Mis mõttes?

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?

Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.

Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu. 

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/34-psuhhedeelikumid-psuuhikahairete-ravis-terje-toomistu-ja-viljar-veede/

Kuulates saad teada:

• Mis on psühhedeelikum ja mida ta ajuga teeb?
• Mis ajast on inimesed psühhedeelseid aineid ravimina kasutanud?
• Miks kaasnes USAs psühhedeelikumide kriminaliseerimisega ka rahvusvaheline piirang teadusuuringutele?
• Milliste vaimse tervise probleemide puhul näitavad uuringud nende ainete tõhusust? 
• Kuidas saab psühhedeelikumiravi meeleoluhäireid leevendada?
• Kuidas on psühhedeelikume lubatud täna vaimse tervise ravis kasutada?
• Kas ravi rakendav terapeut peaks olema ka ise psühhedeelset seisundit kogenud?

Terje Toomistu on dokumentalist, antropoloog ja Tartu Ülikooli teadur. Ta on uurinud psühhedeelikumide kasutamist nii oma filmides “Archeology of Ayahuasca” ja “Nõukogude hipid” kui reisiromaanis “Seitse maailma”. 

Viljar Veede on psühhiaater, kes töötab PERHi psühhiaatriakliinikus ning kuulub Minu Kliiniku rajajate hulka. Ta on olnud ketamiin-infusioonravi algataja ja ketamiinraviteenuse juht Confidos. Ta on täiendanud end post-traumeetilise stresshäire ja ketamiiniga toetatud psühhoteraapia valdkondades ning teinud oma fookusteemadel rohkeid ettekandeid, seminare ning koolitusi. 

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Treiler

0:55 Sissejuhatus

04:00 Kuidas saab psühhedeelikume defineerida?

8:05 Millised on klassikalised ja mitteklassikalised psühhedeelikumid?

10:45 Kuidas on psühhedeelikumide läbi ajaloo kasutatud?

22:00 Milleni jõuti meditsiiniuuringutega enne psühhedeelikumide massidesse sattumist?

27:45 Miks peatati ühel hetkel psühhedeelikumide meditsiinilised uuringud?

36:30 Kus on tänaseks psühhedeelikume lubatud kasutada?

42:00 Kus oleme psühhedeelikumide rakendamise arengutega täna Eestis?

54:00 Kuidas võiks kirjeldada psühhedeelset seisundit ja selle mõju?

01:07:30 Kas terapeut peaks olema ise psühhedeelset seisundit kogenud, et mõista?

01:10:20 Kokkuvõte ja järgmise osa teemad

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/33-kuidas-seksuaalharidusega-vaarkohtlemise-vastu-voidelda-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/

Kuulates saad teada:

• Mida ja mis hetkel peaksid lapsed seksuaalsusest teadma?
• Kas seksuaalsusest rääkimine tähendab alati seksist rääkimist?
• Kas seksuaalkasvatuse jaoks tuleb oodata ära, et laps ise küsima hakkaks?
• Milleni võib viia see kui neil teemadel perekonnas ei räägita?
• Mis on inimese seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?
• Kuidas jõustada lapsi oma keha osas piire väljendama?
• Räägime ka väärkohtleva käitumise põhjustest ja sellest, kuidas pakkuda abi ilma last täiendavalt kahjustamata.

Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias

Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.

Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. 

Vestlust juhib Marta Pulk. 

_______

Ajamärgid:

0:00 Sissejuhatus

2:50 Mida ja millal peaksid ekspertide arust lapsed seksist teadma? 

13:30 Milleni võib viia lastega seksist mitterääkimine?

28:20 Mis on seksuaalne skript ja kuidas see kujuneb?

40:00 Ohvrikogemusest ja seksuaalvägivallast taastumisest

41:30 Mis on väärkohtleva käitumise taga peituvad põhjused?

52:00 Kuidas saab läbi seksuaalhariduse ennetada piiride ületamist?

1:01:00 Kuidas abi pakkuda nii, et see ei tekitaks täiendavat traumat?

1:03:45 Kas lapsi graafiliselt kujutavale pornole on mittekahjustavat asendust?

1:10:22 Kokkuvõte

_______

Abikontaktid:

Lasteabi 116111,  [email protected]

Lastemaja  [email protected]

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid

Hädaabi korral pöördu 112

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?

Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/32-seksuaalne-vaarkohtlemine-lapseeas-margus-veem-mariana-saksniit-ja-anna-frank/

Kuulates saad teada:

• Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?
• Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?
• Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?
• Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?
• Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?
• Kes ja kuidas peaks sekkuma? 
• Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?

Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias

Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.

Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega. 

Saadet juhib Marta Pulk.

_______

Abikontaktid:

Lasteabi 116111,  [email protected]

Lastemaja  [email protected]

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006 

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid

Hädaabi korral pöördu 112

_______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?

Kuulates saad teada:

• Miks peab inimestega töötav inimene kogu aeg kasvama ja kuidas emotsioonid seda teha aitavad?
• Mida on ühist psühholoogi ja kunstniku tööl?
• Millest tekib kaastundeväsimus ja kuidas võib kliendi trauma ka terapeuti mõjutada?
• Kuidas saab klient olla terapeudile ohtlik ja kuidas saab piire kehtestada?
• Kuidas saavad abistajad iseennast aidata ning kelle poole pöördutakse siis, kui eneseteraapiast enam ei piisa?

Vaata lisamaterjale saate kodulehelt ja loe kahju tegemise teemal Stories For Impacti blogist.

Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.

Saadet juhib Marta Pulk.

____

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver. 

Kuula vestlust ja saad teada:

• Kuidas võib terapeut patsienti kahjustada? 
• Millist ohtu kujutab vale teraapiameetodi valik? 
• Miks ei tohiks kliendi ja spetsialisti vahel olla sõprus- või armusuhet?
• Mis on “taluvusaken” ja kuidas seda kasutada oma elus muutuste juhtimiseks?
• Mida teha, kui tunned, et oled saanud teraapia käigus kahju?

Räägime ka sellest, miks psühholoogiteenust ei tohi reklaamida nagu piima, miks klient võib terapeudist sõltuvusse sattuda, kas psühholoog võib nõu anda ja paljust muust.

Vaata vestluses mainitud lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/30-kuidas-voib-teraapiaga-klienti-kahjustada-marika-paaver/

Marika Paaver on kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja õppejõud. Ta on töötanud aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, tegeledes eelkõige ärevus- ja meeleoluhäiretega, söömishäiretega ja sõltuvushäiretega. Ta on litsentseeritud kognitiiv-käitumuslikus teraapias ja skeemiteraapias. Tema tööriistakasti kuuluvad ka osaline EMDR väljaõpe, teadveloleku praktikad ja enesehoole juhendamine ja õpetamine.

Saadet juhib Marta Pulk.

______

Jälgi Stories For Impact'i ja "Mis mõttes?" podcasti

sotsiaalmeedias: Facebook / Instagram / LinkedIn

otse kuulamis- ja vaatamisplatvormidel: Spotify / Apple Podcast / Youtube

Meie esimesed 30 vestlust on avalikud ja podcasti käima lükanud projekt lõppenud. Aga see ei tähenda, et "Mis mõttes?" peaks lõpetama. Vastupidi! Võtame hetke, et teha vahepeatus ja uurida just Sinult, hea kuulaja, mida järgmistes osades kuulda tahaksid. Jaga meiega oma mõtteid, küsimusi ja tagasisidet ning anna sellega suunda taskuhäälingu järgmistele osadele siin: https://storiesforimpact.com/podcast/mis-mottes-vahepeatus/

Ideekorje on avatud kuni 19. maini. Vastanute vahel loosime välja pääsme Baltikumi suurimale jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day (https://impactday.eu/)

Taaskuulmiseni juba õige pea!

Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?

Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni? 

“Mis mõttes?” podcasti avalikul salvestusel kutsusime mõtteid jagama Eesti audiomaastiku raskekahurväe/mõjukaimad mängijad, kelle loodud saated on omanud märkimisväärset mõju eesti ühiskonnale. Levila, Ööülikooli, Sekspositiivi ja Mis mõttes? eestvedajad avavad telgitaguseid, millest sõltub teadlikult positiivset mõju taotleva taskuhäälingu edu, võrreldes lihtsalt veel ühe populaarse podcastiga? 

Kuulates saad teada:

• Kuidas ja miks said alguse Ööülikool, Levila, Sekspositiiv ja “Mis mõttes?”?
• Kui palju ja kuidas mõtlevad nende autorid sellele, mis rolli nende loodav sisu ühiskonnas mängib? Kelle kõrvu peaks oma podcastiga jõudma ja kuidas saate levikule hoog sisse lükata?
• Millised on erinevad taskuhäälingute formaatid ja miks neid kõiki vaja on?
• Milliseid podcaste kuulavad ja soovitavad kõnelejad ise? 

Daniel Vaarik on ajakirjanik, suhtekorraldaja ja Levila asutaja. Levila on meedialabor, mis uurib erinevaid loojutustamise formaate, sealhulgas audiosisu. Levila eesmärk on käsitleda olulisi teemasid võimalikult erinevatele sihtrühmadele, sõltumata nende taustast.

Kristina Birk-Vellemaa (Sekspositiiv) on seksuoloog, antropoloog, seksuaaljõustaja ja feminist. Ta loob temaatilist taskuhäälingut ning seksuaalhariduslikku sisu sotsiaalmeedias. Ta julgustab ja harib inimesi seksuaalse eneseteadlikkuse, mitmekesisuse, kommunikatsiooni ja sellega seotud küsimuste osas.

Jaan Tootsen on ajakirjanik ja dokumentalist ning “Ööülikooli” looja. 24 tegutsemisaasta jooksul on “Ööülikool” jäädvustanud enneolematul hulgal Eesti mõttelugu ent aasta tagasi sai ERRi juures tegutsenud Ööülikoolist ootamatult iseseisev podcast. 

Marta Pulk on “Mis mõttes?” podcasti juht, loojutustaja, filmirežissöör ja -monteerija. Ta loob lugusid, mis ühendavad, võimestavad ja loovad väärtust. Tema dokumentaalfilmid nagu "Aasta täis draamat" ja "Räägi ära" uurivad inimolemise ja käitumise teemasid. Pikaajalise psühholoogiahuvi tõttu on ka tema filmid esitanud küsimusi just inimese kohta – kuidas me koos eksisteerime ning mis meid juhib?

Arutelu juhib Keiu Virro, teatrikriitik ja kultuuriajakirjanik, kes omab mitmekesist meediakogemust ning on ka ise kirglik taskuhäälingute entusiast. Ta kaasjuhib "Vala välja!" saadet ning on podcasti "Jagatud Ruum" üks loojatest, valgustades erinevaid aspekte lähisuhtevägivallast.

Kohtumine Eesti Arhitektuurikeskuses tõmbas joone alla “Mis mõttes?” podcasti ellu kutsunud Erasmus+ projektile “Podcasting-based social impact learning environment”, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+ programmi poolt. NB: Vestlused ei kajasta Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.

Saa teada: 

• Millised on lähisuhtevägivalla liigid ja peidetud vormid?
• Kust jooksevad piirid niisama intensiivse suhtlemise ja vägivalla vahel? 
• Kuidas märgata emotsionaalset, seksuaalset või majanduslikku vägivalda?
• Miks peaksime eriti tõsiselt suhtuma püüdlustesse partnerit isoleerimida ja kontrollimida?
• Kellel ja kuidas on õigus spetsialistidena lähisuhtevägivalla korral sekkuda?
• Kuidas abistajana lähisuhtevägivalla märke näha ja mil moel leppida kokku konfidentsiaalsuse teemades?
• Kuidas saab aidata inimest tänavalt või oma lähikonnast, kelle puhul kahtlustad lähisuhtevägivalda?
• Milliseid ennetavaid ja abistavaid teenuseid pakutakse Eestis vägivalla ohvritele ja toimepanijatele?

Vaata lisamaterjale: https://storiesforimpact.com/podcast/28-kes-kontrollib-see-armastab-lahisuhtevagivalla-varjukuljed-katlin-konstabel-liis-allmae/

Kätlin Konstabel on psühholoog ja koolitaja. Ta on oma psühholoogikarjääri jooksul töötanud nii Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, politseiametis kui Tartu Ülikooli Teaduskoolis. Kätlini erihuviks on erinevad suhteprobleemid ning lähisuhtevägivalla ennetamine, millega pälvis ta 2020. aastal Eesti Naisteühenduste Ümarlaualt Valge Lindi auhinna.

Liis Allmäe tegeleb naiste tugikeskuse teenuse koordineerimise ja soolise vägivalla teemadega Sotsiaalkindlustusametis. Koos Keiu Virroga on nad loonud podcasti-sarja “Jagatud ruum”, mille esimeses hooajas räägitakse erineva nurga alt lähisuhtevägivallast.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Abi saamise võimalused: 

• 112 • hädaabinumber
• 116 006 • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, välismaalt helistades vali +372 614 7393
• 116 111 • sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon
• Naiste tugikeskuste kontaktid igas maakonnas
• palunabi.ee • sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses
• lasteabi.ee • sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu ka tekstivestluses
• 116 123 • emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päev kell 10.00–24.00, hingehoidjad vastavad kell 16.00–24.00)
• 660 6077 • sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliin (tööpäeviti kell 10.00–16.00). Nõustajatele saab kirjutada ka e-posti aadressil [email protected].

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes jätame sõltuvustest rääkides mainimata oma igaõhtuse veiniklaasi või panuse netikasiinos ning teeme juttu “kuskil mujal” süstivatest narkomaanidest?

Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid või mängurlus – sõltuvused saavad alguse ja võtavad võimust ühtemoodi. Vajame üha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.

Millest sõltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vääritimõistmised sõltuvushäirete osas jätkuvalt valitsevad? Ja kuhu võiks viia sõltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsõltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psühhiaatri dr Kaiti Redlichiga.

Saa teada: 

• Kuidas sõltuvused üksteisest erinevad? Kas mõni sõltuvus võib olla teisest “parem”?
• Millised muutused sõltuvuste puhul ajus aset leiavad?
• Millal saab lihtsalt mõnusast tarbimisest kahjulik sõltuvushäire? 
• Mis soodustab sõltuvuse tekkimist? Milliseid teisi probleeme võidakse sõltuvustega kompenseerida?
• Miks on Eestis nii palju sõltuvuskäitumist? 
• Millised on meie ühiskonnas levinumad stigmad sõltuvuste suhtes?
• Mis on kaassõltuvus ja kuidas sõltuvuses inimest päriselt aidata?
• Millised on levinumad ravivõtted ja kuidas võiks toimida ravimeeskonna koostöö?
• Miks jätavad inimesed sõltuvusest tihti rääkimata või saavad vale ravi?
• Milliste ravipraktikate puhul tuleks olla ettevaatlik?
• Mida tähendab mõiste “kahjude vähendamine”? Kuidas leida tasakaal abi ja normaliseerimise vahel?

Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/27-mis-toidab-soltuvust-ja-kuidas-seda-ravida-dr-kaiti-redlich/

Kaiti Redlich on psühhiaater, kel on pikk töökogemus nii Eestis kui Soomes. Ta on peamiselt keskendunud opioidsõltuvuse asendusravile ning hindab ka ravile sobivust.

Vestlust juhib Marta Pulk. 

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.

Mis mõttes esineb lastel ja noortel 2x rohkem vaimse tervise probleeme kui täiskasvanutel? Ja miks soovitatakse panga- ja investeeringukonto kõrval avada lastega hoopis suhtekonto?

Laste ja noorte vaimse tervise statistika teeb kurvaks ja üllatab üksjagu. Ent selgub, et see on lihtsalt võimendatud peegeldus sellest, kuidas täiskasvanutel läheb. Süüdistada võib kriise, töökoormust või alarahastatud haridussüsteemi. Samal ajal saab toetava kontaktiga panustada igaüks. Uurime välja, mida suhete arendamise ning laste- ja noorte vaimse toetamiseks riigi, kooli kui pere tasandil teha. Külas on psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu. 

Saa teada: 

• Miks on meil laste ja noorte vaimse tervise kriis?
• Miks on head suhted vanemate ja laste vahel vaimsele tervisele vajalikud? 
• Millised on suurimad vanemlusega seotud seotud raskused? Mida võib saavutada 15 minuti ühise tegevusega päevas? 
• Miks loodi suhtekonto ja otsustati kasutada finantsmaailma termineid, et luua taipamisi suhete tasandil?
• Millise õppe peaks tunniplaani lisama, et kujundada vaimse tervise hoidmise oskusi juba lapseeast?
• Miks on nii, et Eesti koolides on psühholoogiteenus seadusega tagatud, aga tegelikkuses töötab psühholoog vaid pisut üle pooltes haridusasutustes? 
• Kuidas tullakse koolides toime individuaalse toe vajadusega?
• Millega tegelevad KiVa, VEPA, PREP, “Imelised Aastad” ja teised riiklikult rakendatud programmid?
• Milline võiks olla koolipsühholoogide tulevik?

Lisamaterjalid leiad: https://storiesforimpact.com/podcast/26-miks-investeerida-suhtesse-lastega-karmen-maikalu/

Karmen Maikalu on psühholoog, pereterapeut ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht. Koolitab spetsialistde ja lapsevanemaid. 2023. aastal sai Karmen Valge Tähe neljanda klassi teenetemärgi. Ta on olnud 24 aastat Põltsamaa Ühisgümnaasiumis koolipsühholoog.

Vestlust juhib Marta Pulk.

Veel kuulamiskanaleid

Spotify

Apple Podcast

Vaata lisa

“Mis mõttes?” podcasti kodulehel

Facebookis Stories For Impacti lehel

Instagramis @mismottes.podcast

LinkedInis Stories For Impacti lehel

Jaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]

Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti? Lisa end uudiskirja saajate hulka ja liitu taskuhäälingu kuulajate kogukonnaga SIIN.



Rahvusvahelist projekti “Podcasting-based social impact learning environment” kaasrahastatakse Euroopa Liidu elluviidava Erasmus+programmi poolt. Lisaks Stories For Impactile viivad projekti ellu Geri Norai LT, Koç University Social Impact Forum ja Social Entrepreneurship Association of Latvia.