Võrdleva tühja-tähja teaduskond

teaduskonna loomist, kus õpitakse kasutuid või mõeldamatuid aineid. Teaduskond kaldub taastootma õpetlasi, kes suudavad lõpmatult suurendada ebaoluliste ainete arvu.""Ja kui palju on osakondi?""Praeguse seisuga neli, aga võimalik, et nad hõlmavadki juba kõike, mida tasub kõrva taha panna. Tetrapiloktoomia osakonnas õpetatakse sissejuhatavaid aineid, mis peavad õppurites arendama tühja-tähja tunnetust. Oluline on adünaatoni ehk impossiblia osakond. Näiteks mustlasurbanistika ja asteegi ratsutamiskunst... Teadusharu tuum seisneb selle ebaolulisuse süvapõhjuste mõistmises, adünaatoni osakonnas aga ühtlasi mõeldamatuse mõistmises. Sestap siis morse morfemaatika, Antarktika põllunduse ajalugu, Lihavõttesaare maalikunsti ajalugu, kaasaegne sumeri kirjandus, Montessori hindamissüsteemi institutsioonid, Assüüria-Babüloonia filateelia, ratta tehnoloogia Kolumbuse-eelseis impeeriumeis, Braille kirja ikonoloogia, tummfilmi foneetika...""Mida arvate massipsühholoogiast Saharas?""Asjalik," arvas Belbo."Asjalik," arvas Diotallevi veendunult. "Teil tasuks meiega koostööd teha. Noormehel on annet, kas pole, Jacopo?""Muidugi on, ma sain kohe aru. Eile õhtul ehitas totraid arutluskäike vägagi teraselt üles. Kuid jätkakem, arvestades sellega, et projekt pakub teile huvi. Mis me oksümoorika osakonda panime, mitte ma ei leia oma märkmeid?"Diotallevi võttis taskust paberilipaka ja sihtis mind dotseeriva poolehoiuga: "Oksümoorikas, nagu sõna isegi ütleb, loeb teadusharu enesele vasturääkivus. Seepärast peakski mustlasurbanistika minu arust selle alla paigutama...""Ei," arvas Belbo, "üksnes juhul, kui tegu oleks nomaadurbanistikaga. Adünaaton on seotud empiirilise võimatuse, oksümoorika aga mõistelise vasturääkivusega.""Vaatame õige. Aga mis meil oksümoorika all on? Nõndaks, revolutsiooni institutsioonid, parmenideslik dünaamika, herakleitoslik staatika, sübariitlik spartalikkus, rahvaoligarhia institutsioonid, innovaatiliste traditsioonide ajalugu, tautoloogiline dialektika, Boole'i eristika..."Tundsin juba, et mind on kutsutud välja näitama, mis masti mees ma olen: "Tohin ma teile soovitada hälbe grammatikat?""Tore, tore!" leidsid mõlemad ja asusid märkmeid tegema."Siin on muidugi üks aga," arvasin ma."Täpsemalt?""Kui te oma ettevõtmisest avalikult teada annate, ilmub teie ukse taha hulk inimesi usaldustäratavate publikatsioonidega.""Kas ma ei öelnud, Jacopo, et poisil on nutti," sõnas Diotallevi.("Foucault' pendel", U. Eco)