Organisatsioonikultuurist räägitakse palju, kuid selle loomiseks ei piisa loosungitest ega kohvitassi peale trükitud sõnumist. Kultuur on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, otsustavad ja tegutsevad – see on tavade ja traditsioonide kogum, arutlevad advokaadibüroo Sorainen inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk saates „Soraineni sagedus“. 

Kristiina Härmsi sõnul algab kultuuri kujundamine esimesest ettevõtte-sisesest koolitusest, kuid jätkub mitmel tasandil:

• töötoad ja sisekoolitused
• väärtusuuringud („kui kaugel me väärtuste järgi elamisest oleme?“)
• rahulolu-uuringud ja nn arvamusfestivalid, mis Sorainenis kord aastas tavaks
• väärtus-saadikute nimetamine kolleegide vahel ja muu tunnustamine
• igapäevane järjepidev kommunikatsioon jne

„Väärtused ei ole kampaania — see on järjepidev töö,“ rõhutab ta.

Sellest, kuidas noores ettevõttes väärtuste sõnastamisega alustada, jutustab Elen Tukk Ready Player Me näitel: „Ettevõtte alguses kaasasime töötajad, asutajad ja juhtkonna. Koostasime testgrupi ja küsisime lihtsalt: milline on inimene, kes siin tõeliselt edeneb – toob häid tulemusi, liigub kiiresti edasi ja töötab nii, nagu tahaksime, et kogu tiim töötaks. Nende vestluste pealt sündisid meie väärtused, millele inimesed ise nimed panid. Üheks põhiväärtuseks kujunes „usalda ja ole usaldatud“ – eeldus iseseisvat tegutsemist toetavale keskkonnale. Usalduse kõrval olid võtmes ka ausus ja avatus, eriti kliendisuhtluses. Kui midagi läks viltu, oli kokkulepe lihtne: räägi kliendiga ausalt, sest kui usaldus meie toote vastu kaob, kaob lõpuks ka äri.“

 Juhtide roll kultuuri kujundamisel – kala mädaneb peast

Kristiina rõhutab, et juhtide arendamine on organisatsiooni alustala. „Kui me spetsialistide karjäärisüsteemi loomisesse ja nende arendamisesse ei panusta, siis ei saa ka loota, et juhiks saades paneb spetsialist kokku ägeda ja inspireeriva tiimi, kes tõmbab turult ligi parimaid talente. Potentsiaalsetele uutele juhtidele on Sorainenis oma arenguprogramm, kus räägitakse mitte ainult sellest, kuidas kliente aidata, vaid ka sellest, kuidas tiimi arendada ja motiveerida,“ soovitab ta oma ettevõtte praktikat teistelegi.  

„Kahjuks on Eestis endiselt juhte, kes usuvad, et organisatsioonikultuur on HR-i projekt – HR teeb midagi ja hiljem mõõdetakse, kas õnnestus,“ ütleb Elen Tukk. „Tegelikult loovad kultuuri tiimijuhid ja nende juhid, sest nemad on inimestele igapäevased eeskujud. Kui ettevõttes on kokku lepitud, et väärtustatakse tiimitööd, aga mõni juht premeerib hoopis staari, kes teistega ei arvesta, saab tiim vastuolulise sõnumi: millised väärtused siis päriselt kehtivad? Selline ebakõla kasvatab kiiresti rahulolematust. Muutlikus äri- ja majanduskeskkonnas peavad just selged ja päriselt elatud väärtused andma inimestele tunde, et nad teavad, mida oodata ja kuidas üksteisega suhelda.“

 Lojaalsust loovad kaasamine, märkamine ja koos veedetud aeg 

Elen Tukk rõhutab, et inimesed toetavad hea meelega seda, mille loomises nad ise osalevad.

 Kristiina Härms lisab kolm lihtsat, kuid toimivat soovitust:

1. Märkamine — see kehtib nii erialaste saavutuste (nt advokaadieksami sooritamine, tõus karjääriredelil jms) kui ka isiklike sündmuste (abiellumine, kooli lõpetamine) kohta,
2. Kaasamine — küsi töötajate arvamust ja anna võimalus kaasa mõelda,
3. Koos veedetud aeg — iga suhte, ka tööalase, kvaliteet sõltub koos oldud ajast.

Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme organisatsioonikultuuri sisu ja tähenduse ning noorte kaasamise üle. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Bolti värske globaalne personalipartner Elen Tukk ja Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms, kes on büroos töötanud selle algusest saadik ning tähistas sel aastal 30ndat tööjuubelit.

Rahvusvaheliste indeksite järgi vabadustelt maailma esireas sammuva Eesti ees on tõsised väljakutsed kätte võidetud vabaduste ja demokraatia eest iga päev seista – võti pole mitte valitsuse varnas, vaid iga kodaniku enda taskus, tõdevad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“. 

„Riigipoliitika on professionaliseerunud ja selle hea külg on, et kui on vaja kiiresti otsuseid vastu võtta, siis võetakse. Masinavärk ja distsipliin töötavad,“ võrdleb Jõks tänast riigipoliitika seisu õiguskantslerina töötamise ajaga, mil ta riigivorsti tegemist lähemalt nägi. „Ma olen paljude Riigikogu koosseisudega koos töötanud. Esimeses Riigikogus, kellega ma koostööd tegin, inimesed mõtlesid ja julgesid ka öelda, mida nad mõtlesid. Järgmises Riigikogu koosseisus saadikud mõtlesid, aga enam ei julgenud öelda. Kolmas Riigikogu koosseis oli selline, kes ei mõelnud ega ka ei öelnud midagi. 2019ndatel jõuti sellesse perioodi, kus ei mõeldud, aga öeldi. Praegu näen ma ohuna eelkõige kiireloomulisust, mis tuleneb osalt kriisidest – pandeemia ja seejärel energiakriis, nüüd majandus- ja julgeolekukriis – see tapab demokraatia olemuse ära, sest otsused tehakse ära lühikese ajaga ebademokraatlikult „kauaks meid on“ põhimõttel,“ osundab Jõks.

„Kriisi ajal on lihtne öelda, et „meil on kriis, praegu mobiliseerume ja pärast arutame“. Aga kui seni võimude lahususest ja demokraatlikest protsessidest lähtuv võim kriisiolukorras neist põhimõtetest enam kinni ei pea, siis on väga kehvasti. Moldova valimised on julgustav näide sellest, kuidas nurkade lõikamise ja õigusruumist ülesõitmise asemel jäi president Maia Sandu demokraatlikele väärtustele kindlaks – ehkki tema ümber oli palju nõuandjaid, kes soovitasid Vene mõju tõrjumiseks vastupidist,“ näitlikustab president Kaljulaid õigusriigi põhimõtetele truuks jäämise olulisust

Vähe on väljavaateid riigil, kes ei oska rakendada oma noorte potentsiaali. President Kaljulaidi Fond (PKF) ja advokaadibüroo Sorainen tegelevad noorte kaasamise ja haridusega aktiivselt.

„Eesti on maailmas üks vabamaid riike ja seda mitte ainult ajakirjandusvabaduse poolest (2025. aasta andmetel on Eesti Norra järel 180 riigi seas teisel kohal meediavabaduse indeksis: https://rsf.org/en/index). Kui riik on väga vaba ja seejuures ka suhteliselt madala maksukoormusega (36% Euroopa Liidu keskmise 48% vastu), siis sellises riigis peavad kodanikud riiki ise tegema. Mida vabam on riik, seda suurem on igaühe mõju ja võimalus kaasa rääkida selles, milline see meie riik on 20 aasta pärast. Mulle selline riik väga meeldib, aga see vajab aktiivseid kodanikke,“ selgitab Kaljulaid endanimelise fondi eestveetavate algatuste Arutlev Kool ja Demokraatia Akadeemia mõtet. 

„Me kõik oleme demokraatia arhitektid. Juba kujunenud hoiakuid me ei muuda, aga seda enam tuleb mõtestatult tegeleda uue põlvkonnaga, kes lähevad tulevikus Kadriorgu ja Toompeale. Seetõttu toetab Sorainen PKFi loodud Demokraatia Akadeemiat, sest vastasel juhul on meil järgmine kümnend kaotatud. Praegu oleme kaotanud kaks kümnendit ja ma ei tahaks, et me kaotama ka kolmanda,“ ütleb Jõks.

Valimistekuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme demokraatia olemuse ja tervise üle nii riigivalitsemises, spordimaailmas kui ka noorte suunamises. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on demokraatiavalvurid – endine Eesti Vabariigi president ja praegune Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ning Soraineni partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. President Kaljulaidi Fondi ja Soraineni seob koostöö Demokraatia Akadeemiaga, mis on inspireeriv programm 15- kuni 19-aastastele noortele, kes soovivad ühiskonnaelus aktiivsemalt kaasa rääkida.

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates saavad kokku kaks soome päritolu ärimeest: omanimelise advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Mõlemat meest seob tihe side Eestiga, mis sai alguse 90ndatel.

Sorainen saabus esimest korda Eestisse 1991. aastal, eesmärgiga kirjutada Balti riikide uutest äriregulatsioonidest ülikooli diplomitöö. Pärast Ida-Berliinis õppimist tundus see talle järjekordse põneva seiklusena. Siinsete regulatsioonide tundmaõppimine viis aga samm-sammult omanimelise advokaadibüroo asutamiseni.

Sorainenist aasta hiljem jõudis siia teine soomlane, Joakim Helenius. Koos vana Cambridge’i kursavennaga renditi Tallinnast Volvo, millega sõideti läbi kõik kolm Balti riiki. „See oli küll minu jaoks šokk. See oli minu esimene tegelik kokkupuude endise Nõukogude Liiduga. Kõik nägi välja, nagu sõda oleks üle käinud. Kõik oli hall, majad vajasid renoveerimist ja inimeste riietus oli Lääne-Euroopaga võrreldes hoopis teistsugune. See oli nii palju vaesem, kui ma olin arvanud.“

Kuid just kohaliku eluolu nägemine andis Heleniusele tõuke siin äri alustada. „Ma vajasin, nagu Aku, uut seiklust ja ma nägin, et siin on midagi teha.“

Nii asutas ta koos Hansapangaga investeerimisettevõtte, millest on tänaseks saanud Trigon Capital. Lisaks asutas ta investeerimisfondi nimega Baltic Republics Fund, millest kujunes 90ndatel ja 00ndatel Baltimaade suurim finantsinvestor. „Olid põnevad ajad. Tollal tegi minu ettevõte kõik siinsed suuremad aktsiaemissioonid ja börsil noteerimised,“ meenutab Helenius.

 Liidrist tagaajajaks

„Ma arvan, et Eesti arenes Lätist ja Leedust palju kiiremini tänu lähedastele suhetele soomlastega, kellelt sai palju üle võtta. Nii oli Eesti juba pooleldi lääneriik, kui nad olid ikka veel Ida-Euroopa riigid,“ räägib Helenius.

Tema sõnul said Eesti ettevõtted kiiresti aru, et neil on vaja professionaalseid audiitoreid ja juriidilisi nõustajaid ning korraliku dokumentatsiooni hakkasid nõudma ka siinsed pangad.

Tänaseks on aga Eesti juhtpositsioon kadunud. „Eesti patrioodina mulle ei meeldi see, et kui me paarkümmend aastat tagasi olime Leedust ja Lätist massiivselt ees, siis tänaseks on Leedu läinud meist mõnes mõttes mööda. Kui esimesed kümme-viisteist aastat läks Eestil väga-väga hästi, siis viimastel aastatel on siin midagi valesti läinud.“

Aku on nõus. „Ühel hetkel oli välisinvesteeringute hulk elanike kohta Eestis Ida-Euroopa suurim. Siin oli nii oskuslikku tööjõudu kui ka odav tootmine. Tänasel päeval on aga kõik muutunud: siin ei ole enam odav. Meil on ka küllaltki vähe tugevaid brände, mida saaks eksportida.“

Septembrikuu „Soraineni sageduses“ võtame arutleme Eesti ettevõtluskeskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle. Saadet juhivad meie finants- ja kindlustusõiguse ekspert Oliver Ämarik ning konkurentsiõiguse ja tururegulatsiooni ekspert Mario Sõrm. Saatekülalised on Soraineni advokaadibüroo asutaja Aku Sorainen ja Trigon Capitali juht Joakim Helenius. Aku Soraineni põnevast teekonnast Eestisse ja Baltikumi 90ndatel saab kuulata pikemalt 2020. aastal salvestatud „Soraineni sageduse“ episoodist: https://open.spotify.com/episode/3ErQ8WdRqDVePFx0Y3yD4h?si=dde03666263c4701

Balti tehinguturul on toimumas palju, kuid kuldajastu pole veel käes. Jõuliselt on mängu tulnud kodumaine kapital, mis annab hoo sisse ligi pooltele tehingutele. Skandinaavia turg on elavnemas, andes lootust ka Eestile. Samas on Kesk- ja Ida-Euroopa turud Põhjamaadest jätkuvalt aktiivsemad ning Leedul on hoolimata Eestiga sarnastest keerulistest oludest õnnestunud nendega ühte jalga käia ja pidevat stabiilset kasvu hoida, arutlevad advokaadibüroo Sorainen ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonna juht Piret Jesse ning LHV investeerimispanganduse juht Maire Gustavson saates „Soraineni sagedus“.

Tehingunõustaja hiline kaasamine läheb ettevõttele kalliks maksma

Jesse soovitab tehingunõustaja kaasata kohe, kui tehingu tegemise mõte pähe tuleb, sest nii õnnestub kokku hoida hulga aega, mille lõpuks maksab ikkagi kinni klient. „Eriti halb on lugu siis, kui üks tehingupool on kogenud ja teine mitte. Valdavalt saab kõiki riske katta nii, et mõlema poole huvid on arvesse võetud. Mõistagi, eks mõlemad pooled peavad selleks üldjuhul tegema järeleandmisi, et tehing ikkagi saaks toimuda,“ selgitab ta. Jesse paneb südamele konsulteerida just nimelt tehingunõustajaga, sest tehingute valdkond on väga spetsiifiline ning mõne teise valdkonna advokaat ei pruugi osata õiget nõu anda. „Meie oskame soovitada, missugust tehingustruktuuri millal ja miks valida, missugused riskid igas konkreetses sektoris valitsevad ja kuidas neid katta. Pooled, kes ise igapäevaselt tehinguid ei tee, ei oska nende asjade peale tulla,“ ütleb ta.

Gustavson toob välja teisegi aspekti nõustaja kaasamise olulisusel: „Alustuseks tuleb välja selgitada ülesande püstitus. Harvad pole juhused, kus meie juurde tullakse kindla sooviga kaasata kapitali või teha IPO. Meie aitame analüüsida, mis faasis ettevõte on. Võibolla on tänasel turul ja ettevõtte konkreetses olukorras hoopiski kasulikum võtta näiteks allutatud laenu. Alustame sellest, et arutame koos, mida üldse saavutada tahetakse.“ 

Müügimõtteid kaaludes soovitab Jesse kaaluda ettevõtte auditit, et hinnata, mis seisus ettevõte on ja mis on riskid ning teha ettevõte esmalt korda, et saaks müüa võimalikult hea hinnaga. Auditi käigus võib ka selguda, et võibolla polegi aeg veel müügiks küps. Tehingule eelnevat ettevalmistustööd peab ülioluliseks ka Gustavson – vastasel korral ei pruugi mõni investor tehingule pealegi vaadata.

Teisest poolaastast ja uuest aastast on oodata tehinguturu aktiivsuse tõusu

Panga esindaja hinnangul ei ole praegu laiade oksjonite, vaid kahepoolsete läbirääkimiste ajastu ostjate ja müüjate vahel: „Üksteist leitakse üles ja mõeldakse läbi, mida koos teha. Kiirelt kappamine ei ole praegu teema,” analüüsib Gustavson.

Advokaadibüroo vaates on tänane tehinguturg kõhklev ja läbimõeldud, aga optimistlik.  „Väga palju suuri tehinguid on olnud ootel juba mitmeid aastaid. Väljumised ootavad paremat aega. Globaalses vaates on paljud tehingud praegu tollitariifide ulatuse ja mõju info ootel. Kui Baltikumist rääkida, siis aasta alguses toimunud viimase kümnendi üks suurtehinguid – Rimi poeketi ost Taani Salling grupi poolt – näitab, et ka väga kinnisvara- ehk asukohapõhine äri on ikkagi atraktiivne ja meie piirkonda tehakse julgelt väga suuri investeeringuid,” kinnitab Jesse, kelle sõnul on ootele pandud tehingute järjekord täis põnevaid üllatusi, millest lähiajal loodetavasti kuuleme.

„Soraineni sageduse“ augustikuu saates analüüsime Balti tehinguturu hetkeseisu ja trende ning räägime sellest, mida ettevõtjatel tasub tehinguid ette valmistades silmas pidada. Balti tehinguturu arengutest saab lähemalt lugeda advokaadibüroo Sorainen analüüsist „Baltimaade M&A turg kohaneb uue tempoga“: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/baltimaade-m-a-turg-kohaneb-uue-tempoga/

Riskijulgust, lennukaid ideid ja kuulamisoskust hindavad juhi töös olulisimaks advokaadibüroo Sorainen Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann. Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad kaks tippjuhti, mida turuliidriks oleva ettevõtte juhtimine tähendab, mida silmas pidada välisturgudele laienemisel ning kuidas head finantstulemused keeruliste majandusolude kiuste koju tuua.

„Ettevõtet juhtima asudes võtan selle kõigepealt enda jaoks tükkideks lahti, et tuvastada mured, millega on vaja põhiliselt tegeleda. Peamine on müügi käivitamine – tuleb aru saada millega ettevõte raha teenib,“ mõtestab Nuutmann lahti juhtimisretsepti, mis on temale erinevaid ettevõtteid juhtides edu toonud. „Tuleb jälgida konkurente ja olla kogu aeg parem kui nemad. Kui muud moodi parem olla ei oska, siis tuleb lihtsalt rohkem tegutseda. Isegi kui teed alguses rohkem valesti, jõuad ikkagi kiiremini õigete asjadeni. Mõõdukas risk on ainus võimalus arenemiseks, sest riskides tehakse vigu ja vigadest õpitakse,“ lisab Nuutmann, kes peab üheks viimase aja oluliseks töövõiduks  Piletilevi pööramist näoga kliendi poole, sest teenuse kvaliteet on võtmetähtsusega.

Fookuse seadmist tipptasemel teenusele, mis omakorda kajastub finantstulemustes, peab oluliseks ka Lepasepp: „ Juht ei pea iga lahingut vastu võtma ega iga nurka ettevõttes ära koristama. Soraineni äri on ettevõtjate aitamine – selleks tuleb olla klientide juures, tuleb olla turul. Meie eesmärk on tuua äriliselt nutika õigus- ja maksunõustamisega jõukust Baltikumi piirkonda. Ettevõtte head finantstulemused näitavad, et meil on õnnestunud luua klientidele väärtust.“

Välisturgudele avavad ukse innovatsioon ja hea meeskond

Hetkel sihib Sorainen välisturge peamiselt ettevõttest alguse saanud, aga nüüdseks järjest vähem bürooga seotud iduettevõttega Crespect, mis pakub advokaadibüroodele juhtimistarkvara. „Uutele turgudele laienemise põhiretsept on tugev tiim ja hea väärtuspakkumine, mis seab eesmärgi, miks üldse uuele turule minnakse,“ võtab Lepasepp peamise kokku.

„Üllatavalt palju, mille kohta arvad, et on elementaarne, ei ole tegelikult teise poole jaoks elementaarne. Alati tuleb veenduda, kas sinust saadi aru nii, nagu sa mõtlesid. Ja kui koostöö ei toimi, siis on mõnikord mõttekas kohalikud partnerid hiljem välja osta,“ annab uutele turgudele sisenemise kohta nõu Nuutmann.

Ettevõtjaks saab see, kes tegutseb

Ambitsioonikatele noortele annab Lepasepp nõu tegutseda nii nagu oleksid juba järgmisel karjääriastmel: „Kõige olulisem on proaktiivsus, jõud ja energia! Lisaks tasub meeles pidada, et head juhid põrgatavad oma mõtteid teistega, koguvad sisendit ja langetavad otsuseid selle põhjal. Noorele juhile soovitan kuulata inimesi!“

„Kui tahad silma jääda, tee alati rohkem, kui sinu käest nõutakse. Kui juba oled juhiks saanud, siis palka endast oluliselt targemaid ja pädevamaid tiimiliikmeid – see toob edu sulle ja su tiimile,“ täiendab Nuutmann.

Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme selle üle, kuidas juhtimiskultuur on 30 aasta jooksul arenenud, millele juhtimises rõhku panna ja kuidas saavutada edu. Saatejuht on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Piletilevi PLG tegevjuht Sven Nuutmann ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp. E-äriregistris hiljuti avaldatud majandusaasta aruannete info järgi on Sorainen jätkuvalt õigusteenuste sektori suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid. 2024. aastal kasvas ettevõtte käive Eestis 19 ja kasum 11 protsenti. Loe lähemalt: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/mullu-kasvas-soraineni-kaive-eestis-19-ja-kasum-11-protsenti/

Arendajad ja kohalikud omavalitsused on hädas avalike koosolekutega, kus kõik arendusprojektid pihuks ja põrmuks tulistatakse. Kuidas peaks kohalikku kogukonda õigesti kaasama, et hundid oleksid söönud ja lambad terved, küsime seekordses „Soraineni sageduse“ saates.

„Kõiki projekte ei saagi täieliku konsensusega teha, aga arendaja eesmärk peab olema kohalikust kontekstist aru saada: vältida neid negatiivseid mõjusid, mis kohalikele kõige rohkem korda lähevad, ja näidata, kuidas kohalike inimestega on arvestatud. Kui kogukond suures piires projekti ei soosi, ei tule sellest midagi välja,“ selgitab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonna juht Paul Künnap. Künnapi sõnul pannakse riigi ja KOVide tasandil sageli ekslikult kaasamise ja avaliku koosoleku vahele võrdusmärk, kuid tegelikult on kaasamisvõimaluste tööriistakast tunduvalt mitmekülgsem ja mahukam. „Iga vähegi suurema projekti puhul tuleb alustada sellest, et tehakse kaasamise plaan, mis võikski olla eraldi dokument. Kaasamise plaan peab olema mitmekülgne ega tohi piirduda sellega, mida seadus ette näeb. Seaduses ette nähtud asjad tuleb ära teha, aga mõistlik oleks seda teha niimoodi, et selleks ajaks, kui toimub avalik koosolek, on arendajal juba väga hea ettekujutus sellest, mida kohalik kogukond arvab ja kes on need isikud, kes on arvamuse kujundamise seisukohalt olulised. Initsiatiiv on küll arendajal, aga KOV peab kindlasti olema projektiga pardal. Oluline on, et kaasamine algaks siis, kui midagi on päriselt võimalik otsustada. Pahatihti jääb kaasamine viimaseks ja viiakse läbi siis, kui tegelikud otsused on juba tehtud.“

Tuumajaama arendamisega tegeleva Fermi Energia keskkonnajuht Diana Revjako toob oma kogemusest põhjal välja paradoksi: „Inimesed tahavad olla algusest peale arendusprojekti kaasatud ja samas tahavad nad saada algusest peale hästi täpseid vastuseid, aga need kaks ei käi kokku. Kui sul on täpsed vastused olemas, siis on kõik juba läbi mõeldud ja otsustatud ning projektid valmis ega ole palju võimalust midagi muuta. Meil kulus selle peale üsna palju aega, et inimesed saaksid aru, et varajane kaasamine tähendabki seda, et näidatakse, kuidas projekt sünnib, kuidas see areneb ja antakse päriselt võimalus kaasa rääkida. Kõigepealt tulebki lammutada sein – vastuolu tahtmise vahel olla varakult kaasatud ja saada kohe täpseid vastuseid. Igaüks, kes on arendusprojekti teinud, saab aru, et see on kasvav organism, mis muutub kogu aeg, enne, kui see on ehitamiseks valmis. Uued asjad ja küsimused toovad järjest uusi lahendusi lauale. Meie näitasime kogukonnale, mis uuringuid me tegime, mis mõtted meil on ja kui tulid järgmised uuringud, siis kuidas me oma mõtteid muutsime vastavalt uuringu tulemustele. Meil on avalikud koosolekud ja täiendavalt huviliste gruppidele järjekoosolekud, mis sarnanevad pigem töökoosolekutele, lisaks oleme viinud huvilisi naaberriiki tuumajaamu koha peale vaatama. Küsitlusi oleme teinud, et näha suuremat pilti. Tuleb kasutada tööriistade kombot, et luua tervikpilt.“

Juunikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlesime kogukonna kaasamise üle suurprojektide arendustesse. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Fermi Energia keskkonnajuht ja juhatuse liige Diana Revjako ning Soraineni ehitus- ja kinnisvaravaldkonna juht, partner Paul Künnap. 

Loe lähemalt nõuandeid KOVidele avalike koosolekutega toimetulekuks:  https://www.sorainen.com/et/valjaanded/britta-retel-kuus-oiguslikku-vasturelva-tuuliku-turistide-obstruktsioonile/

30 aastaga on Eesti ettevõtlus teinud läbi tohutu arengu – tänaseks on meil äriregistris üle 267 000 osaühingu ja 2 135 aktsiaseltsi. „1995. aastal vastu võetud esimene äriseadustik oli mittemidagiütlev ja heast ühingujuhtimise tavast ega ESG-st ei teatud midagi,“ hindab advokaadibüroo Sorainen äriühinguõiguse valdkonna juht Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“ arenguhüpet, mille Eesti ettevõtlus läbi teinud on. 

„Meie äriseadustik on maha kirjutatud Saksamaa pealt.  Maailmas on ainult kolm riiki, kus ettevõttel on olemas juhatus – Saksamaal, Eestis ja Lätis. Juhatuse töö puhul räägime ettevõtte juhtimisest ja nõukogu töö puhul ettevõtte valitsemisest. Hea valitsemistava on suunatud peamiselt sellele, et kaitsta väikeaktsionäre – nügida omanikke ja juhte väiksemate arvestamise ja hea käitumise suunas,“ selgitab Balti äriühingute valitsemise instituudi (Baltic Institute of Corporate Governance, BICG) Eesti haru juht ja ettevõtja Erik Sakkov.

Usalda, aga kontrolli

Sakkov soovitab igal ettevõtte organil endale oma roll selgeks teha ja sellest siis ka kinni pidada. Omanik paneb paika nõukogu. Nõukogu paneb paika strateegia ja määrab juhatuse. Juhatus valib töötajad. „Hädad algavad siis, kui tullakse oma rollist välja. Nõukogul on strateegiline roll, ta peab kõike teadma, aga „käsi sisse pista“ ei tohi. Ka omanik, kes arvab, et võib korraldusi jagada, rikub kõik ära. Usaldus ja austus on hea valitsemistava võtmesõnad,“ rõhutab ta.

Madisson täiendab, et üks nõukogu rollidest on ka järelevalve juhatuse üle. „Usaldus on vajalik, aga dokumendid peavad ka korras olema! Kui mina oleksin nõukogu liige ja juhatus tuleb mulle ütlema, et usalda mind, kõik on korras. Siis ma vastaksin, et „Näita!“ Me kipume olema üsna halvad dokumenteerimises, mis võib pärast väga kurjalt kätte maksta,“ paneb vandeadvokaat juhtidele oma kogemuse pinnalt südamele.

Erikontroll jäägu väikeaktsionäri töövahendiks

Viimasel ajal oleme näinud, et riik on asunud endale kuuluvate äriühingute juhtimisse jõuliselt sekkuma, kasutades selleks erikontrolli. Madisson seda heaks ei kiida, viidates, et erikontroll on ikkagi väikeaktsionäri töövahend. „Riigil on olemas kõik võimalused, et vaadata sisse sellesse, mis ettevõttes toimub, ja juhtimises soovi korral piisavalt kaasa lüüa. Küsimus on omaniku ootuste õigeaegses ja korrektses defineerimises. Kui riik käitub nii nagu seni, siis saavad meil varsti inimesed otsa. Kes tahab riigi omandis olevat ettevõtet juhtima minna, kui iga murekoha pärast tõmmatakse sind avalikkuse ees ribadeks? Näidake mulle ettevõtet, kust me ei leiaks mõnda probleemi üles, eriti just tagantjärgi tarkusena,“ ütleb ta.

Üldjoontes tõdevad aga nii Madisson kui Sakkov, et meil on riigile kuuluvate ettevõtete valitsemisega siiski natuke paremini kui nii mõnelgi eraettevõttel.

Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime ettevõtte hea juhtimise ja valitsemise tavast, Eesti ettevõtluse 20 algusaasta imest ja viimase 10 aasta paigaltammumisest ning tulevikuväljavaadetest ja samuti ettevõtte uuele põlvkonnale pärandamisest. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on ettevõtja ja Baltic Institute of Corporate Governance Eesti haru juht Erik Sakkov ning Soraineni partner Karin Madisson. Madisson on erikontrolli teemal pikemalt kirjutanud Äripäevas arvamusloos „Viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal“  ning andnud pereettevõtete uuele põlvkonnale üleandmise teemal lähemalt nõu „Soraineni sageduse“ saates „80% omanikest soovib pärandada oma firma pereliikmetele, kuid vaid pooled on asunud selleks ettevalmistusi tegema“. 

„Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla. Seetõttu navigeerivad juhid kitsal alal hoolsuskohustusest tulenevate nõuete ja ettevõtte eduks vajalike riskide võtmise vahel. Üldjuhul on juhatuse liikme ja ettevõtte omanike huvid samasuunalised, aga mitte alati,“ kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske saates „Soraineni sagedus“.

Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga. Siin tuleb mängu vastutuskindlustus. „Juhatuse liikme vastutuskindlustuse peamine eesmärk on kaitsta juhi isiklikku vara, kuigi kindlustusega saab katta ka teiste juhtivtöötajate, nõukogu liikmete ja nendega seotud isikute vastutusega seotud riske,“ selgitab IIZI kindlustusmaakler Helen Evert. Ta lisab, et Leedus on hinnanguliselt 40% ettevõtetest vastutuskindlustus olemas ning ka vastavad kohtuvaidlused üsna tavalised. Eestis on vastav osakaal vähem kui 0,5%. Kindlustuse vajalikkust on hakatud rohkem teadvustama pärast meedias palju kajastamist saanud Nordica ja Eesti Energia erikontrollijuhtumeid.

Vastutuskindlustusest saab kasu ka ettevõte

Vastutuskindlustusest võidavad mõlemad pooled – nii juhatuse liikmed kui ettevõtte omanikud. Näiteks kui ettevõte soovib kaasata välisinvesteeringuid, siis tasub teada, et välisinvestorite jaoks võib kindlustuse olemasolu olla oluline eeltingimus investeerimisotsuse tegemiseks. 

Samuti võib vastutuskindlustuse olemasolu olla oluline kaalukeel turu parimate tippjuhtide ettevõttesse meelitamiseks. Teadmine, et vastutuskindlustus kuulub hüvede standardpaketti, võimaldab tippjuhil oma potentsiaali ettevõttes realiseerida nii nagu temalt oodatakse, võttes mõistlikes piirides riske.

Kuriteo toimepanemist kindlustus ei kata

„Tahtliku kahju tekitamise ja raske hooletusega tekitatud kahjusid üldiselt ei hüvitata. Küll aga võidakse nende üle kohtus vaielda pikki aastaid. Õigusabikulud kaetakse kuni süüdimõistva otsuseni,“ selgitab Aas. „Juhatuse liikme vabastamine ametist käib tänases äriõiguses lihtsalt – selleks on vaja lihtsalt omaniku otsust. Kui minnakse lahku tüliga, võivad omanikud hakata juhatuse liikme tegevuses vigu otsima. Kõige suurem probleem, mis ettevõtte juhte sellises olukorras tabab, on üksi jäämine. Ametis olles on nad saanud tugineda tiimiliikmete, koostööpartnerite ja advokaatide abile, kuid pärast lahti laskmist on nad sellest ressursist eemal. Just selles olukorras võibki vastutuskindlustus olla see abivahend, mis tagab unerahu. Suuremate nõuete puhul, mis on keerukad ja ulatuvad miljonitesse, võivad õigusabikulud ulatuda sadade tuhandeteni,“ lisab ta.

Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin, juhatuse liikme vastuse, erikontrolli ja vastutuskindlustuse teemadel. Saatekülalised on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Erikontrolli kohta saab lähemalt lugeda Karin Madissoni ja Albert Linntami artiklist „Advokaadid: viis olukorda, kus ettevõtte erikontroll on omal kohal” ning Marcus Niine artiklist „Eesti Energia 176 miljoni euro suurune kahju võib ajas veelgi kasvada“.

„Aeg on tõsta ettevõtlus ja ettevõtjaks olemine au sisse,“ rõhutab advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter „Soraineni sageduse“ saates. Ta soovitab mõelda läbi, milliseid seadusi on vaja, et ettevõtlus oleks aus ning kui palju regulatsioonide haldamine ettevõtjatele ja riigile maksab ning kas meil on haldamiseks piisavalt ressurssi. „Meie mure on selles, et me üritame säästueelarve ja piiratud tähelepanuvälbaga joosta teiste algatatud regulatsioonidel sabas,“ lisab ta. 

„Euroopa Liidus Eestit esindavaid ametnikke kammitseb hirm arvata suurriikidest, nt Saksamaast, teistmoodi. Me ei julge avaldada oma arvamust ja see ei ole aktsepteeritav. Aeg on hakata seisma Eesti ettevõtjate eest. Brüsselisse saadetakse seisukohad, mille tegelikku mõju meie oma ettevõtlusele ei osata hinnata. Ettevõtjate jaoks peavad olema direktiivide kaudu tulevad kohustused ka tegelikkuses realiseeritavad, sest ettevõtete pankrotist pole kasu kellelgi,“ selgitab toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Potisepa sõnul on ettevõtjatel iga regulatsiooni puhul ühed ja samad neli küsimust – kui need enne Eesti seisukohtade kujundamist läbi analüüsida ja arvesse võtta, saaksime oma huvide eest Euroopas seista. 

Ettevõtja küsib:

1. Mis probleemi me antud regulatsiooniga lahendame? 
2. Mis me koos riigiga ära saame teha?
3. Kui palju see mulle maksma läheb?
4. Kui palju meil kohustuste täitmiseks aega on? 

Liialt palju võetakse regulatsioone toiduvaldkonnas vastu loosungi all, et seda tehakse „tarbija nimel“. Samas ei anta tarbijale aega ühe või teise uuendusega harjudagi, kui juba kavandatakse uusi muudatusi. „Koostöö ja kaasamine ametnike ja liitude/ettevõtjate vahel on efektiivse regulatsioonidega töötamise eeldus. Nii saab juba eelnõude tasemel paremaid tulemusi ja sisu, millega on võimalik edasi minna,“ võtab toiduliidu juht oma soovitused kokku.

Märtsikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme halduskoormuse ja -kiusu, bürokraatia, vabaduste ja vastutuse teemadel. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Mario Sõrm ja advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Soraineni partner ning vaidluste ennetamise ja lahendamise valdkonna juht Carri Ginter. Carri arvamuslugu vabaduste teemal saab muu hulgas pikemalt lugeda Äripäevast ka siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/carri-ginter-ootan-et-inimesed-moistaksid-vabaduste-tahtsust/

50 aastat riigikaitses pausil olnud Eesti saab nii mõndagi kõrva taha panna 100-aastase vabatahtliku riigikaitse ning kaitsetööstuse ülesehitamise kogemusega Soomelt, tõdevad riigikaitsekuu „Soraineni sageduse” saates kindral Martin Herem ja advokaadibüroo Sorainen asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. “Eesti boonus Soomega võrreldes on kaitseliit. Venemaa seadis vaherahu tingimuseks, et Soome 1944. aastal sealse kaitseliitu laiali saadaks. Küll aga on Soomes paljudes peredes laskeharrastus normaalne tegevus ja relvigi proportsionaalselt rahvaarvuga ligi 8 korda rohkem kui Eesti tsiviilelanikel. Kohustuslik ajateenistus ja relvad annavad Soome rahvale ka rohkem enesekindlust Venemaa ohu ees ja palju vähem hirmu relvade ees,” nendib Sorainen. 

 „Parim asi, mida oleme Soomelt õppinud, on ajateenistuse baasil loodud reservvägi. Soomes läbib ajateenistuse 75% kõigist kutsealustest, Eestis ainult ligi 50%. Viimastel aastatel on see hulk küll veidi kasvanud. See tähendab, et Soomes on ka ajateenijate peredel ja ühiskonnal tervikuna laiem teadlikkus ajateenistuse olulisusest ning valmisolek riigi kaitsevõimesse panustada kas või nt maksude kaudu. Küll aga võib Eesti lääneliitlaste ees uhkust tunda oma reservväe üle. Meil on sõjaaja ametid määratud 50 000-le kodanikule, st et selline hulk inimesi teab, mis ametit nad pidama hakkavad, kui sõda peaks algama. Neile on olemas ka varustus. Eesti tugevust ja head kaitsetahet näitab ka see, et üle 60% tööandjatest säilitab reservväelastele õppekogunemiste ajaks palga,“ tunnustab kindral Herem.

Sorainen tõdeb, et 30 aastat tagasi polnud riigikaitse üldse mingi teema. „Sel ajal, kui ma Tallinnas büroo asutasin, oli probeemiks pigem sisekaitse – umbes 70 pommi plahvatas aastal 1995 Eestis. Viimasel aastal on riigikaitseteema kiiresti oluliseks muutunud, kuid Eesti on käitunud hoopis teistmoodi kui naaberriigid. Eestis riik üritab sekkuda majandusse võimalikult vähe. Ja kui üldiselt on see hea, siis kaitsetööstuse puhul peab riiik aru saama, et see on hoopis teistsugune tööstusharu. Klient on riik ise, tesites riikides on ta üldjuhul üks aktsionär kaitsetööstuse ettevõtetes ja pakub väga pikaajalisi hankelepinguid. Näiteks Läti on läinud seda teed, et riik tegutseb pikki tarnelepinguid ja garantiisid pakkuva valdusettevõttena. Siin oleks ehk aeg Eestil nüüd hakata Lätilt õppima,“ soovitab Sorainen.

Kindral Herem paneb kaitsetööstuse arendamisel südamele, et üksnes nutikatele lahendustele fookuse panemisest pole sõjas palju abi, kui me agressori tapmiseks võimekust ei loo: „Riigi toega tuleb luua tappev võimekus. Suund on riigil õige, aga maht ja tempo on olnud liiga aeglased, sest oht on praegu reaalsem kui kunagi varem.“

 Vabariigi aastapäeva hõngulises „Soraineni sageduse“ saates arutleme riigikaitse ja kaitsetööstuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen riigikaitse nõustamisvaldkonna eksperdid, partner Kaupo Lepasepp ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on kindral Martin Herem ning Soraineni büroo asutaja ja vanempartner Aku Sorainen. 

 Aku Soraineni arvamuslugu totaalkaise põhimõttest, kaitsetahtest ja relvadest  saab pikemalt lugeda siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-eesti-elanike-kaes-voiks-olla-oluliselt-rohkem-tulirelvi/ ning riigikaitsemaksust ja vastuostudest siit: https://www.sorainen.com/et/valjaanded/aku-sorainen-kehtestame-riigikaitsemaksu-ja-toome-osa-rahast-vastuostudega-eestile-tagasi/