Juhtimine Juhtimiseta

Räägime sellisest kahest äärmusest nagu õppimise pelgus või sõltuvus õppimisest. Et pidevalt konkurentsivõimeline olla, tuleb muudkui õppida. Aga kas õppides laseme minna ka vanal, või kanname endiselt edasi vanu mõtteid ja konseptsioone ning paname süsteemi lihtsalt uut infot juurde. Ehk sel põhjusel tahetaksegi vähem õppida? Aga miks kukutakse vahel õppimissõltuvusse?

Räägime teaduse ja spirituaalsuse vastandusest ja ühendamisest. Ivar annab esimestest mõtetest ülevaate, et mida koges Oxfordis transpersonaalse psühholoogi konverentsil. Toome ka paar praktilist harjutust, mida organisatsioonides kasutada, et vaada oma toimetamisi kõrvalt. Olgu siis spirituaalselt või mittespirituaalselt.

Räägime sellest, et kuidas mõnikord tugeva juhipotentsiaaliga inimesed ei taha võtta juhi rolli, sest see on tema jaoks kaotanud tähenduse ja sisu. Tõdeme, et üks olulisemaid juhi küpsuse näitajaid võib olla võimekus näha teisi inimesi võimekamana kui nad ehk ise arvavad end olevat. Kuid lõpuks oled sa mõju ikka vaid oma olemisega, mitte tegemisega.

Uskumustega töö on saanud populaarseks enesearenguteemaks. Kas sellega võib ka liiale minna?

Võtame kuulaja soovitusel ette teema nimega värbamine. Jõuame selleni, et sõjaväest tulev värbamise mõiste võib tuua äriorganisatsioonidesse probleeme. Ehk peaks värbamine olema hoopis kaasamine, mis loob meeldiva kogemuse kõigile osapooltele? Ehk peaks väärtuspõhine värbamine olema hoopis uskumustepõhine värbamine?

Mida tähendab töötama? Kas 8 tundi peaks olema kohustused kellegi teise jaoks või võiks ka see aeg olla iseenda jaoks? Räägime ülekvalifitseeritud töötajast, kellel on lihtsalt kogemuste üleküllus ja kellel oleks ehk hea hakata ajama mõnd uut liini oma elus?

4.hooaja alguseks arutleme muutmise vajaduse üle - kas ja mida muuta ja mida see muutmine siis tähendab? Tõstatame ka küsimuse ja leiame ka vastuse, et mida siis teha kui oled endaga nii palju tegelenud, aga ikkagi midagi ei muutu elus.

Kui tahame olla konkreetsemad ja selgemad oma sõnumites, siis kas tegu pole mitte enesekindluse otsimisega? Aga mis on enesekindlus sinu jaoks? Lisaks jõuame tõdemuseni, et vastuseisu vastu võideldes ei jõua kaugele, kuid vastuseisu austades jõuame lahenduseni.

Mis on see, mida me otsime otsuseid edasi lükates? Kuidas jõuda selleni, et ükskõik, mis otsuse teen, on see mu jaoks hea - lihtsalt tagajärjed on erinevad?

Kas väärtustad end piisavalt, et mitte panna oma ja oma meeskonna väärtust sõltuma rahast? Kas piirame end liigselt endale hea pakkumisel või lubame endale vahel liiga palju?