Mis mõttes?

Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?

Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski. 

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/37-kui-uksildane-on-tipus/

Kuulates saad teada:

• Milliste psühholoogiliste väljakutsetega seisavad silmitsi poliitikud?
• Kuidas jääda iseendaks, kui pead navigeerima kümnete erinevate rollide vahel?
• Mis on poliitiku ametis võluvat ja kas võimutunne pakub naudingut?
• Kas missioonitunne võib ka poliitikas viia kiire läbipõlemiseni?
• Kas poliitikuna oma vaimse tervise väljakutsete jagamine on alati kellelegi teisele laskemoona andmine?
• Kas ATH’ga inimene võib saada presidendiks?
• Räägime ka rolliga samastumise ohtudest, ootamatutest kohtumistest valijatega ja sellest, kuidas riigijuhid peaks oma vigu tunnistama.

Urmas Reinsalu on Eesti poliitik ja Isamaa erakonna esimees. Ta on varasemalt olnud justiitsminister (2007–2014), kaitseminister (2012–2014) ning välisminister (2019–2021). 

Jevgeni Ossinovski on poliitik ning praegune Tallinna linnapea. Ta on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ning täitnud haridus- ja teadusministri (2014–2015) ning tervise- ja tööministri (2015–2018) rolli.

Yoko Alender on Eesti poliitik ja Eesti Reformierakonna liige. Ta on olnud Riigikogu liige ning alates 2024. aastast töötab kliimaministrina. 

Sven Mikser on Euroopa Parlamendi liige, kes on varasemalt olnud kaitseminister (2002–2003 ja 2014–2015) ning välisminister (2016–2019). Mikser on juhtinud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ning olnud Riigikogu liige mitmes koosseisus.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid

0:00 Treiler

1:00 Sissejuhatus

4:00 Millal teadvustasid külalised vaimset tervist? 

10:35 Mida on pidanud harjutama, et psühholoogiliselt vastutusega toime tulla?

19:00 Kui keeruline on poliitiku eri rollide vahel navigeerimine?

28:55 Kui palju saab tipp-poliitikas olla autentne ja sina ise?

34:50 Kui raske on tulla toime avaliku arvamusega?

37:00 Kui palju peaks end poliitiku rolliga samastada? 

44:00 Kas poliitiku missioonitunne võib viia suurema läbipõlemiseni?

52:45 Kas võim on hea tunne? 

1:00:00 Kui palju kasutatakse poliitikas ära haavatavust? 

1:24:30 Kas riigikogu saal on läbilõige ühiskonnast? 

1:27:00 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis.

Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas võim isiksust mõjutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui võimupositsioonile liiga pikalt jääda?

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/36-kas-voim-muudab-inimest-viktoria-saat/

Kuulates saad teada:

• Kellel on võim ja miks on seda endale tihti raske teadvustada?
• Milline inimene soovib üldse tippu jõuda?
• Millised juhiomadused on kaasasündinud, millised õpitavad?
• Kuidas tulla toime võimuga kaasneva vastutusega?
• Kui palju empaatiat saab võimulolija endale lubada, et ise terveks jääda?
• Kuidas mõjutab kriitika ja kuidas tipus olles sellega toime tulla?
• Kui palju autentsust saab võimul olles endale lubada?

Viktoria Saat on psühholoog, superviisor, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja. Oma pea 30 aastase praksise jooksul on ta töötanud nii üksikisikute kui süsteemidega, toetades neid muutustega kohanemisel. 

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:50 Sissejuhatus

1:40 Kuidas võiks mõelda võimust?

5:20 Milline inimene tahab saada tippu?

8:00 Kas ambitsioonikus on eraldi iseloomuomadus?

12:40 Mis juhiomadustest on kaasasündinud, mis õpitav?

20:00 Mida annab inimesele võimutunne?

30:00 Kuidas tulla toime vastutuskoormaga?

33:30 Kui palju empaatiat saab tipus olles endale lubada?

38:30 Milline on võimu mõju isikule?

47:00 Kriitikast ja mõjust

52:10 Kui palju vastutab kodanik poliitiku vaimse tervise eest?

59:15 Kuidas saab tipp-poliitik eri rollide vahel laveerida?

01:08:00 Kui palju autentsust saab inimene võimupositsioonil lubada?

01:14:00 Kuulajaküsimused

01:25:00 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.

Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.

Vaata lisa: https://storiesforimpact.com/podcast/35-teraapia-vs-pidu-kuidas-psuhhedeelikumid-toimivad-terje-toomistu-ja-viljar-veede/

Kuulates saad teada:

• Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?
• Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia? Ja miks erineb selle mõju peol samade ainete tarvitamisest?
• Miks kestab psühhedeelse teraapia seanss pikki tunde?
• Miks peetakse psühhofarmakoloogiat stagneerunuks? 
• Millist tühimikku võib psühhedeelikumide kasutamine vaimse tervise ravis täita? 
• Milleni on jõudnud teadusuuringud LSD, ketamiini, meskaliini ja teiste ainete osas?
• Räägime ka psühhedeelsele teraapiale ligipääsetavusest ning selle võimalikest riskidest. 

Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. 

Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. 

Vestlust juhib Marta Pulk.

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:50 Sissejuhatus

2:20 Mis ajus psühhedeelse seisundi ajal muutub?

9:50 Mis määrab, kas psühhedeelse kogemuse mõju on püsiv?

11:40 Millistest etappidest koosneb psühhedeelne teraapia?

22:10 Kas psühhedeelikumidega tehtav teraapia täidab mõnd tühimikku vaimse tervise abis?

26:10 Kuhu oleme jõudnud teadusuuringutega seoses erinevate psühhedeelikumidega?

45:55 Kellele on psühhedeelne teraapia ligipääsetav?

51:30 Riskid ja ohud: miks tekib nn bad trip? 

53:30 Kas psühhedeelikumidest saab füüsilist või psühholoogilist üledoosi?

1:02:10 Millised ohud on imporditud ayahuasca tseremooniatel?

1:09:20 Kus ühenduvad tõenduspõhine maailmavaade ja transtsendentne kogemus?

1:30:30 Kokkuvõte

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?

Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.

Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu. 

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/

Kuulates saad teada:

• Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?
• Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?
• Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?
• Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? 
• Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?
• Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?
• Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?

Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. 

Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumaatilise stressihäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:55 Sissejuhatus

04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?

8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?

10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?

22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?

27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?

36:30 Kus on tänaseks psühhedeelikume lubatud kasutada?

42:00 Kus oleme psühhedeelikumide rakendamise arengutega täna Eestis?

54:00 Kuidas võiks kirjeldada psühhedeelset seisundit ja selle mõju?

01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psühhedeelset seisundit kogenud, et mõista?

01:10:20 Kokkuvõte ja järgmise osa teemad

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/

Kuulates saad teada:

• Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?
• Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?
• Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?
• Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?
• Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?
• Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?
• Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.

Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias

Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.

Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. 

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Sissejuhatus

2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma? 

13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?

28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?

40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest

41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?

52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?

1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?

1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?

1:10:22 Kokkuvõte

_______

Abikontaktid:

Lasteabi 116111,  [email protected]

Lastemaja  [email protected]

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid

Hädaabi korral pöördu 112

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?

Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/

Kuulates saad teada:

• Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?
• Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?
• Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?
• Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?
• Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?
• Kes ja kuidas peaks sekkuma? 
• Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?

Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias

Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.

Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. 

Saadet juhib Marta Pulk.

_______

Abikontaktid:

Lasteabi 116111,  [email protected]

Lastemaja  [email protected]

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid

Hädaabi korral pöördu 112

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?

Kuulates saad teada:

• Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?
• Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?
• Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?
• Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?
• Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?

Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist.

Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.

Saadet juhib Marta Pulk.

____

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver. 

Kuula vestlust ja saad teada:

• Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? 
• Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? 
• Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sõprus- või armusuhet?
• Mis on “taluvusaken” ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?
• Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia käigus kahju?

Räägime ka sellest, miks psühholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient võib terapeudist sõltuvusse sattuda, kas psühholoog võib nõu anda ja paljust muust.

Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/

Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.

Saadet juhib Marta Pulk.

______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti käima lükanud projekt lõppenud. Aga see ei tähenda, et "Mis mõttes?" peaks lõpetama. Vastupidi! Võtame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida järgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mõtteid, küsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhäälingu järgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/

Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime välja pääsme Baltikumi suurimale jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day (https://impactday.eu/)

Taaskuulmiseni juba õige pea!

Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?

Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni? 

“Mis mõttes?” podcasti avalikul salvestusel kutsusime mõtteid jagama Eesti audiomaastiku raskekahurväe/mõjukaimad mängijad, kelle loodud saated on omanud märkimisväärset mõju eesti ühiskonnale. Levila, Ööülikooli, Sekspositiivi ja Mis mõttes? eestvedajad avavad telgitaguseid, millest sõltub teadlikult positiivset mõju taotleva taskuhäälingu edu, võrreldes lihtsalt veel ühe populaarse podcastiga? 

Kuulates saad teada:

• Kuidas ja miks said alguse Ööülikool, Levila, Sekspositiiv ja “Mis mõttes?”?
• Kui palju ja kuidas mõtlevad nende autorid sellele, mis rolli nende loodav sisu ühiskonnas mängib? Kelle kõrvu peaks oma podcastiga jõudma ja kuidas saate levikule hoog sisse lükata?
• Millised on erinevad taskuhäälingute formaatid ja miks neid kõiki vaja on?
• Milliseid podcaste kuulavad ja soovitavad kõnelejad ise? 

Daniel Vaarik on ajakirjanik, suhtekorraldaja ja Levila asutaja. Levila on meedialabor, mis uurib erinevaid loojutustamise formaate, sealhulgas audiosisu. Levila eesmärk on käsitleda olulisi teemasid võimalikult erinevatele sihtrühmadele, sõltumata nende taustast.

Kristina Birk-Vellemaa (Sekspositiiv) on seksuoloog, antropoloog, seksuaaljõustaja ja feminist. Ta loob temaatilist taskuhäälingut ning seksuaalhariduslikku sisu sotsiaalmeedias. Ta julgustab ja harib inimesi seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, kommunikatsiooni ja sellega seotud küsimuste osas.

Jaan Tootsen on ajakirjanik ja dokumentalist ning “Ööülikooli” looja. 24 tegutsemisaasta jooksul on “Ööülikool” jäädvustanud enneolematul hulgal Eesti mõttelugu ent aasta tagasi sai ERRi juures tegutsenud Ööülikoolist ootamatult iseseisev podcast. 

Marta Pulk on “Mis mõttes?” podcasti juht, loojutustaja, filmirežissöör ja -monteerija. Ta loob lugusid, mis ühendavad, võimestavad ja loovad väärtust. Tema dokumentaalfilmid nagu "Aasta täis draamat" ja "Räägi ära" uurivad inimolemise ja käitumise teemasid. Pikaajalise psühholoogiahuvi tõttu on ka tema filmid esitanud küsimusi just inimese kohta – kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?

Arutelu juhib Keiu Virro, teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik, kes omab mitmekesist meediakogemust ning on ka ise kirglik taskuhäälingute entusiast. Ta kaasjuhib "Vala välja!" saadet ning on podcasti "Jagatud Ruum" üks loojatest, valgustades erinevaid aspekte lähisuhtevägivallast.

Kohtumine Eesti Arhitektuurikeskuses tõmbas joone alla “Mis mõttes?” podcasti ellu kutsunud Erasmus+ projektile “Podcasting-based social impact learning environment”, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+ programmi poolt. NB: Vestlused ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.