Võitlus õhusaaste ja mürareostuse vastu on osa Euroopa Liidu laiemast keskkonnapoliitikast. See põhineb ELi aluslepingutel ning selle eesmärk on kaitsta inimeste tervist, hoida loodusvarasid ja edendada kestlikku arengut. Euroopa Parlamendi roll on seada aina kõrgemaid sihte.

Euroopa Liidus on 29 ametlikku viipekeelt. Nende abil suhtlevad kuulmispuudega inimesed, aga ka nende kuuljatest pereliikmed ja sõbrad. Viipekeeled on omaette keeleline ja kultuuriline väärtus, mistõttu on ÜRO kuulutanud 23. septembri rahvusvaheliseks viipekeelte päevaks. Selles saates tutvume lähemalt ELi viipekeeltega ja vaatame, kuidas Euroopa Parlament neid edendab.

Euroopa Liit on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse jaoks palju ära teinud, kuid lahendust ootavaid küsimusi jagub. ELi võrdõiguslikkuse strateegia eesmärk on lõpetada sugude ebavõrdne kohtlemine ja saavutada ühiskonnas suurem stabiilsus, millest on kasu kõigile.

Selleks et parandada liiklusohutust ja ajakohastada transpordivaldkonna korraldust, otsustas Euroopa Liit hiljuti uuendada juhiloareegleid. Muu hulgas luuakse kõigis ELi liikmesriikides kehtiv digitaalne juhiluba, karmistatakse algajatele juhtidele kehtivaid reegleid ja ühtlustatakse tervisekontrollinõudeid. Lisaks hakkab raskete liiklusrikkumiste eest määratud juhtimiskeeld tulevikus kehtima kõikjal ELis. Uute reeglite abil loodetakse jõuda lähemale eesmärgile, et 2050. aastaks ei toimuks ELis enam ühtegi raskete vigastuste ega surmaga lõppevat liiklusõnnetust.

Veenappusega puutus 2022. aastal kokku 34% Euroopa Liidu elanikest ja seda esines maismaal 40% ulatuses ELi territooriumist, leidis Euroopa Keskkonnaamet oma aruandes.

Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Hispaania ja teised Lõuna-Euroopa riigid kannatavad veenappuse all kõige rohkem, kuid ohustatud piirkond laieneb ja veenappus on hakanud ähvardama ka põhjapoolsemaid riike, mida varem peeti veega kindlustatuks. Oht veeta jääda on Euroopas muutunud tõsiseks probleemiks ja kliimamuutusega see arvatavalt üha süveneb. EL püüab probleemile riikideülest lahendust leida.

Viimastel aastatel on inimeste teadlikkus plastijäätmete ringlussevõtust kasvanud ja paranenud on ka nende sorteerimine, kuid sellest hoolimata läheb väga suur hulk plasti Euroopa Liidus endiselt lihtsalt prügisse. EL on võtnud suuna plasti ringmajanduse suunas. Teekond plastivaba tuleviku poole on aga pikk ja sellesse peavad panustama kõik.

Ladina-Ameerika riikide ühendus Mercosur on Euroopa Liidu üks olulisemaid kaubanduspartnereid ja EL on püüdnud Mercosuriga suhteid tihendada. Siiski pole kaugeltki kõik veendunud, et seda tuleks teha seni plaanitud viisil.

Pariisi kliimakokkulepe on õiguslikult siduv rahvusvaheline lepe, mis sõlmiti 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP21.

Selle peamine eesmärk on hoida ülemaailmse temperatuuri tõus tööstusühiskonna eelse tasemega võrreldes alla 2 °C, eelistatavalt alla 1,5 °C.

Eesmärgi saavutamiseks leppisid peaaegu kõik maailma riigid kokku, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Euroopa Liit ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. aastal ja võttis selle oma kliimapoliitika aluseks.

2025. aasta jaanuaris esitles Euroopa Komisjon konkurentsivõime kompassi. See on Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni uue koosseisu esimene suur algatus. Konkurentsivõime kompass seab komisjoni tööle selged strateegilised suunised. Algatuse eesmärk on teha Euroopast paik, kus leiutatakse, luuakse ja tuuakse turule tulevikutehnoloogiaid, -teenuseid ja keskkonnasõbralikke tooteid ning saavutatakse samal ajal kliimaneutraalsus.

Sport on tervisele kasulik ja ühendab väga erinevaid inimesi. Kuidas edendab sporti Euroopa Liit, et kõigil eurooplastel oleks võimalusi sellega tegeleda?