Sel korral võtame otsekoheselt ette oma otsekohesuse. Jõuame tõdemuseni, et otsekohesus on julgus olla sina ise, see julgus loob selgust ja vabadust. Otsekohesust on vaja tööl, kodus ja sõprusringkonnas. Otsekohesusega saab teha juhtimist ülespoole ning allapoole hierarhiamudelis, kuid eelkõige on otsekohesus meeldimine iseendale.

Hirm otsekohesuse ees viib hirmuni olla “hõimust” välja visatud. Kartes olla otsekohesed, kardame teha teistele haiget ehk tunneme end süüdi. Hullem on aga süüdi tunda iseenda ees, mil oleme iseend reetnud ja pole lubanud olla meil ise. Me pole ennast usaldanud, kuna meie identiteet on kujunenud väliste arvamuste ja teistele meeldimiste pinnalt.

Enesekinnitused aitavad teha selgeid valikuid juhina ja juhitavana ning jõuda enesejuhtimiseni, mis ongi juhtimine juhtimiseta idee taga.

Otsekohesus viib vabaduseni ja elu iga hetke nautimiseni. Kui sind ei võeta tõsiselt tööl või kodus, siis suure tõenäosusega pole sa piisavalt selgelt väljendanud seda, mida SINA vajad ja teistelt palud oma vajaduste rahuldamiseks. Selle eelduseks on usaldada ennast ja märgata esmalt ise otsekohesust iseenda sees.