Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas 20aastane Kristin, kes räägib avameelselt oma võitlusest anoreksiaga.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas Silver Kleimann-Leimann, kellel on diagnoositud nii sügav depressioon (psühhotiliste sümptomitega) kui generaliseeritud ärevushäire.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas Liis Marii Valeika, kes räägib oma kogemusest aktiivsus- ja tähelepanuhäirega.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas vaimse tervise- ja perenõustaja Eleriin Käo-Zirk.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases saates on meil külas Kristi, kes jagab oma lugu võitlusest depressiooni, ärevuse ja vaimselt vägivaldse paarisuhtega.

Kristi oli vaid 12aastane, kui koges korduvat seksuaalset ärakasutamist. Perekonna tugi ja toetus oli sel perioodil tema jaoks aga olematu. „Surutigi neid tundeid alla, et see pole õige, mida räägid ja see pole õige, mida tunned. Keegi ei aidanud mind sel hetkel,“ räägib Kristi.

„Mitte keegi ei toetanud mind, kõik ütlesid, et sa sõnaotseses mõttes valetad, me ei usu sind ja see ei saa võimalik olla. Sealtmaalt hakkasin minu kõige sügavam depressioon,“ räägib naine.

Tema sõnul oli see kõige sügavam auk, kuhu ta vaimselt kukkunud on. „12aastaselt oled sa täiesti üksi. Sul ei ole mitte kedagi.“

Sealtmaalt algas tema jaoks ränkraske võitlus depressiooni ja ärevushäirega.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas moelooja Tim Bluz, kes räägib oma aastatetagusest kogemusest depressiooniga.

Tim räägib, et tema elu kõige mustem periood on jäänud mitme aasta tagusesse aega, mil ta kolis Šotimaale, et sealses Aberdeeni ülikoolis juurat õppida. Kui esimestel aastatel oli uus elukeskkond põnev, siis üsna pea muutus sealne elu tema jaoks ülimalt rusuvaks. „See hullus hakkas pihta vist kolmanda ülikooliaasta lõpus. Selleks hetkeks olin aru saanud, et õigusteadus ei ole võib-olla minu teema ja ma kindlasti ei hakka elus sellega tegelema. Aga nii palju rasket tööd oli juba tehtud. Mõtlesin, et peab kuidagi selle ära tegema. Ja siis kuidagi hakkas kujunema sisemine konflikt,“ räägib ta, kuidas depressiivne periood alguse sai.

Mida päev edasi, seda keerulisemaks läks ka Timi vaimne olukord. Kuna ülikooliõpingud olid üle keskmise intensiivsed, polnud Šotimaa väikelinnas elanud Timil aega ja energiat sotsialiseerumiseks, mistõttu tundis ta end erakuna. See süvendas ka koduigatsust.

Ehkki Tim sai aru, et nii valitud eriala kui sealne elukeskkond talle ei sobi, ei tulnud kooli pooleli jätmine tema jaoks kõne alla. Ehkki ka Timi lähedased märkasid, et temaga pole kõik korras. „Välist survet kooli lõpetada polnud. Helistasime vanematega iga päev. Ema alati ütles, et pane sellele lõpp-punkt – paki oma asjad ja tule tagasi, mida sa seal teed. Sest ma ei elanud. See oli lihtsalt eksisteerimine. Kõik said sellest aru.“

Aga miks ei kolinud Tim kuni kooli lõpetamiseni tagasi koju? „Ma olen nii isemeelne, et mind on väga raske ümber veenda. Kui olen midagi otsustanud, teen ma selle lõpuni. Pigem teen endale haiget, kui annan alla. Praegu saan ma aru, et probleem oligi võib-olla selles, et minu peas paistis kooli poolelijätmine nagu allaandmine,“ räägib ta.

Neljast ülikooliaastast on mehel vähe mälestusi. „Kusjuures, ma ei mäleta palju. See oli nii uimane. Eriti viimasel aastal. Panin ühel hetkel tähele, et mul kadusid kõik emotsioonid. Ma ei tundud mitte midagi, ei hädaohtu ega ärevust. Mul polnud soovi midagi ette võtta. Tegin automaatselt ära kõik oma kohustused, ent pärast seda ma lihtsalt eksisteerisin nagu zombi.“

Depressiooni kiuste käis Tim ülikoolitee lõpuni ja jättis sealse elu sinnapaika 2012. aastal. Raske töö ja vaevaga omandatud diplom tekitas temas rõõmu asemel ükskõikseid tundeid. „Sellest, et mul depressioon oli, sai alles siis aru, kui tulin pärast kooli lõpetamist tagasi koju,“ räägib ta.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks“. Tänases osas on meil külas 21aastane Annabel, kes räägib avameelselt oma keerulisest võitlusest piirialase isiksusehäirega.

Annabel räägib, et piirialane (borderline) isiksusehäire on diagnoos, mis hõlmab paljusid sümptomeid – sealjuures tujude kõikumist ja impulsiivsust. Tihti aetakse neid sümptomeid segi bipolaarse häirega. „Algul pandigi mulle bipolaarsuse diagnoos, ent mida rohkem teste mulle tehti, mida rohkem arstid ja psühholoogid mind kõrvalt jälgisid, saadi aru, et see pole õige diagnoos,“ räägib Annabel.

Piirialase isiksusehäire diagnoosi sai Annabel olles vaid 19aastane. „Tavaliselt nii noortele isiksusehäire diagnoose ei panda, sest isiksus areneb välja alles pärast 20. eluaastat. Tavaliselt oodatakse sellega. Kuna mul olid aga sümptomid juba niivõrd selged ja tugevad, pandi mulle see diagnoos.“

„Mul olidki tugevad tujude kõikumised, mis ei allunud üldse ravile ega millelegi. Impulssiivsus. Ma tegin impulssiivsuse käigus hästi suuri, elumuutvaid ja raskeid otsuseid. Näiteks võtsin hästi suuri laene. Või olin seksuaalvahekorras tundmatuga, tegin pidudel rumalusi või kulutasin hästi suure summa raha asjade peale, mida mul võib-olla tegelikult vaja ei läinud,“ räägib Annabel. Praeguseks on naine oma võitlust isiksusehäirega võitmas ja saavutanud oma elu üle kontrolli.

Seda tänu regulaarsele ravile ja ka suurele soovile terveneda.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas 28aastane Triinu Ots.

Triinu toitumishäire lugu jääb aastate tagusesse perioodi, ent mõjutab naist tänase päevani. Triinu meenutab muuhulgas seika, mil ta esimest korda endale päriselt teadvustas, et vajab abi. Noor naine jagab oma lugu lootuses, et see aitab sarnases olukorras olevaid noori. Kindel see, et keegi ei peaks jääma oma murega üksi!

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas 15aastane Hanna Sandra.

Vaatamata noorele eale tõdeb Hanna-Sandra, et on võidelnur ärevushäirete, depressiooni ja söömishäiretega. Hanna-Sandra meenutab muuhulgas kõige hirmsamat seika, kus jäi väga vähe puudu, et oleks oma elu kaotanud.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast’ide sarjaga „Vaimselt terveks“ . Viiendas osas on meil külas 20aastane postitantsija Laureen Tamm.

Laureen jagab avameelselt oma lugu depressiooni ja ärevushäiretega. Samuti räägib ta sellest, kuidas temast sai postitantsija ja mida peidab endast klubimaailm. Etteruttavalt võib öelda, et see on vaimselt noorele inimesele väga raske…