President Putin kuulutas täna välja osalise mobilisatsiooni, kutsudes lippude alla 300 000 meest.

Paradoksaalselt tunnistavad venelased sellega muutunud konteksti. Nagu märgib Eesti rahvusringhäälingu Moskva korrespondent Anton Aleksejev, siis kui varem kõneldi Ukraina puhul Donetski ja Luganski oblastite vabastamisest, käib nüüd jutt „rindejoone stabiliseerimisest“.

Aleksejevi sõnul käib aga jutt kõigest ühest protsendist mobilisatsiooniressursist (Ukrainal on relvade all miljon meest). Kuid sellegi täitmine tekitab pingeid.

„Iseenesest on antud lubadus, et üliõpilased sõtta ei pea minema,“ räägib Eesti Ekspressi arvamustoimetaja Indrek Lepik. „Mida rohkem lubatakse, et seda, teist või kolmandat ei tehta, seda tõenäolisemalt seda hoopis tehakse.“

Nii ongi juba välja müüdud Belgradi, Thbilisi ja Jerevani lennud. „Inimesed tunnevad ohtu, et peavad minema sõtta. Ja mis on kõige õudsam, nad saavad aru, et sellest ei saa mööda hiilida, sest „peate ju kaitsma oma kodumaad““. Ta lisab, et võimalik, et

Saates kuuletegi

Kas tähendab see kõik nüüd venelaste teadvuses „erioperatsiooni“ lõppu ja sõja algust?

Mida tähendavad Putini ähvarduse lääne suunal? Ehk kas Donbassi ja Hersoni oblasti arreteerimine sunnib meid tagasi tõmbuma?

Ka Ukraina armee on tohutult väsinud. Kumma jõud on viimaks suurem?