Ravimid aitavad haigusi ravida ja enesetunnet parandada, kuid ainult siis, kui neid õigesti kasutada. Miks ei tasu ravimite annuseid omal käel muuta? Kas kallim ravim on alati parem? Kas „looduslik“ tähendab automaatselt ohutut? Ning mida teha siis, kui ravimi infolehel olev pikk kõrvaltoimete nimekiri tekitab rohkem hirmu kui kindlustunnet?

Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ uues osas räägime ravimite õigest ja ohutust kasutamisest ning peamistest vigadest, mida ravimeid võttes tehakse. Külas on LTKH kliiniline proviisor Izabelle Adamson, kes räägib apteekri rollist tervishoius.

Saates tuleb juttu ka sellest, miks võivad näiliselt väikesed eksimused, näiteks vale annus, ununenud tablett või ravimi võtmine valel ajal, mõne ravimi puhul kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Räägime, miks ei tohiks ravi omal käel muuta ning millal tasub küsimuste korral pöörduda arsti või apteekri poole. Eriti oluliseks peab saatekülaline eakate ja keerukama raviskeemiga inimeste nõustamist.

Eraldi võtame luubi alla toidulisandid ja taimsed preparaadid. See, et midagi saab osta ilma retseptita või et toode on „looduslik“, ei tähenda veel, et sellel ei võiks olla kõrvaltoimeid või koostoimeid ravimitega. Samuti ei pruugi pikk rivi vitamiine ja toidulisandeid tähendada suuremat kasu – oluline on teada, mida ja miks tarvitatakse.

Juttu tuleb ka ravimitega seotud levinud müütidest. Kas originaalravim on tingimata parem kui geneeriline? Kas kõrgem hind tähendab tõhusamat ravimit? Kas antibiootikumikuuri võib lõpetada kohe, kui enesetunne paraneb? Ning kas kaalulangetusravimid on tõesti lihtsalt „kiirtee“ neile, kes ei taha oma eluviisi muuta?

Kuula LTKH saadet „Tark arst taskus“ ja saa teada, kuidas ravimeid võtta nii, et neist oleks võimalikult palju kasu.

Suvega käivad kaasas peod, festivalid, reisid ja uued tutvused. Mõnikord võib pärast suveseiklust tekkida küsimus, kas kõik oli ikka turvaline? Kas peaks end kontrollima? Kas see, mis juhtus, oli normaalne? Kui noor otsib seksi ja suhetega seotud küsimustele vastuseid või soovib küsitavaid olukordi ennetada, on abiks noortekabineti arstid ja nõustajad.

Lääne-Tallinna Keskhaigla podcast’is „Tark arst taskus“ tutvustame noortekabinetti, kuhu noor saab pöörduda seksuaaltervise, suhete ja keeruliste olukordadega seotud küsimustega. Saates on külas LTKH naistekliiniku günekoloogiakeskuse ämmaemandusjuht Mariliis Priilinn, kes selgitab, millal tasub noortekabinetti minna ja mida seal tehakse.

Mariliis ütleb, et noortekabinetti ei pea minema ainult siis, kui on suur probleem. Tasub pöörduda ka juhul, kui on teemasid või olukordi, mille kohta tahaks rohkem teada. Näiteks siis, kui kondoom purunes, oli kaitsmata vahekord, on tekkinud küsimusi seoses raseduse kahtluse või suguhaigustega, on soov saada rohkem infot rasestumisvastaste vahendite kohta.

Saatekülaline tõdeb, et abi küsimine võib noorele teinekord raske tunduda, sest kardetakse hukkamõistmist või seda, et vanemad saavad teada. Mariliis kinnitab, et noortekabinetis töötavad inimesed oskavad noori kuulata ja räägivad turvalisel moel ka nendest teemadest, mida noor võib pidada piinlikuks või imelikuks. Näiteks saab vastuvõtul rääkida ämmaemanda või muu spetsialistiga, vajadusel teha teste ja uurida, kuidas valida endale sobivaim rasestumisvastane vahend.

Oluline teema on nõusolek. Saates selgitab Mariliis, et nõusolek tähendab, et mõlemad pooled päriselt tahavad toimuvat. „Kui olukord tundus ebamugav, keegi avaldas survet või pärast jäi tunne, et midagi oli valesti, saab abi küsida ka siis, kui sa ei oska täpselt määratleda, mis juhtus.“

Saade on vajalik kuulamine nii noorele endale kui ka lapsevanematele. On hea, kui tead, kust saab vajadusel nõu ja abi, ja veel parem, kui jagatakse teadmisi ennetuse kohta.

Koos suvesoojaga lükatakse hoog sisse ka kodustele grillipidudele ja rikkaliku toidu- ning joogivalikuga koosviibimistele. Kõik see käib suverõõmude juurde, kuid keha ei pruugi söödu-joodu üle alati rõõmustada.

Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa, kes selgitab, miks võib pärast suuremat söömist tekkida raskustunne, kõrvetised, iiveldus või kõhuvalu. Juttu tuleb sellest, kas kõrbenud grilltoitu peaks kartma, miks rasvane ja vürtsikas toit võib refluksi süvendada ning kuidas alkohol võib mõjutada nii magu, söögitoru kui ka maksa.

Saates jagame praktilisi soovitusi ka nendele, kes tunnevad, et kõht annab pärast pidustusi märku. Millal võib proovida käsimüügiravimeid? Kui kaua on mõistlik oodata, enne kui perearstiga ühendust võtta? Millised sümptomid võivad viidata sapikividele, maopõletikule, soolepõletikule või mõnele tõsisemale probleemile? Dr Suurmaa rõhutab, et üksik ebamugav episood pärast suuremat söömist ei tähenda kohe haigust, kuid korduvad või pikalt kestvad kaebused vajavad kindlasti tähelepanu, sest nende taga võib peituda tõsisem tervisemure.

Saatekülaline tuletab meelde, et ka seedimine ja vaimne tervis on omavahel seotud, näiteks stress võib võimendada nii mao- kui ka soolevaevusi. Räägime ka probiootikumidest, mikrobioomist, hapendatud toitudest ning sellest, miks suvisel laual võiks kindlalt olla ka keefir, värske salat ja hapendatud toidud.

Kuula või vaata saadet ja õpi oma keha paremini kuulama.

Mis vahe on tugeval veendumusel, ekslikul mõttel ja luulumõttel? Millal muutub inimese reaalsustaju nii, et ta vajab abi? Ning kuidas aidata lähedast, kes räägib millestki, mis tundub kõrvaltvaatajale selgelt ebareaalne?

Saates „Tark arst taskus“ räägime luulumõtetest Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaatri ja psühhoterapeudi dr Ants Kasega. Arutame, mida luulumõtted psühhiaatria mõistes tähendavad, kuidas need erinevad tavalistest uskumustest, miks need võivad tekkida ning milliste vaimse tervise seisunditega need sageli kaasnevad.

Juttu tuleb paranoilistest, grandioossetest, suhte- ja armukadedusega seotud luulumõtetest, samuti sellest, kuidas stress, magamatus, ainete tarvitamine, vanus, depressioon, psühhoos või dementsus võivad inimese mõtlemist mõjutada. Dr Kask selgitab, miks luulumõtetega inimene ei pruugi end haigena tajuda, miks lähedased märkavad muutusi sageli varem ja miks ei ole mõistlik inimest tema kogemuse pärast sildistada või naeruvääristada.

Millal siis algab aju vananemine? Kui palju on mängus pärilikkus ja kui palju saame ise oma aju tervist mõjutada? Kas uute oskuste õppimine ja tervislik eluviis aitavad päriselt aju nooruslikkust säilitada? Ning miks mõned inimesed säilitavad suurepärase vaimse vormi ka väga kõrges eas?

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas neuroloog, närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja Katrin Gross-Paju. Ta toob välja, et kuigi ajus toimuvad muutused hakkavad tasapisi kujunema juba enne viiekümnendaid eluaastaid, muutuvad need enamasti märgatavamaks mõnevõrra hiljem.

Missugune on siis aju normaalne vananemine ja millal peaks muretsema? „Kõik aeglustub vanusega mõnevõrra: tegevused võtavad rohkem aega, lühimälu ei pruugi olla endine ja kiire planeerimine pole enam nii loomulik. See on tavapärane. Häirekell võiks aga heliseda siis, kui inimene unustab korduvalt sama asja, helistab ühe päeva jooksul sama küsimusega mitu korda või muutub märgatavalt oma tavapärasest iseloomust erinevaks. Just iseloomu- ja käitumismuutused võivad vahel olla lähedastele esimesed märgid, et midagi on valesti,“ selgitab Gross-Paju.

Miks käivad inimesed hambaarsti juures endiselt peamiselt hambaauke parandamas, kuigi paljusid suus tekkivaid probleeme oleks võimalik üldse vältida? Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper ütleb, et küsimus ei ole ainult hambaravi hinnas, vaid ka selles, et suutervise hoidmise oskusi ei teata küsida ega väärtustada enne, kui probleem on juba käes.

Saates räägime, miks on hambavahede puhastamine olulisem, kui enamik arvab, kuidas võib varjatud igemepõletik mõjutada kogu organismi ning miks ei tähenda valu puudumine sugugi seda, et suus on kõik korras. Selgitame ka suutervise ja üldtervise seoseid, sealhulgas seda, miks on suutervis eriti oluline diabeedi puhul.

Juttu tuleb ka sellest, et hammaste kaotus ei ole vananemise loomulik ega vältimatu osa.

Valu või palaviku korral haarame kiiresti käsimüügiravimi järele, et sümptomeid leevendada ja ebamugav aeg paremini üle elada. Lääne-Tallinna Keskhaigla sisearst ja kliiniline farmakoloog dr Raul Kokassaar tuletab aga meelde, et käsimüügiravimite võtmine pole alati riskivaba.

Millal siis on käsimüügiravim lahenduseks, millisel juhul piisab apteekri nõuandest ja millisel hetkel tasub pöörduda arsti poole?

„Ravimite puhul ei tohi ohutaju kaotada ka juhul, kui need on ostetud käsimüügist,“ rõhutab dr Kokassaar. Probleemid tekivad tema sõnul enamasti siis, kui tabletiannust suurendatakse iseseisvalt ootuses, et „rohkem aitab paremini“ või kui ravimit võetakse järjest liiga kaua. „Ka käsimüügiravimitel on kindlad ööpäevased piirnormid ning kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega. Eestis registreeritakse igal aastal sadu ravimimürgistusi ja märkimisväärne osa neist on seotud just käsimüügiravimite väärkasutamisega.“

Väga levinud on küsimus: kas valida valu ja/või palaviku korral paratsetamool või ibuprofeen? Dr Kokassaar räägib saates lahti, kumba valikut peetakse õiges annuses kõige turvalisemaks.

Viimasel ajal räägitakse palju ja tuliselt kahest tervisega seotud teemast. Üheks neist on USA uue toidupüramiidi soovitused ja teiseks see, kas me ikka peaksime toidulisandeid ja purgivitamiiine lisaks võtma ning kui neid on tõesti vaja, siis kui palju ja milliseid.

„Terved täiskasvanud, kes on tervisliku menüüga, tegelikult lisavitamiine ei vaja,“ ütleb Volke. Ent ta tõdeb, et teatud olukordade puhul on arsti soovitatud vitamiinid siiski olulised.

Saates on külas endokrinoloog ja Tartu Ülikooli endokriinfüsioloogia professor ning LTKH juhatuse liige ja ravijuht dr Vallo Volke.

Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist sekkumist.

Ootamatult tekkiv kehasse tungiv tugev ja terav valu, lisaks rahutus, iiveldus, isegi oksendamine – just selliselt võib endast märku anda neerukivist põhjustatud neerukoolik. Uroloog dr Dmitri Korotõtši sõnul on neerukivid Eestis üllatavalt levinud: „Diagnoosime aastas 1000 kuni 1500 neerukivitõve juhtu. See mõjutab umbes 10–15% elanikkonnast.“

Neerukivid võivad tekkida märkamatult ja tihtipeale ei anna need pikka aega ka mingeid sümptomeid.

Kuula saadet ja saa teada, kuidas neerukivid tekivad, kui suur roll on siinkohal pärilikkusel, mismoodi neerukividest vabaneda ja kuidas neid ennetada.

Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on teemat avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask, kes selgitab, miks on nii autismispektrihäire kui ka ATH tihti aladiagnoositud, kuidas neid eristada ja kas nad võivad ka samaaegselt esineda.

Võta enda jaoks nüüd tunnike ja vaata või kuula saadet ning saa rohkem teada kahest neuroeripärast, mis mõjutavad inimese tajumaailma, käitumist ja igapäevast toimetulekut. Selles saates avame, mida need seisundid endast kujutavad, kuidas neid märgata, millal ja miks diagnoosida ning millist tuge võivad vajada nii lapsed kui ka täiskasvanud.