagedus“.

Intellektuaalse omandiga seotud probleemide lahendamine on sageli aja- ja ressursikulukas, mistõttu on neid mõistlik ennetada. 

Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ka intellektuaalse omandi mõistest, kaubamärgi registreerimise aja- ja teinekord ka rahakulukast protsessist, domeeni registreerimisest, autoriõigustega seotud litsentsidest, vabavara komponentide kasutamisest, tehisaru autorlusest ja ühest hiljuti autoriõiguste rikkumise kahtluse tõttu avalikkuse huviorbiiti sattunud fotost. Saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalisteks on Soraineni vandeadvokaadid ja intellektuaalse omandi valdkonna eksperdid Olivia Kranich ja Mirell Prosa.