Mis mõttes peab eestis soolise ülemineku jaoks ministrilt allkirja saama?

Sooline üleminek on midagi palju enamat kui üksik protseduur – see on keeruline teekond, mida mõjutavad nii kultuurilised hoiakud, meditsiinilised praktikad kui ka isiklikud vaimse tervise väljakutsed. Millised on soolise ülemineku protsessid ja kuidas on need ajalooliselt kujunenud? Millist rolli mängib transinimese toetamisel arstikunst? Stuudios on Kai Haldre – naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees.

Kuula ja saa teada:

• Kuidas on kujunenud soolise ülemineku regulatsioonid ja korraldus tänases Eestis?
• Kui erinevad on transinimeste vajadused ja kui paljud kogevad vaimse tervise väljakutseid?
• Kui palju tõenduspõhist infot meil soolise ülemineku kohta on?
• Miks on oluline ka soolise ülemineku protsessis läheneda inimesele võimalikult terviklikult?
• Kuidas lepitada omavahel patsiendi agentsust ja arsti vastutust?

Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/40-sooline-uleminek-vaimne-tervis-seadus-ja-arsti-vastutus/

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes kasvatatakse põlvkondade kaupa eestlasi üles söögivahetundidega, kus tuleb toit 10 minutiga sisse kugistada?

Söömisega seotud rituaalid, harjumused ja uskumused mõjutavad meie igapäevast heaolu rohkem, kui me arvata oskame. Kas oled kunagi mõelnud, kuidas lõunapausi vahele jätmine või kiiruga toidu sisse ahmimine su motivatsiooni, meeleolu või keskendumisvõimet mõjutab? Või miks söömishäired nii tihti diagnoosimata jäävad?

Sukeldume sügavamale söömis- ja toitumishäirete maailma koos kliinilise psühholoogi ja TÜ professori Kirsti Akkermanniga. Uurime, kuidas meie toiduga seotud käitumised võivad kujundada enesetunnet? Miks keskkond – olgu perekond, kool või ühiskond – mängib siin nii suurt rolli? Ja miks me ikka veel aru ei saa, et tervete toitumisharjumuste kujundamiseks pole tähtis ainult see, mida me sööme, vaid ka see kuidas me söömisse suhtume?

Kuulates saad teada:

• Kuidas söömisharjumused meie vaimset tervist kujundavad?
• Kas kultuur dikteerib, mida ja kuidas sööme?
• Miks peetakse söömishäiret vahel ekslikult elustiilivalikuks?
• Miks on söömis- ja toitumishäiretest nii raske rääkida ja millised teised vaimse tervise väljakutsed nendega tihti kaasas käivad?
• Kuidas söömishäireid tegelikult ravitakse?
• Milliseid muutusi on oodata toitumishäirete diagnoosimises?

Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/kas-soomishaired-on-kultuuri-viga-kirsti-akkermann/

_______

Ajamärgid:

00:00 – Sissejuhatus

00:45 – Toidu ja vaimse tervise vahelised seosed, kultuuril ja pere roll 

02:15 – Söömishäire kui "elustiilivalikuna" stigmatiseeritud probleem

03:45 – Söömisharjumuste ja toitumisrutiini roll vaimses tervises

05:50 – Söömisharjumused töö- ja koolikeskkonnas

08:30 – Söömisharjumuste mõju motivatsioonile ja suhetele

13:40 – Kehataju muutumine ja selle mõju söömishäiretele

20:30 – Söömishäirete komorbiidsus teiste vaimse tervise häiretega

25:20 – Häbi ja stigmatiseerimine: miks söömishäiretest rääkimine on raske

28:20 – Tervenemine: ravi, psühhoteraapia ja psühhohariduse roll

30:20 – Diagnostika ja söömishäirete sõeluuringud Eestis

34:50 – Söömishäirete ja toitumishäirete ravi erinevused ja lähenemisviisid

39:00 – RHK-11 ja toitumishäirete klassifikatsioon Eestis

40:10 – Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professori Kirsti Akkermann.

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/38-mis-pohjustab-soomis-ja-toitumishaireid-kirsti-akkermann/

Kuulates saad teada:

• Mis on vahet söömis- ja toitumishäiretel? 
• Kas vaimse tervise spetsialistid oskavad neil vahet teha?
• Kuidas mõjutab keskkond ja kultuur söömishäirete kujunemist?
• Kas söömisega seotud väljakutseid esineb rohkem meestel või naistel?
• Miks on tähtis osata ära tunda ka toitumishäireid?

Kristi Akkermann on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja superviisor. Ta on Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor, kelle peamised uurimisteemad hõlmavad söömishäirete põhjuseid ja arengut. Kirsti on spetsialiseerunud geenide ja keskkonna mõjule psüühikahäirete tekkes ning uurib, kuidas erinevad psühholoogilised ja bioloogilised tegurid kujundavad söömishäireid. Lisaks on ta osalenud söömishäirete ravijuhendite loomisel ja programmide väljatöötamisel, pakkudes teaduspõhist lähenemist söömis- ja toitumishäirete paremaks mõistmiseks ja raviks.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid

0:00 Treiler

1:00 Sissejuhatus

3:05 Miks ei leia söömishäirete kohta kogemuslugudest põhjalikumaid käsitlusi?

6:25 Mis on söömishäirete olemus ja erinevus?

14:15 Mis on toitumishäired? 

18:00 Kuidas on muutumas söömis- ja toitumishäirete klassifikatsioon?

20:20 Mis põhjustab söömis- ja toitumishäireid?

29:45 Miks on söömishäirete sooline tasakaal nii ebavõrdne?

36:30 Kas naised on olemuselt vastuvõtlikumalt söömishäiretele?

40:00 Millal hakati rääkima anoreksiast ja seda diagnoosima? 

48:00 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?

Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski. 

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/

Kuulates saad teada:

• Milliste psühholoogiliste väljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?
• Kuidas jääda iseendaks, kui pead navigeerima kümnete erinevate rollide vahel?
• Mis on poliitiku ametis võluvat ja kas võimutunne pakub naudingut?
• Kas missioonitunne võib ka poliitikas viia kiire läbipõlemiseni?
• Kas poliitikuna oma vaimse tervise väljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?
• Kas ATH’ga inimene võib saada presidendiks?
• Räägime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.

Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007–2014), kaitseminister (2012–2014) ning välisminister (2019–2021). 

Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning täitnud haridus- ja teadusministri (2014–2015) ning tervise- ja tööministri (2015–2018) rolli.

Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina. 

Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015) ning välisminister (2016–2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid

0:00 Treiler

1:00 Sissejuhatus

4:00 Millal teadvustasid külalised vaimset tervist? 

10:35 Mida on pidanud harjutama, et psühholoogiliselt vastutusega toime tulla?

19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?

28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?

34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?

37:00 Kui palju peaks end poliitiku rolliga samastada? 

44:00 Kas poliitiku missioonitunne võib viia suurema läbipõlemiseni?

52:45 Kas võim on hea tunne? 

1:00:00 Kui palju kasutatakse poliitikas ära haavatavust? 

1:24:30 Kas riigikogu saal on läbilõige ühiskonnast? 

1:27:00 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis.

Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas võim isiksust mõjutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui võimupositsioonile liiga pikalt jääda?

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/36-kas-voim-muudab-inimest-viktoria-saat/

Kuulates saad teada:

• Kellel on võim ja miks on seda endale tihti raske teadvustada?
• Milline inimene soovib üldse tippu jõuda?
• Millised juhiomadused on kaasasündinud, millised õpitavad?
• Kuidas tulla toime võimuga kaasneva vastutusega?
• Kui palju empaatiat saab võimulolija endale lubada, et ise terveks jääda?
• Kuidas mõjutab kriitika ja kuidas tipus olles sellega toime tulla?
• Kui palju autentsust saab võimul olles endale lubada?

Viktoria Saat on psühholoog, superviisor, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja. Oma pea 30 aastase praksise jooksul on ta töötanud nii üksikisikute kui süsteemidega, toetades neid muutustega kohanemisel. 

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:50 Sissejuhatus

1:40 Kuidas võiks mõelda võimust?

5:20 Milline inimene tahab saada tippu?

8:00 Kas ambitsioonikus on eraldi iseloomuomadus?

12:40 Mis juhiomadustest on kaasasündinud, mis õpitav?

20:00 Mida annab inimesele võimutunne?

30:00 Kuidas tulla toime vastutuskoormaga?

33:30 Kui palju empaatiat saab tipus olles endale lubada?

38:30 Milline on võimu mõju isikule?

47:00 Kriitikast ja mõjust

52:10 Kui palju vastutab kodanik poliitiku vaimse tervise eest?

59:15 Kuidas saab tipp-poliitik eri rollide vahel laveerida?

01:08:00 Kui palju autentsust saab inimene võimupositsioonil lubada?

01:14:00 Kuulajaküsimused

01:25:00 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.

Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/

Kuulates saad teada:

• Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?
• Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mõju peol samade ainete tarvitamisest?
• Miks kestab psühhedeelse teraapia seanss pikki tunde?
• Miks peetakse psühhofarmakoloogiat stagneerunuks? 
• Millist tühimikku võib psühhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis täita? 
• Milleni on jõudnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?
• Räägime ka psühhedeelsele teraapiale ligipääsetavusest ning selle võimalikest riskidest. 

Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. 

Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. 

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:50 Sissejuhatus

2:20 Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?

9:50 Mis määrab, kas psühhedeelse kogemuse mõju on püsiv?

11:40 Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia?

22:10 Kas psühhedeelikumidega tehtav teraapia täidab mõnd tühimikku vaimse tervise abis?

26:10 Kuhu oleme jõudnud teadusuuringutega seoses erinevate psühhedeelikumidega?

45:55 Kellele on psühhedeelne teraapia ligipääsetav?

51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn bad trip? 

53:30 Kas psühhedeelikumidest saab füüsilist või psühholoogilist üledoosi?

1:02:10 Millised ohud on imporditud ayahuasca tseremooniatel?

1:09:20 Kus ühenduvad tõenduspõhine maailmavaade ja transtsendentne kogemus?

1:30:30 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?

Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.

Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu. 

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/

Kuulates saad teada:

• Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?
• Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?
• Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?
• Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? 
• Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?
• Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?
• Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?

Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. 

Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:55 Sissejuhatus

04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?

8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?

10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?

22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?

27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?

36:30 Kus on tänaseks psühhedeelikume lubatud kasutada?

42:00 Kus oleme psühhedeelikumide rakendamise arengutega täna Eestis?

54:00 Kuidas võiks kirjeldada psühhedeelset seisundit ja selle mõju?

01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psühhedeelset seisundit kogenud, et mõista?

01:10:20 Kokkuvõte ja järgmise osa teemad

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/

Kuulates saad teada:

• Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?
• Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?
• Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?
• Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?
• Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?
• Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?
• Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.

Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias

Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.

Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. 

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Sissejuhatus

2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma? 

13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?

28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?

40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest

41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?

52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?

1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?

1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?

1:10:22 Kokkuvõte

_______

Abikontaktid:

Lasteabi 116111,  [email protected]

Lastemaja  [email protected]

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid

Hädaabi korral pöördu 112

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?

Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/

Kuulates saad teada:

• Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?
• Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?
• Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?
• Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?
• Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?
• Kes ja kuidas peaks sekkuma? 
• Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?

Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias

Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.

Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. 

Saadet juhib Marta Pulk.

_______

Abikontaktid:

Lasteabi 116111,  [email protected]

Lastemaja  [email protected]

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid

Hädaabi korral pöördu 112

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?

Kuulates saad teada:

• Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?
• Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?
• Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?
• Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?
• Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?

Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist.

Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.

Saadet juhib Marta Pulk.

____

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube