Tark arst taskus

Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist sekkumist.

Ootamatult tekkiv kehasse tungiv tugev ja terav valu, lisaks rahutus, iiveldus, isegi oksendamine – just selliselt võib endast märku anda neerukivist põhjustatud neerukoolik. Uroloog dr Dmitri Korotõtši sõnul on neerukivid Eestis üllatavalt levinud: „Diagnoosime aastas 1000 kuni 1500 neerukivitõve juhtu. See mõjutab umbes 10–15% elanikkonnast.“

Neerukivid võivad tekkida märkamatult ja tihtipeale ei anna need pikka aega ka mingeid sümptomeid.

Kuula saadet ja saa teada, kuidas neerukivid tekivad, kui suur roll on siinkohal pärilikkusel, mismoodi neerukividest vabaneda ja kuidas neid ennetada.

Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab?

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on teemat avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask, kes selgitab, miks on nii autismispektrihäire kui ka ATH tihti aladiagnoositud, kuidas neid eristada ja kas nad võivad ka samaaegselt esineda.

Võta enda jaoks nüüd tunnike ja vaata või kuula saadet ning saa rohkem teada kahest neuroeripärast, mis mõjutavad inimese tajumaailma, käitumist ja igapäevast toimetulekut. Selles saates avame, mida need seisundid endast kujutavad, kuidas neid märgata, millal ja miks diagnoosida ning millist tuge võivad vajada nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Miks on mõnikord mehe uriinijuga nõrk ja katkendlik ja kas libiido langus võib viidata tõsisemale haigusele? Nendele ja paljudele teistele eesnäärme tervisega seotud küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse uroloog dr Dmitri Korotõtš.

Arst rõhutab, et partneril on mehe tervise hoidmisel oluline roll. „Mees tulebki sageli arsti juurde, sest naine saatis. Partner märkab probleeme ja julgustab arsti poole pöörduma.“ Eesnäärmehaigused võivad mõjutada muuhulgas nii libiidot kui ka erektsiooni. Seetõttu ei tasu muredega üksi jääda.

Uroloog lisab, et mehed ei peaks kartma: uuringud pole enamasti valusad, küll aga võivad need päästa elu. Dr Korotõtš räägib, millised on ravivõimalused eesnäärmevähi korral – alates jälgimisest ja kiiritusravist kuni operatsiooni ja hormoonravini. „Oluline on teada, et varases staadiumis on haigus ravitav ja paljudel juhtudel on võimalik täiesti terveks saada,“ ütleb ta.

Eesti sünnitusabi kvaliteet on maailmatasemel – turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne. Aga lapsi sünnib järjest vähem.

Lääne Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ räägime, kuidas on sünnitusabi Pelgulinna sünnitusmajas aastate jooksul arenenud ning mis mõjutab naistearsti ja ämmaemanda pilgu läbi naise valmisolekut lapsi saada.

Stuudios on LTKH naistekliiniku sünnitusosakonna ülemarst-juhataja dr Konstantin Ridnõi ning Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemand ja aasta ämmaemand 2024 Kärt Pielberg.

Teemaks tuleb nii see, millised arengud sünnitusabis on kõige enam perede sünnituskogemust paremaks muutnud kui ka see, kuidas naise partneri toetus, üldine turvatunne ja ühiskondlik suhtumine mängivad rolli selles, kas lapsi sünnib või mitte.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates Tark arst taskus on külas taastusravikeskuse vastutav füsioterapeut Pjotr Voronõi ning fookuses on vaagnapõhjalihaste füsioteraapia.

Vaagnapõhi toetab siseelundeid, aitab põiel ja soolestikul efektiivselt oma rolli täita ning mängib suurt rolli ka intiimelus. Saates selgitame, miks vaagnapõhjalihased aja jooksul nõrgenevad, kellel on suurem risk häirete tekkeks ning millal peaks pöörduma spetsialisti poole.

Pjotr Voronõi ütleb, et inimesed on tihtipeale üllatunud, kui saavad teada, et tõepoolest on olemas füsioterapeudid, kes tegelevadki inimeste vaagnapõhjalihaste probleemidega. Paljud teavad küll seda, et vaagnapõhjalihaste nõrkus on sagedasem sünnitanud naiste seas, aga on imestunud, kui kuulevad, et probleemi esineb ka aktiivsete sportlaste hulgas. „Kõige sagedasemad märgid, millega patsiendid meie juurde jõuavad, ongi uriinileke, vaagnapiirkonna valud ja vaevused intiimelus ning seda kõike nii naiste kui ka meeste puhul,“ selgitab Voronõi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas Pelgulinna Sünnitusmaja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku toitumisnõustaja ja -terapeut Külli Holsting, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas hästi valitud suvine toidumenüü tervist toetab ja maitsemeeli hellitab. Toitumisnõustaja avaldab ka selle, kuidas ta ise grillimiseks kapsasteiki valmistab.

Pikemalt peatume grillimisel. Muuhulgas selgitab külaline, miks ei tohi kõrbenud liha süüa ega isegi lemmikloomale anda. „Grillimise juures pole probleem mitte protsess ise, vaid see, mida ja kuidas grillitakse,“ rõhutab Holsting, kelle enda grillipidude hitt on hoopis kapsasteik. „Võtan väiksema kapsapea, lõikan ta kenasti steikideks, nii et kapsa juur hoiab lehti ilusti kinni, sopsutan neid enne grillimist natuke marinaadis, kus on sidrunit, küüslauku ja natuke head õli, võib ka tšillit panna... enamasti minu pidudel süüakse kapsas kõigepealt ära.“

Saates tuleb juttu ka sellest, miks võiksid lihaarmastajad kaunviljadele tähelepanu pöörata, mida teha, kui söömisega on suvel liiale mindud ning kuidas seedimist toetada.

Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht Kristo Peetris selgitab, millal pöörduda suviste õnnetusjuhtumite puhul ise EMO-sse, millal kutsuda kiirabi ja millal helistada perearsti nõuandeliinile. Lisaks saame saates Tark arst taskus teada, millised tervisemured Eesti inimesi suvel kõige enam kiusavad – olgu nendeks kuumarabandused, põletused, allergilised reaktsioonid, uppumisohud või traumad.

Kas tead, kuidas koerahammustuse korral õigesti toimida? Või mida teha, kui sõber upub või näed kedagi, kes on ainete mõju all? Kristo Peetris rõhutab, et esmaabi andmise oskus võiks olla iga eestlase jaoks elementaarne – samuti teadlikkus, kuidas vältida olukordi, mis EMO-sse viivad. Saates jagub nõuandeid nii vanematele, kelle lapsed lähevad ujuma, kui ka neile, kes suveõhtutel grilli süütavad või puhkusel aktiivset elu naudivad.

Saatest saad olulisi meeldetuletusi ja konkreetseid nõuandeid, kuidas ise enda ja lähedaste tervise eest vastutada – ning miks ei tasu häbeneda abi otsimist, kui olukord tundub tõsine.

Jälgi saadet, pane soovitused kõrva taha ja sinu suvi on turvalisem.

Saates „Tark arst taskus“ võtame luubi alla maksa, mida võib kutsuda ka „vaikseks kannatajaks“, sest laastavatest haigustest annab ta märku alles siis, kui asi on juba tõsine.

Maksaga seotud teemadel aitab selgust luua Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Arutelu keskmes on küsimus: miks jäävad maksahaigused sageli varjule ja kuidas neid tõhusalt diagnoosida?

Räägimegi levinumatest maksahaigustest, nagu rasvmaks ja viirushepatiidid, sealhulgas C-hepatiit, mille kohta dr Suurmaa selgitab, et Eestis võib olla tuhandeid inimesi, kes pole teadlikud oma haigusest. Uurime, kuidas maksahaigusi avastatakse ning millised märgid võivad viidata maksa vaegustele.

Arst lükkab ümber ka levinud müüdi maksa „puhastamise“ kohta.

Lääne-Tallinna Keskhaigla saate „Tark arst taskus“ külaliseks on ämmaemand Liis Jõgis, kellel on üle 20 aasta töökogemust. Saatekülaline jagab teadmisi ja isiklikke kogemusi vettesünnitustest - vees on ilmale tulnud ka tema enda laps.

Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis esimeste hulgas, kus hakati naistele vettesünnituse võimalust pakkuma. „Meie majas sünnib igal aastal umbes 150 beebit vette,“ selgitab Jõgis. Ta räägib, et sünnitusviis, mille juured ulatuvad isegi Vana-Egiptuse aegadesse, pakub mitmeid eeliseid: soe vesi leevendab valu, soodustab lõdvestumist ja kiirendab sünnitust. Beebi jaoks muudab vesi sünni pehmemaks ja vähem stressirohkeks.

Tänu kaasaegsele aparatuurile on Pelgulinna sünnitustubades olemas kõik võimalused ohutuks vette sünnituseks, ning ämmaemandad on selles vallas põhjalikult koolitatud.

Kevad-suvisel hooajal ärkavad lisaks loodusele ka puugid, ning just sel teemal räägime värskes Lääne-Tallinna Keskhaigla taskusaates „Tark arst taskus“. Külas on nakkuskliiniku ülemarst, dr Kersti Kink, kes annab põhjaliku ülevaate sellest, milliseid haigusi puugid kannavad.

Puukentsefaliit ja puukborrelioos on kaks peamist haigust, mida Eestis elavad puugid levitavad. Arst selgitab, et kuigi iga puuk ei kanna nakkust, ei saa nende tekitatavaid tõsiseid terviseriske eirata – entsefaliit võib viia lausa halvatusese ja/või töövõimetuseni. Õnneks on entsefaliidi vastu olemas efektiivne vaktsiin, mille kaitse ulatub pea 99 protsendini.

Saates tuuakse välja ka müüdid, nagu näiteks hirm, et puugi „pea“ jääb naha sisse või et ainult paksus metsas võib puugi saada – tegelikult võib ohu allikaks olla ka koduõu või linnapark. Samuti jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas end puukide eest kaitsta ning millal ja kuidas alustada vaktsineerimist.