Mis mõttes väljendub ATH inimestel nii erinevalt, et kõrvaltvaataja ei pruugi seda üldse märgata? Kuidas saab olla, et häire sümptomid on nii varjatud, et inimesed ei oska neid ATH-ga seostada? Miks tundub paljudele, et „ATH-d on järsku kõigil ümberringi“ – ja mida see tegelikult meie sõpruskonna, ameti või elustiili kohta ütleb? Kas ATH ravimid on võrreldavad narkootikumidega ja kuivõrd tekitavad need sõltuvust? Ning millist eeskujulikku ATH abisüsteemiga riiki juhivad lausa neli ATH diagnoosiga naist?

Oma mõtteid jagab vaimse tervise aktivist Kersten Kõrge. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood ATH diagnoosimisest ja sellega elamisest.  

Kuulates saad teada:

• Kas ATH on “tahtejõu probleem” või maksab ATH-ga inimene igapäevaste tegevuste eest lihtsalt palju kõrgemat hinda kui teised?
• Kas ATH diagnoosi saamine on lihtne või raske? 
• Mida arvata väitest, et ATH on pigem trauma tagajärg kui geneetiline eripära – ja miks see idee võib hoopis stigmat võimendada?
• Kuidas määrata ATH ravi eesmärki ja hinnata, kas ravimitest on mingit kasu? 
• Miks koonduvad “ATH-kad” sageli kindlatele tegevusaladele või ametitele ja kuidas panevad sellised mullid tundma justkui kõigil oleks ATH?
• Kas töö juures oma ATH-st rääkida on mõistlik või hoopis riskantne?

Kersten Kõrge on psühholoogia haridusega vaimse tervise aktivist ja eestkõneleja, ATH Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmetest. 

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on aktiivsus-ja tähelepanuhäire ehk ATH diagnoos järsku nii laialt levinud? Mida ATH endast üldse kujutab ja kuidas seda diagnoositakse? Kas ATH-d diagnoositakse üle? Kui tegu on neuroloogilise eripäraga, siis kas ja millist ravi see vajab?  

Selgust aitab luua kliiniline psühholoog Inga Grinberg. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood sellest, milliste valearusaamadega ATH diagnoosiga inimesed kokku puutuvad, kuidas ühildada ATH-d tööeluga ning milliste teiste häiretega seda sageli sassi aetakse.  

Kuulates saad teada:

• Levinud uskumused ATH kohta – millised neist on vaid müüdid? 
• Kas ja kuidas paistab ATH kõrvaltvaatajale välja?
• Kuidas on ülitundlikkus seotud ATH-ga? 
• Miks võib naistel ATH avalduda hoopis teismeeas või hiljem – ja kuidas hormonaalsed muutused seda võimendavad?
• ATH ja autismispektri häire võivad esineda sarnaste sümptomitega – kuidas saada aru, millega tegu ja milline on ravi?
• Mida tähendab “ravitud ATH” – aju ju ei muutu? Mis inimese elus ja käitumises siis muutub?

Inga Grinberg on atesteeritud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut, kes töötab Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus. Oma töös keskendub ta noorukite ja täiskasvanute psüühika hindamisele ning individuaalsele psühhoteraapiale. Ta on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Lastepsühholoogide Ühingu, Eesti Psühholoogide Liidu ja Eesti Kognitiivse- ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige.

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on meil endiselt häbi tunnistada kui vajame vaimse tervise abi – ja kuidas seda muuta? Kelle vastutada on vaimse tervise teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevuste käivitamine? Mille alusel otsustab riik, millist vaimse tervise teenust rahastada, ning milline oleks ideaalne vaimse tervise süsteem kui rahas poleks küsimust? 

Oma nägemust jagab Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli. Intervjuu on salvestatud mais 2025, viited eelmistele saadetele/esinejatele ning kuulajate värvikad kogemuslood on lisatud episoodi viimistlemisel. 

Kuulates saad teada:

• Millised andmed on meil olemas vaimse tervise teenuste kättesaadavuse kohta? 
• Kuivõrd mõõdetakse vaimse tervise teenuste mõju ja seda, kas patsiendid päriselt abi saavad?
• Miks võiks paljudes olukordades tegeleda enne eneseanalüüsiga kui minna vaimse tervise teenust küsima? 
• Kes peaks juhtima inimese raviteekonda - psühholoog, psühhiaater või hoopis perearst?
• Milline roll võiks vaimse tervise süsteemis olla täiendmeditsiinil ja heaoluteenustel? 
• Milliste kriteeriumide järgi otsustatakse, milliseid vaimse tervise teenuseid riik rahastab?
• Kuidas mõjutab vaimse tervise süsteemi kujundamise valikuid ressursside piiratus Eestis?

Anne Randväli on alates 2024. aastast Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja. Hariduselt on ta psühholoog ja organisatsioonikäitumise magister, kes on end täiendanud ka supervisiooni, coachingu ja süsteemse pereteraapia alal.



Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Miks vastandatakse Eestis alternatiiv- ja biomeditsiini kui Maailma Terviseorganisatsioon käsitleb neid ühe süsteemi eri osadena? Mis mõttes on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel? Millist rolli võiks täiendmeditsiin kanda inimese tervise ja heaolu tagamisel? Oma mõtteid jagab Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige Valdo Herzmann. 

Vestluses kõlavad ka “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood.

Kuulates saad teada:

• Mida tähendab täiendmeditsiin ning miks on Maailma Terviseorganisatsioon loobunud sõnast „alternatiivne”?
• Kuidas mõtestada „tõenduspõhisust”: mis eristab seda „teaduspõhisusest” ja kuivõrd usaldusväärseks saab tõenduspõhisust pidada?
• Miks on kogu täiendmeditsiini valdkonna reguleerimine Eestis ühe MTÜ õlgadel?
• Miks lasub patsiendil täiendmeditsiini teraapiat valides suurem vastutus kui perearsti juurde minnes?
• Kuidas üldse defineerida tervist?

Valdo Herzmann on Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige, Eesti Ki-Shiatsu Ühenduse asutaja ja tegevjuht, praktiseeriv massöör ja terapeut. 

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võtab üks akadeemilise haridusega psühholoog oma tööriistakasti teraapia, mille mõju pole uuringutega tõestatud? Millist abi võivad vaimse tervise murega inimesele pakkuda alternatiivteraapiad ning kuidas eri meetodeid targalt põimida? Oma mõtteid jagab kliiniline psühholoog Signe Noppel, kes tänaseks praktiseerib peamiselt “alternatiivteraapia” silti kandvat Hakomit. 

Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kirevad kogemuslood teraapiatest – nii neist, mis on abiks olnud, kui ka neist, mis oodatud tulemust toonud ei ole.

Kuulates saad teada:

• Mis on Hakomi teraapia?
• Millist infot saab oskuslik terapeut välja lugeda meie kehakeelest?
• Millal ja kelle jaoks võivad kehapõhised lähenemised olla abiks – ning millal võib sekkumine kahju teha?
• Mida tähendab “ülevalt alla” ja “alt üles” teraapia?
• Milline väljaõpe garanteerib, et inimene saab teraapiast abi?
• Miks on terapeutiline suhe ise sageli kõige olulisem „meetod” ning kuidas võib terapeudi kohalolu muutust toetada?
• Kombineerida või mitte kombineerida? Millal loob teraapiate kombineerimine sügavust ning millal tekitab segadust?
• Millist abi võib alternatiivteraapia pakkuda, mida tõenduspõhised praktikad ei paku? 
• Milline roll võiks alternatiivteraapiatel ideaalmaailmas olla?

Signe Noppel on kutsega psühholoog, kellel on üle 20 aasta kogemust. Ta on töötanud kliinilise psühholoogina Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, viimastel aastatel tegutseb aga psühholoog-nõustajana erapraksises. Tema esimene väljaõpe on kognitiiv-käitumisteraapias, täna aga kombineerib ta seda Hakomi ja skeemiteraapiaga.

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Igasuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis meie vaimset tervist toetama peaksid, tekib juurde nagu seeni pärast vihma – mis mõttes siis inimeste vaimne tervis ikka ainult halvemaks läheb? Kas see, et inimesed vestlusrobotiga suhteid loovad, on pigem oht või võimalus? Ja kuivõrd suudaks robot asendada terapeudi? Saatejuht Marta proovis järele ja jagab eksperdi mendi tulemusi ka meiega!

2025. aasta Arvamusfestivalil salvestatud episoodis vahetavad mõtteid Ain Aaviksoo, Kätlin Konstabel ja Rainer Mere.

Vestlust juhib Marta Pulk.

Kuulates saad teada:

• Kui suur osa suitsiididest on tehisintellekti abil ennetatavad?
• Kas robot tunneb empaatiat?
• Millist rolli võiks tehisintellekt mängida teraapiatoas?
• Kas tehnoloogia aitab meid vaimse tervise kriisist välja?
• Milliseid ohte kujutab tehisintellekti kasutamine vaimsele tervisele?
• Kui heaks terapeudiks osutus vestlusrobot kahes eksperimendis, mida saatejuht Marta temaga läbi viis? 

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peaks üks tavaline inimene oskama vahet teha teaduspõhisel teraapial ja “totaalsel uhhuul” ning endale nende seast sobiva leidma? Kas neil on üldse vahet ning kes ja kuidas seda hindab? Selgust aitab luua Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur ning Tartu Ülikooli isiksuse ja tervisepsühholoogia kaasprofessor Kenn Konstabel. Vahepaladena lisavad vürtsi ja pakuvad mõtteainet kuulajate kogemused.

Kuulates saad teada:

• Mis on ühist aspiriinil ja teaduspõhisel teraapial? 
• Mida õpetas transtsendentaalne meditatsioon Kennile tõenduspõhisuse kohta? 
• Miks võivad mütoloogial põhinevad teraapiad motiveerida inimesi oma käitumist muutma?
• Milline on tõenduspõhisuse kuldstandard, mis veenaks Kenni?
• Kes võib end üldse psühholoogiks nimetada?

Kenn Konstabel on psühholoogiadoktor ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur krooniliste haiguste osakonnas. Ta on pühendunud vaimse tervise valdkonna eestvedaja ning Eesti Psühholoogide Liidu president, kes oma tegevuse eest pälvis 2023. aastal ka Tervise Arengu Instituudi aastapreemia. Kenni juhtimisel viidi aastatel 2020–2022 läbi esimene laiamahuline Eesti rahvastiku vaimse tervise seisundit ning selle kujunemist mõjutavaid tegureid ja protsesse hindav uuring. Lisaks arvukatele teaduspublikatsioonidele, juhendab ta mitmeid seminari-, magistri- ja doktoritöid ning viib läbi õppetööd.

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie missioon on teha podcasti, millel on päriselt mõju – olgu see läbi müütide murdmise, teadlikkuse kasvu või hoopis vaimse tervise süsteemi kitsaskohtade nähtavaks toomise.

Just seetõttu pöördume Sinu poole, hea kuulaja! Jaga meiega oma kogemust infot vaimse tervise abi ja info otsimise erinevate aspektide kohta. Ootame isiklikke lugusid kui ka sõprade-tuttavate kogemusi või hoopis meedias tõstatunud teemasid, mis vajaksid ekspertide poolt lahti selgitamist.

Vastamine võtab vaid mõne minuti, saad teha teha siin: https://storiesforimpact.com/podcast/naita-suunda-3-hooajale/

Et innustada Sind sisendit andma, loosime kõigi vastajate vahel välja ka väikese kingituse, milleks on Rahva Raamatu 50-eurone kinkekaart. Lugemine aitab luua positiivseid emotsioone, mis on vaimse tervise jaoks hindamatu väärtusega!

Mis mõttes on soolise ülemineku avalduste arv Eestis hüppeliselt kasvanud?

Veel kuus aastat tagasi esitati soolist üleminekut puudutavaid avaldusi aastas vaevu kümmekond. Täna teeb Sotsiaalministeeriumi komisjon neid otsuseid sama palju igas kuus. Mis on selle järsu tõusu taga? Kuidas on muutunud soolise ülemineku protsessi taotlejate profiil ning millised väljakutsed sellega kaasnevad? Ja milline võiks olla soolise ülemineku korraldus tuleviku Eestis?

Stuudios jätkab vestlust Kai Haldre, naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees, kes avab, mida need muutused tegelikult tähendavad.

Kuula ja saa teada:

• Miks on viimastel aastatel soolise ülemineku soovijate arv plahvatuslikult kasvanud?
• Kuidas mõjutavad vaimse tervise väljakutsed soolise ülemineku protsessi?
• Kas hindamisprotsess ja pakutav vaimse tervise abi on piisavad, et taotlejaid toetada?
• Kui suur on varieeruvus arstide lähenemistes sooküsimustele ja kuidas mõjutab see inimeste teekonda?
• Kuidas mõjutab avalik arutelu soo teemadel abi kättesaadavust?
• Milline võiks olla soolise ülemineku korraldus Eestis 10 aasta pärast?

Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.

Vestlust juhib Marta Pulk.

Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/41-sooline-uleminek-miks-soovijate-hulk-kasvab-kai-haldre/

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes peab eestis soolise ülemineku jaoks ministrilt allkirja saama?

Sooline üleminek on midagi palju enamat kui üksik protseduur – see on keeruline teekond, mida mõjutavad nii kultuurilised hoiakud, meditsiinilised praktikad kui ka isiklikud vaimse tervise väljakutsed. Millised on soolise ülemineku protsessid ja kuidas on need ajalooliselt kujunenud? Millist rolli mängib transinimese toetamisel arstikunst? Stuudios on Kai Haldre – naistearst ja Sotsiaalministeeriumi soolise ülemineku komisjoni esimees.

Kuula ja saa teada:

• Kuidas on kujunenud soolise ülemineku regulatsioonid ja korraldus tänases Eestis?
• Kui erinevad on transinimeste vajadused ja kui paljud kogevad vaimse tervise väljakutseid?
• Kui palju tõenduspõhist infot meil soolise ülemineku kohta on?
• Miks on oluline ka soolise ülemineku protsessis läheneda inimesele võimalikult terviklikult?
• Kuidas lepitada omavahel patsiendi agentsust ja arsti vastutust?

Kai Haldre on Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees, teadlane ning Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst. Ta on üks Eesti Seksuaaltervise Liidu ning Eesti Akadeemilise Seksuoloogia Seltsi asutajatest ning mõjukamaid eksperte, kes on üle veerandsaja aasta panustanud seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludesse riigi ja seadusandluse tasandil.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Vaata lisamaterjale Stories For Impacti kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/40-sooline-uleminek-vaimne-tervis-seadus-ja-arsti-vastutus/

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube