Kuidas on loovus, looming ja vaimne tervis omavahel seotud? Selles podcasti osas saame teada, kuidas tulla toime loominguga kaasneva haavatavusega, kuidas jagada loomingulisust koostöös ja kuidas vältida loomingulises töös läbipõlemist, kui see kujutab endast niivõrd palju andmist? Nende küsimuste üle arutavad ja vestlevad Peahea nõustaja Anna Leena Koržets ning laulja Inger.

Peaasi.ee haridussuuna juht Marit Kannelmäe-Geerts, haridusteadlane ja õpetaja Triin Ulla ja teleprodutsent Tuuli Roosma arutavad, millised on tänapäeva noorte mured ja kuidas saavad nii vanemad kui ka haridusasutused omalt poolt nende murede lahendamisesse panustada.

Millest me räägime, kui me räägime kliimaga seotud tunnetest?
Miks me räägime praegu ja Eestis kliimaärevusest?
Kas kliimaärevus erineb kuidagi tavalisest ärevusest? On see diagnoositav häire?
Kas kliimaärevuses on ka midagi positiivset?
Kuidas kliimaärevust leevendada?

Kõigile neile küsimustele leiab vastuse selle kuu Pearaadiost, kus Peaasi.ee nõustaja ja koolitaja Hedvig Madisson ja psühholoogia doktorant ja psühholoog Katarina Kliit räägivad kliimaärevusest.

Podcast on loodud projekti “Toimetulek kliimamurega: õppemeetodid Euroopa noorte vaimse tervise jaoks” raames ning projekti toetab Erasmus+ programm ning seda kaasrahastab Euroopa Liit."

Räägime Lastest (RL) on vanemlikkust jõustav, laste vaimse tervise raskusi ennetav lähenemisviis, mis loob mõistmist, kuidas lapsel läheb, kuidas kooskasvamine sujub ning kuidas muutustega koos hakkama saada.

Selles Pearaadio osas räägivad kaks lapsevanemat sellest, kui tõsine on laste vaimse tervise seis Eestis, millal ja kuidas probleeme ennetada ning kuidas RL lähenemine ennetusele kaasa aitaks.

Osalejad
Rasmus Kagge – suhtekorraldaja, 3 lapse isa
Anna Nõmmik – kliiniline psühholoog, Räägime Lastest lähenemise koolitaja, 3 lapse ema

RL lähenemise kohta saab lähemalt lugeda: https://peaasi.ee/raagime-lastest/

Skeemiterapeute on Eestis koolitatud 2017. aastast saadik, aga mis see skeemiteraapia on? Milliste vaimse tervise häirete toetamiseks see teraapiavorm sobib? 
Mida kujutavad endast 20 erinevat skeemi? Millised on meis peituvad "lapsed" ja "täiskasvanud" ning missugused on meie emotsionaalsed vajadused?

Kõigile neile leiab vastuse selle kuu Pearaadiost.

Osalejad:
Jaanika Palm – saatejuht
Marika Paaver – kliiniline psühholoog, skeemi- ja psühhoterapeut
Julia Laanemets – psühholoog, pere- ja skeemiterapeut

Oma meeskonna vaimse tervise hoidmine on jõudnud järjest rohkemate tööandjate lauale aga mida siis tehakse selles, et oma inimesi hoida ja toetada? Kuidas jõuda märkamise ja toetamisega kõigi töötajateni ning kelle roll see olla võiks?
Saadet juhib peaasi.ee organisatsioonide partner Marja Leisk. Oma kogemusi ning oma meeskonna vaimse tervise toetamise protsesse jagab Tele2 Personalivaldkonna juht Helena Viiroja.

(Taskuhääling on inglise keeles)

Social prescribing is an approach used in more than 30 countries. It connects people to activities, groups, and services in their community to meet the practical, social and emotional needs that affect their health and wellbeing. When going to the physician/the doctor in addition to the regular "What's the matter with you?" they ask "What matters to you?" As a result a simple personalised care and support plan is put together, that supports people to take control of their health and wellbeing.
So it might just happen that you walk out from a specialist office with a prescription to join a nature walking group or comedy writing course. 

Comedian Angie Belcher is here to talk about social prescribing and the upcoming UK stand-up show "Healing by Feeling Funny"

Participants:
Sandra Liiv - peaasi.ee executive producer 
Angie Belcher - Writer/actor/comedian

Igal aastal võtab endalt Eestis elu umbes 200 inimest. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. See tähendab, et meie ümber on päriselt umbes 27 000 inimest, kes igal aastal sellest valust osa saavad.
Pearaadio neljaosaline taskuhäälingusari "Elu pärast enesetappu" keskendub lähedase enesetapu tagajärjel kogetud kaotusele ja sellega seotud teemadele."

Neljandas ja viimases osas räägitakse sellest, kuidas tekkinud kaoses tasapisi ja enesesõbralikult oma igapäevaelu rutiinid taastada.

Saates arutlevad:
Merike Sisask - sotsiaalteadlane, kelle abikaasa võttis endalt elu
Maire Riis – leina- ja traumaterapeut
Eva Koženevski - kogemusnõustaja, kelle isa võttis endalt elu, kui ta oli 11-aastane.

Igal aastal võtab endalt Eestis elu umbes 200 inimest. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. See tähendab, et meie ümber on päriselt umbes 27 000 inimest, kes igal aastal sellest valust osa saavad.
Pearaadio neljaosaline taskuhäälingusari "Elu pärast enesetappu" keskendub lähedase enesetapu tagajärjel kogetud kaotusele ja sellega seotud teemadele."

Kolmandas osas räägitakse reaktsioonidest leinaprotsessis - need võivad olla üsnagi ootamatud ja isegi hirmutavad, kuid see on täiesti normaalne, arvestades seda ebanormaalset olukorda. 

Saates arutlevad:
Merike Sisask - sotsiaalteadlane, kelle abikaasa võttis endalt elu
Maire Riis – leina- ja traumaterapeut
Eva Koženevski - kogemusnõustaja, kelle isa võttis endalt elu, kui ta oli 11-aastane.

Igal aastal võtab endalt Eestis elu umbes 200 inimest. Iga selline ootamatu ja liiga varajane lahkumine puudutab omakorda umbes 135 inimest. See tähendab, et meie ümber on päriselt umbes 27 000 inimest, kes igal aastal sellest valust osa saavad.
Pearaadio neljaosaline taskuhäälingusari "Elu pärast enesetappu" keskendub lähedase enesetapu tagajärjel kogetud kaotusele ja sellega seotud teemadele."

Teises osas räägitakse leinast ja sellest, mida lähedase kaotanud inimene leinaprotsessis vajab ning kuidas teda toetada.

Saates arutlevad:
Merike Sisask - sotsiaalteadlane, kelle abikaasa võttis endalt elu
Maire Riis – leina- ja traumaterapeut
Eva Koženevski - kogemusnõustaja, kelle isa võttis endalt elu, kui ta oli 11-aastane.