Suuremad eesmärgid: parem õigusloome

2022. aasta veebruaris alustas Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Sellest saadik on Euroopa Liit Ukraina riiki ja rahvast kindlalt toetanud. EL on Venemaa agressiooni hukka mõistnud, kehtestanud talle sanktsioonid ning pakkunud Ukrainale palju rahalist, humanitaar- ja sõjalist abi. EL toetab Ukrainat nii kaua kui vaja, sest kaalul ei ole mitte ainult Ukraina territoriaalne terviklikkus, vaid ka Euroopa väärtused: demokraatia, suveräänsus ja rahu.

Menstruatsioonivaesus tähendab, et inimesele ei ole ohutud ja taskukohased menstruatsioonitarbed, sanitaarruumid ega menstruatsiooni puudutav teave kättesaadavad. Tegu on vähetuntud, aga tõsise probleemiga, millega puutub kokku umbes 10% ELi inimestest, kellel on päevad. Euroopa Parlament on tunnistanud, et menstruatsioonivaesus takistab soolise võrdõiguslikkuse saavutamist ning ühiskondlikus ja majanduslikus elus osalemist. Tänases saates uurime, mida Euroopa Parlament probleemi lahendamiseks teeb.

Igal pool Euroopas on näha, kuidas linnad ja maapiirkonnad Euroopa Liidu rahastuse toel muutuvad. Olgu see keskkonnasõbralikum transport ja inimsõbralikum linnaruum või paremad koolitusprogrammid ja sotsiaalteenused, ühtekuuluvuspoliitika aitab linnadel oma elanike soove täita. Fondidest toetatakse taristut, inimesi ja kogukondi. Tänases saates räägime, kuidas ELi raha abil saab sõnast „solidaarsus“ midagi käegakatsutavat, millest on kõigil iga päev kasu.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodi aastal 2002. Aja jooksul on sellest abi antud 24 ELi liikmesriigile. Solidaarsusfond on liidu peamine vahend riikide toetamiseks katastroofide korral ja ilmestab hästi liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Tervis on meie kõige kallim vara, ja nii on see ka Euroopa Liidu jaoks tähtsal kohal. Vaatame, mida teeb Euroopa Liit, et liikmesriikide tervishoiusüsteemid oleksid kestlikud ja liidu elanikud terved, õnnelikud ja teotahtelised.

Võitlus õhusaaste ja mürareostuse vastu on osa Euroopa Liidu laiemast keskkonnapoliitikast. See põhineb ELi aluslepingutel ning selle eesmärk on kaitsta inimeste tervist, hoida loodusvarasid ja edendada kestlikku arengut. Euroopa Parlamendi roll on seada aina kõrgemaid sihte.

Euroopa Liidus on 29 ametlikku viipekeelt. Nende abil suhtlevad kuulmispuudega inimesed, aga ka nende kuuljatest pereliikmed ja sõbrad. Viipekeeled on omaette keeleline ja kultuuriline väärtus, mistõttu on ÜRO kuulutanud 23. septembri rahvusvaheliseks viipekeelte päevaks. Selles saates tutvume lähemalt ELi viipekeeltega ja vaatame, kuidas Euroopa Parlament neid edendab.

Euroopa Liit on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse jaoks palju ära teinud, kuid lahendust ootavaid küsimusi jagub. ELi võrdõiguslikkuse strateegia eesmärk on lõpetada sugude ebavõrdne kohtlemine ja saavutada ühiskonnas suurem stabiilsus, millest on kasu kõigile.

Selleks et parandada liiklusohutust ja ajakohastada transpordivaldkonna korraldust, otsustas Euroopa Liit hiljuti uuendada juhiloareegleid. Muu hulgas luuakse kõigis ELi liikmesriikides kehtiv digitaalne juhiluba, karmistatakse algajatele juhtidele kehtivaid reegleid ja ühtlustatakse tervisekontrollinõudeid. Lisaks hakkab raskete liiklusrikkumiste eest määratud juhtimiskeeld tulevikus kehtima kõikjal ELis. Uute reeglite abil loodetakse jõuda lähemale eesmärgile, et 2050. aastaks ei toimuks ELis enam ühtegi raskete vigastuste ega surmaga lõppevat liiklusõnnetust.

Veenappusega puutus 2022. aastal kokku 34% Euroopa Liidu elanikest ja seda esines maismaal 40% ulatuses ELi territooriumist, leidis Euroopa Keskkonnaamet oma aruandes.

Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Hispaania ja teised Lõuna-Euroopa riigid kannatavad veenappuse all kõige rohkem, kuid ohustatud piirkond laieneb ja veenappus on hakanud ähvardama ka põhjapoolsemaid riike, mida varem peeti veega kindlustatuks. Oht veeta jääda on Euroopas muutunud tõsiseks probleemiks ja kliimamuutusega see arvatavalt üha süveneb. EL püüab probleemile riikideülest lahendust leida.